) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 460 eurot. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 23.08.2021 määruse tühistamiseks. Vastavalt
§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. 3
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. 20. Määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses välja toonud, millises ulatuses ja milliste menetlustoimingute osas ei ole tema hinnangul hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu siseveendumuse kujunemine loogiline ja jälgitav. Maakohus on oma seisukohta asjakohaselt põhjendanud. Kostja on määruskaebuses viidanud, et väljamõistetavad menetluskulud peavad olema proportsionaalsed tsiviilasja hinnaga. Kolleegium märgib, et
lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Riigikohus on 14.04.2021 lahendis nr 2-19-10324 (p 19) muutnud varasemalt väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas jäävad väljamõistetud menetluskulud oluliselt alla tsiviilasja hinna. 21. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 22.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.