Obsah (4)

§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10187 Tsi

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tõendamaks liikmelisust kostjas on hageja esitanud 15.06.2020 kostja liikmete nimekirja (dtl 292-294). Kostja on välja toonud, et hageja arvati kostja liikmete hulgast välja üldkoosoleku 14.07.2020 otsusega, pooled ei vaidle, et see otsus on vaidlustatud (13.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas 2-20-10571, dtl 384-386). Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks seoses ühingu otsustega, mis on tehtud hageja liikmeksoleku ajal, sõltumata tema hilisemast võimalikust väljaarvamisest.

1. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust 05.05.2020 kostja juhatuse otsuse 3 tühisuse tuvastamiseks. Seadus ei näe ette juhatuse koosoleku protokollile ega koosolekul hääletamisele kirjaliku vormi nõuet. Kohus jätab nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
3. Kostja põhikirja (dtl 284-288) p 2.2 järgi juhindub ühing oma tegevuses kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest, Rahvusvahelise practical-laskmise konföderatsiooni konstitutsioonist, reeglitest ja määrustest, käesolevast põhikirjast ning ühingu juhatuse poolt kinnitatavast kodukorrast. Kohtule on esitatud Rahvusvahelise praktikali konföderatsiooni praktikali reeglid „Püstol“ jaanuarist 2019 (dtl 137-228), mille p 12.2 kohaselt praktikali reeglite ametlikuks keeleks on inglise keel; kui ingliskeelsete reeglite ja teistes keeltes esitatud reeglite vahel on erinevusi, siis on ingliskeelne variant ülimuslik.
4. Kohus nõustub kostjaga, et viidatud p 12.2 ei puuduta infosüsteemi. Keelenõuded praktikali reeglitele või vastuolude kõrvaldamine erinevates keeltes esitatud reeglite vahel ei puuduta seda, millised nõuded näeb kostja ette oma infosüsteemi täitmiseks või kas võistlejate registreerimiseks on kohustus infosüsteemi kasutada, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada kostja kodukorraga (dtl 387-408, p 7.2). Vaidlustatud otsus ei saa seetõttu olla vastuolus kostja põhikirjaga seoses praktikali reeglite „Püstol“ p 12.2 rikkumisega. Asjaolust, kes võivad osaleda kostja poolt korraldatavatel võistlustel või et enamike riikide laskesportlased ei valda eesti keelt, ei saa tuletada kostja põhikirjast tulenevaid nõudeid kostja poolt peetavale infosüsteemile. Samuti ei seondu põhikirjast tulenevate nõuetega asjaolu, kas kostjal on seadusest tulenev kohustus võistlusi puudutava teabe eesti keelde tõlkimiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole hagis esitatud asjaoludel vastuolus kostja põhikirjaga ning kohus jätab rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
5. Kohus tuvastab 19.06.2020 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 309-310) alusel, et 19.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 1 võeti vastu otsus: „Eemaldada võistlustelt ALPHA OPEN 2020 ja ALPHA OPEN PCC 2020, EPLÜ Juhatuse kinnitus. Nimetatud võistlused ei vasta EPLÜ juhatuse 05.05.2020 otsusele ja vastavalt EPLÜ Põhikirjale on see süstemaatiline ja korduv EPLÜ juhatuse otsuste täitmata jättmine“ ning päevakorrapunktis 2: „Antud olukorras, kus ALPHA klubi juhatus on kaotanud usalduse EPLÜ 4 juhatuse vastu ning loobunud koostööst EPLÜ juhatusega tuleb peatada J. Š. 17.06.2020 antud volitus tegutseda EPLÜ nimel. Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
6. Riigikohus on seoses osanike otsusega selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (2-16-9415, p 23). Kohus leiab, et viidatud seisukoht kohaldub ka mittetulundusühingu organi otsustele. Kohus on seisukohal, et päevakorrapunktides 1 ja 2 vastu võetud otsused ei ole oma sisu poolest sellised, mida saaks pidada mingil viisil ebamoraalseteks või taunitavateks. Hageja väide, et nimetatud otsustel on heade kommete vastane eesmärk: maksta kätte hagi esitamise eest, on paljasõnaline. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ainuüksi asjaolust, et vaidlustatud otsused tehti pärast seda, kui hageja oli esitanud kostja vastu hagi, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada väljavõttega e-toimikust (dtl 305-306). Kuivõrd hageja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, millega seonduvalt saaksid vaidlustatavad otsused olla tühised, jätab kohus nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
7. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 32 järgi juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
8. Hageja on esitanud väljavõtted kostja infosüsteemist (dtl 296, 298), millest nähtuvalt on võistlus Alpha Open 2020 saanud staatuse „confirmed“ (st kinnitatud) esmakordselt 20.11.2019 ning võistlus Alpha Open PCC 2020 esmakordselt 02.02.
9. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et juhatuse otsus infosüsteemi täitmise nõuete kohta võeti vastu pärast kinnituse andmist, ning kinnitus eemaldati mh põhjusel, et hageja ei täitnud 05.05.2020 otsust, ei ole piisav tuvastamaks, et otsus ei järgi kostja liikmete õigustatud huve. 05.05.2020 otsuses on märgitud, et alates 15.05.2020 ei kinnita juhatus infosüsteemis võistlusi, mille sisestamisel ei ole järgitud sama otsusega kehtestatud korda, kuid otsus ei puuduta seda, millised nõuded infosüsteemi täitmisel on seoses nende võistlustega, mis on 05.05.2020 seisuga juba kinnitatud. Seadus või kostja põhikiri iseenesest ei keela täiendavate nõuete kehtestamist juba kinnitatud võistlustele, et kinnitust ei eemaldataks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis objektiivselt takistanuks või oluliselt raskendanuks 05.05.2020 otsustatud nõuete täitmist juba kinnituse saanud võistluste osas andmete sisestamiseks infosüsteemi, so et võistluse lehel kajastuv informatsioon olnuks kuvatud eesti keeles õigekeelselt ja grammatiliselt korrektselt. Vastupidi, nähtuvalt kostja juhatuse 25.06.2020 kirjast (dtl 312), andis juhatus asjassepuutuvatele võistlustele 25.06.2020 uuesti kinnituse infosüsteemis parandatud kujul, st andmete parandamine oli võimalik.
10. Seoses 19.06.2020 juhatuse otsusega volituse tagasi võtmiseks, nõustub kohus kostjaga, et tulenevalt TsÜS § 126 lg 1 järgi võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta. Hageja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada vastavasisulist juhatuse otsust hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Asjaolu, et hageja arvates puudus põhjus J. Š. mitte usaldada, ei seondu võimaliku õigustatud huvi riivega seoses volituse tagasivõtmise otsustamisega.
11. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded tunnistada 19.06.2020 kostja juhatuse päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused kehtetuks.
12. Kohus tuvastab 25.06.2020 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 315-316) alusel, et 25.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 1 võeti vastu otsus: „Seoses ühiskonnas lahvatanud aruteluga vastutusest relvade isikute kätte andmise 5 kergekäelisusest otsustas EPLÜ juhatus viia sisse täiendavad nõuded Turvalise laskuri nimekirja kandmiseks. EPLÜ Kodukorra punkt 1.7 alusel kehtestada täiendavad nõuded. Kandidaat peab esitama karistusregistri väljavõtte ja kodakondsust tõendava dokumendi. Peale otsuse vastuvõtmist EPLÜ juhatus hävitab 14 päeva jooksul temale esitatud täiendava informatsiooni kandjad.“ ning päevakorrapunktis 2: „Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 221 kohaselt saata EPLÜ liikmetele otsustamiseks eelnõu “MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikmete hulgast.” EPLÜ liikmed peavad esitama oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis(digiallkirjastatult). Seisukoha andmiseks antav tähtaeg on 14(neliteist) päeva.“ Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
13. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud kummaski päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse osas asjaolusid, mille esinemise seob seadus otsuse tühisusega. Otsused ei ole oma sisu poolest sellised, mis annaksid alust pidada neid heade kommetega vastuolus olevateks. Kohus jätab nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
14. Hageja väitel on p 1 vastuvõetud otsus vastuolus seadusest tulenevate andmekaitse nõuetega, kuna andmete kogumiseks puudub õiguslik alus. Kohus hagejaga ei nõustu. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 p 1 a on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks mh andmesubjekti nõusolek. Vaidlustatud otsus ei välista nõusoleku küsimist selles märgitud andmete töötlemiseks. Seoses hageja väljatooduga, et laskesportlased ei ole kostja liikmed, mistõttu nad ei saa vaidlustada võimalikke kostja otsuseid, mis kogutud andmete alusel tehakse, märgib kohus, et andmesubjektide õigused isikuandmete töötlemisel ei seondu sellega, kas andmesubjektid on kostja liikmed.
15. Tulenevalt kostja põhikirja p 2.2 juhindub ühing oma tegevuses mh Rahvusvahelise practicallaskmise konföderatsiooni konstitutsioonist, reeglitest ja määrustest. Rahvusvahelise praktikali konföderatsiooni praktikali reeglid „Püstol“ jaanuarist 2019 p 6.5.
16. kohaselt kõik võistlejad ja võistluse ametnikud peavad olema oma elukohajärgse regiooni liikmed. Kohus leiab, et võistlusel osalevale võistlejale esitatavad nõuded ei puuduta seda, milliseid andmeid võib kostja koguda otsustamaks isiku kandmine enda poolt peetavasse nimekirja. Esitatust ei nähtu, et vaidlustatud otsuses nimetatud nimekirja pidamine oleks hageja poolt viidatud reeglitega üleüldse reguleeritud, reeglid puudutavad võistluste korraldamist seoses konkreetse relvaliigiga. Seetõttu ei saa vaidlustatud otsus olla vastuolus viidatud reeglite ning seeläbi kostja põhikirjaga.
