← Eesti

2-21-124956/6

Obsah (10)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-124956 Tsiviilasi Osaühing EUR

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi E. L. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja poolt parkimistingimuste rikkumiste eest väljastatud leppetrahvide mittetasumisest tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt oli sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX, mille omanik/vastutav kasutaja oli parkimistingimuste rikkumise ajal kostja, pargiti 18.09.2018, 23.09.2018, 01.10.2018 ja 02.10.2018 hageja opereeritavale parkimisalale Maakri 34, Tallinn ning 23.04.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Haabersti Rimi, Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, mistõttu väljastati leppetrahvinõuded. Kostja ei ole leppetrahve käesoleva ajani tasunud. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevus 130 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 140 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv summas 75 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 75 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas kokku 160 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 2 tundi kostja vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 80 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja toimingud mahus kokku 2 tundi on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule 9-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav ajakulu menetluskulude nimekirjas kajastuvate menetlustoimingute tegemiseks.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud. Äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane alates 01.12.2001. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud Harju Maakohtu menetluses on põhjendatud ja vajalikud summas 160 eurot (käibemaksuta).

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning arvata need hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 255 eurot (riigilõiv 75 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 160 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.