1-19-1708/33

1-19-1708 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-1708 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Mariann Tusti Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Johan Krone (ik: 38210030235; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 07.02.
2. a, kaugkohtuistung Tallinna kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Jätta Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Määrus väljastada kinnipeetavale Johan Kronele, tema kaitsjale vandeadv M. Tustile, prokurörile ja Tallinna Vanglale. 1 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 06.01.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.03.
4. a kohtuotsusega tunnistati Johan Krone süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle KarS § 76 lg 8, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 4 aasta 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.10.
5. a ja lõpp on 20.08.
6. a. Johan Krone kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Johan Krone on vangistuses töötanud, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tallinna Vangla ei toeta Johan Krone tingimisi ennetähtaegse vanglast vabastamist. Johan Krone taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, taotles tema suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Prins edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Johan Krone ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Johan Krone tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kinnipeetav töötas nii kinnises vanglas kui ka avavanglas. Tal on olemas toetav perevõrgustik, töökoht. Vangistuse ajal on ta omandanud kutseoskusi ja õppinud riigikeelt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ja tutvunud kaitsja kirjalike teesidega, leiab, et Johan Krone tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on endiselt ennatlik. Johan Krone omab praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses viibib ta korduvalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on Johan Krone varasemad kuriteod olnud liigilt varavastased ja loomult väheohtlikud. Nt on ta pannud toime korduvaid vargusi. Tal on esinenud ka korduvat narkojoobes sõiduki juhtimist, millega kaasneb ühiskonnaohtlikkus. Kuriteod on aga läinud ajas raskemaks, sest hilisemal ajal on isiku kuritegelikku käitumisse lisandunud ka vägivallakomponent (röövid ja ähvardamine) ning ka kuritegudega kaasnev ohtlikkus on suurenenud, kuna viimased kuriteod on suures koguses narkootikumide käitlemised. Viimase kuriteo puhul vägivalda ei ole täheldatud. Kuriteod on enamasti toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, aga oluline on ka tema enda sõltuvus. Kuritegusid sooritab teadlikult ja tahtlikult. Soodusteguriteks on peamiselt halb majandusliku toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus, hõlptulu teenimise soov, soov rahuldada oma sõltuvusprobleeme, kohati ka grupi mõju ning käesolevaks ajaks on tal ka välja kujunenud kriminaalne elustiil, kuna kuritegelik karjäär on tänaseks üsna pikk. Kinnipeetav vangistuses töötas ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 2 Asja materjalidest nähtub, et Johan Kronele põhjustavad probleeme nii alkohol kui ka narkootikumid. Isik on varasemate vangistuste ajal läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi, millise ka praeguse vangistuse ajal. Isiku sõnul oli ta nt röövide toimepanemise ajal alkoholijoobes. Käesoleval hetkel ei pea alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks, on arvamusel, et on suuteline ja motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Narkootikumidest on Johan Krone tarvitanud amfetamiini, heroiini, fentanüüli, kokaiini ning kanepit. Enne praegust vangistust kriminaalhooldusel olles tarvitas metamfetamiini ja enda sõnul ka kokaiini (nädalavahetustel sõpradega väljas käies). Ta on varem ka süstinud narkootikume (heroiini, fentanüüli). Tartu Vanglas viibis ta sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kuid KIR-i päeviku kannetest selgub, et isik kandis seal oma karistuse lõpuni ja ei olnud motiveeritud sekkumistes osalema. Tunnistab, et vabaduses tarvitas, kuid on arvamusel, et ta ei ole sõltlane ja suudab ennast kontrollida. Kahe viimase kuriteo puhul käitles isik narkootikume, kuid juba suures koguses. Viimase kuriteo puhul isegi väga suures koguses sh osaliselt käitles neid, et saaks ka ise olla nendega varustatud (kokaiin ja metamfetamiin). KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Johan Krone puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammis osalemine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu, kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolud ennetähtaegse vabastamise aluseks. Vanglas kehtestatud reeglitest kinnipidamine ja täitmiskava järgimine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased olid tal olemas ka enne praegust vangistust, kuid see ei hoidnud ära uue raske kuriteo toimepanemist. Johan Krone on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusel, viimati Harju Maakohtu 12.06.
7. a kohtumäärusega nr 1-13-6434 (jõustus 28.06.
8. a) vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 14.05.
9. a, kuid ta pani juba ühe aasta möödudes, s.o
10. a augustikuust alates toime uued süüteo episoodid, vahendas korduvalt narkootilist ainet, olles ise sel ajal veel katseajal ja käitumiskontrollil. Sellisest käitumisest saab kohus järeldada, et kriminaalhooldus ei ole J. Kronele piisvalt tõhus mõjutusvahend ja käitumiskontroll ei täida oma eesmärki. Lisaks isik ei pea vajalikuks tegeleda oma sõltuvusega ning avaldas kohtuistungil arvamust, et on sõltuvusest üle saanud. Selline suhtumine isiku poolt, kes kannab karistust narkootikumide vahendamise eest ja vabaduses tarvitas narkootikume ka ise, näitab kohtule üheselt, et J. Kronel puudub tegelik motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kohus lähtub Johan Krone ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nii isiku tegevustest vanglas, kuid ei saa jätta tähelepanuta tema poolt toime pandud süütegusid ja isiku varasemat ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtu hinnangul on Johan Krone suhtunud pikka aega ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. J. Krone varasem elukäik, sõltuvusprobleemid ning kuritegude toimepanemise asjaolud annavad põhjust arvamuseks, et vabaduses jätkab isik kuritegelikku eluviisi. Kuna J. Krone puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks endiselt väga kõrge, ei ole põhjust rääkida karistuse eesmärkide saavutamisest. Sellises olukorras on aga kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine välistatud. Johan Krone tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toeta ka Tallinna Vangla ega 3 prokurör. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
11. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4