17. Hageja väljatoodu, et turvakoolituse reklaamis (dtl 232-234) ei ole nimetatud, et esitada tuleks vaidlustatud juhatuse otsuses nimetatud andmed, ei seondu sellega, kas otsus on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.
18. Seoses p 2 vastuvõetud otsusega leiab kohus, et see ei saa olla vastuolus seaduse ega põhikirjaga põhjusel, et tegelikult alused hageja väljaarvamiseks puudusid. Seejuures ei ole asjassepuutuv, millised selgitused olid märgitud juhatuse koosoleku protokolli. Tulenevalt kostja põhikirja p 5.3.6 on liikmelisuse lõpetamise otsustamine üldkoosoleku pädevuses, MTÜS § 20 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku ning määrab päevakorra juhatus, tulenevalt MTÜS § 221 lg 2 saadab juhatus ühingu liikmetele otsuste eelnõud otsuse vastuvõtmiseks, kui otsust soovitakse vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Väljaarvamise otsuse sisuline põhjendatus ei seondu juhatuse õigusega teha üldkoosolekule ettepanek otsuse vastuvõtmiseks. Kohus leiab, et sisulist põhjendatust on võimalik hinnata üksnes võimaliku üldkoosoleku otsuse vaidlustamise raames. Nõuet üldkoosoleku otsuse 6 vaidlustamiseks käesolevas hagis esitatud ei ole, mistõttu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega seotud asjaolud, millega seoses on esitatud juhatuse 26.06.2020 e-kiri koos hääletussedeliga (dtl 322-324) asja lahendamisel tähendust ei oma.
19. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded tunnistada 25.06.2020 kostja juhatuse päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused kehtetuks.
20. Esitatud nõuete kontekstis ei oma tähendust 30.06.2020 nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks (dtl 326, 330-332), 01.07.2020 teabenõue (dtl 34, 37-38), 01.07.2020 juhatuse koosoleku protokoll (dtl 41-42), 06.07.2020 teabenõue (dtl 44). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 24.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 3 919,92 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud

15. 27.07.2020 nõupidamine kliendiga 30.07.2020 tutvumine Harju Maakohtu 26.08.2020 määrusega 30.07.2020 tutvumine hagi tagamise taotlusega 30.07.2020 kostja 31.07.2020 seisukoht hagi tagamise taotluse osas 02.09.2020 tutvumine Harju Maakohtu 26.08.2020 määrusega 02.09.2020 tutvumine Harju Maakohtu 26.08.2020 määrusega 21.09.2020 tutvumine hagiavalduse ja selle lisadega 21.09.2020 kostja 22.09.2020 vastus hagiavaldusele 25.11.2020 tutvumine hageja 23.11.2020 seisukohaga kostja 22.09.2020 vastusele 25.02.2021 tutvumine Harju Maakohtu 23.02.2021 määrusega 04.03.2021 kostja 05.03.2021 täiendused 08.03.2021 tutvumine hageja 05.03.2021 taotlusega tõendite kogumiseks 04.03.2021 kostja seisukoht hageja 05.03.2021 taotlusele tõendite kogumiseks 17.03.2021 ettevalmistus 18.03.2021 toimuvaks kohtuistungiks 18.03.2021 osalemine Harju Maakohtu kohtuistungil KOKKU Aeg (h) 1 0,25 0,5 1 0,25 0,08 4 5 2 0,08 5 0,17 1 1 2 23,33
16. Kohus leiab, et iseenesest on põhjendatud hageja etteheide, et kostja kopeerib oma menetlusdokumentidesse hageja seisukohti, millisel viisil dokumentide koostamine ei ole ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides ning paisutab kunstlikult dokumendi mahtu. Samas sisaldab vastus hagile ka kostjapoolseid väiteid ja õiguslikku käsitlust piisavas mahus selleks, et puudub alus pidada märgitud ajakulu kostja vastuse koostamiseks selgelt ülemääraseks. 7 Seevastu põhjendatud ajakulu toimingule 9 ei saa kohtu hinnangul mõistlikult ületada 1 tundi. Menetlusdokument, millega tutvuti, koosnes omakorda hageja poolt olulises osas kostja esitatud seisukohtade kordamises. Ülejäänud osas leiab kohus, et ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. Istungile märgitud ajakulu ei ületa protokollist nähtuvat istungi kestust. Põhjendatud on ka ajakulu istungil osalemise ettevalmistamiseks, kuna istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Põhjendatud ajakulu kokku on 22,33 tundi (23,33 - 1).
17. Kostja on märkinud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot (so 168 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatu ei ületa keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 3 751,44 eurot (168 x 22,33). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 3 751,44 eurot. 28.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 29.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8