Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1682 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 10.

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 10.07.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/441 karistati vangistusseadustiku (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest noomitusega. vahistatut X
2. X esitas Tallinna Vangla 10.07.2020 käskkirja nr 5-2/20/441 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti 07.09.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/181-2 rahuldamata.
3. X esitas 09.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 10.07.2020 käskkirja nr 5-2/20/441 tühistamiseks.
4. Kohus võttis kaebuse 09.11.2020 menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna Vangla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja pole rikkunud VangS § 67 p 1 kohustust ning kuna käskkiri moodustab koos kolmanda isiku karistamisega kollektiivse karistamise.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 VangS § 67 p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustus laieneb ka vahistatule. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja VangS § 67 p-st 1 tulenevast kohustusest teadlik. Kinni peetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinni peetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. 6.2 Valvuri antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Takistusi korralduse täitmiseks kaebajal ei esinenud ja sellistele asjaolude esinemisele ei viita ka kaebaja ise. Kambri puhtuse eest hoolitsemiseks vajalikud tarbed (puhastuslapp, švamm, põrandapesulapp, pesuvahend, voolav vesi) on kinni peetaval igapäevaselt kambris olemas. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 11.5.1 saab vajadusel puhastusvahendeid ja -tarbeid küsida ka vanglalt. Kaebajal oli ka piisavalt aega korralduse täitmiseks, sest vangiregistri andmetel hõivetegevuses ta ei osalenud ja kokkusaamisi tal 10.06.2020 ei toimunud. 6.3 Kaebaja väitega, et tegemist on kollektiivse karistamisega, vastustaja ei nõustu. Kollektiivsest karistamisest oleks põhjendatud rääkida olukorras, kus süüdlast välja selgitamata karistatakse kõiki isikuid, kellel oli teoreetiliselt võimalik rikkumine toime panna. Käesoleval juhul sellist olukorda ei ole esinenud. 10.06.
7. a ettekandest nr 120-3547 nähtuvalt oli kaebaja hommikuse loenduse ajal kambris üksi. Seega oli korralduse adressaat ilmselgelt üksnes tema ja olenemata sellest, kas ka tema kambrikaaslasele anti hiljem kambri seina puhastamiseks korraldus või mitte, tuli Xl igal juhul korraldust täita. Fakt on see, õhtuseks loenduseks ei olnud sein puhtaks tehtud ja kaebaja korraldusele ei allunud. Kaebaja ei ole vastupidist ka väitnud. Kas kaebaja kambrikaaslast on korraldusele allumatuse eest karistatud või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat põhjusel, et ta jättis 10.06.2020 täitmata talle vanglateenistuse ametniku poolt antud korralduse eemaldada oma kambri seinalt õhtuseks loenduseks mustad jutid. Kaebaja seletusest kohtuistungil nähtub, et tema seda korraldust ei täitnud: kambri seinal mustad jutid olid (mis kaebaja väitel moodustasid joonistuse), kuid tema neid ei eemaldanud (vt kohtuistungi helisalvestis 10:22:07-10:22:16; 10:31:28-10:32:34). Lisaks kaebaja seletusele on kõnealuse korralduse täitmata jätmine tõendatud valvur Kert Kruusa ettekande (dtl 75), valvur Remi Rohemaa seletuskirja (dtl 72) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (dtl 106-107). VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS § 90 lg-st 1 laieneb nimetatud kohustus ka vahistatutele. Kaebajale 10.06.2020 antud korraldus kambri seinte puhastamiseks oli seaduslik, sest ta on kohustatud hoidma oma elukambri puhtana (vt Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.3). Seega on kaebaja, jättes täitmata talle vanglateenistuse ametniku poolt antud seadusliku korralduse, pannud toime distsiplinaarsüüteo. Kuna distsiplinaarsüüteo eest karistati kaebajat kergeima võimaliku karistusega, siis karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Seega on kaebaja karistamine toimunud õiguspäraselt. 7.2 Kaebajat karistati konkreetselt talle antud korralduse täitmata jätmise eest, mistõttu kaebuse viide kollektiivsele karistamisele pole asjakohane. 7.3 Kaevatava käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka selles sisalduv vormiviga ebatäpne viide õiguslikule alusele (vt HMS § 58). 8.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3