2-22-1537/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-1537 Kohtuasi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu 6 korteriühistu avaldus S. K. vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu (registrikood 80245498, aadress: Niidu 6-12, Jõhvi) Avaldaja seaduslik esindaja: S. S. (juhatuse liige) (e-post: xxx; xxx) S. K. (IK xxx; elukoht: xxx e-post: xxx) Puudutatud isik: RESOLUTSIOON
3. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista S. K.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu 6 KÜ kasuks võlg 4117 (neli tuhat ükssada seitseteist) eurot 56 senti.
5. Menetluskulud jätta S. K. kanda. Välja mõista S. K.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu 6 KÜ kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. 1 AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
6. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu 6 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse S. K. vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt on S. K. Niidu tn 6 elamus korteri nr x omanik. Kommunaalteenuste eest ei ole tasunud alates
7. aastast. Varasema võlgnevuse eest laekub üksnes kohtutäiturilt täitemenetluses (vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-14-61763) Avaldaja nõuab S. K.lt põhinõudena 7804, 44 euro väljamõistmist. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ja mõista välja avaldaja menetluskulude katteks kokku 200 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulu. Korteriühistu juhatus on kõigile korteriühistu liikmetele esitanud igakuiselt arveid, milles on kajastatud majandamiskulude katteks tasumisele kuuluvad summad ja maksed tarbitud kommunaalteenuste eest. Kinnistusraamatus on korteri nr x omanikuna kantud T. K., kes suri. Notar Andrei Lõssenko on tõestanud 28.07.2021.a. pärimistunnistuse, mille järgi on pärija S. K.. Korteriühistu ei esita korteri nr x omanikule arveid vee ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest, kuna korteris keegi ei ela. Korteriomaniku suhtes on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas 1-1461763, mille täitmisena maksab tänase päevani makseid, kuid võlg on tasumata. Pärast nimetatud kohtuotsuse tegemist ei ole kommunaalteenuste katteks tasutud (jooksvad arved). Oma nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud korteriomanikule esitatud arved alates
8. aastast, arvestuste tabeli. Avaldaja nõuab S. K.lt võla tasumist ajavahemiku eest jaanuar 2015 – jaanuar 2022.a. 7804,44 eurot.
9. S. K.le toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte isiklikult. Puudutatud isik on menetlusdokumendid kätte saanud 03.03.2022.a. Määruses selgitati asjast puudutatud isikule kohtule vastamise kohustust. Kohtu määratud tähtajaks asjast puudutatud isik vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
12. Avaldaja tugineb asjaolule, et S. K. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest (perioodil jaanuar 2015 – jaanuar 2022). Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli xxx korteri omanik T. K. (K.) kuni märts 2022.a. T. K. (suri xxx) seadusjärgne pärija on tema tütar S. K. (tl 11-12). 2 Pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1). Eeltoodust tulenevalt läksid T. K. õigused ja kohustused üle S. K.le. Pärandi avanemise ajal ja kuni kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Seega sai S. K. korteriühistu Niidu 6 liikmeks 05.02.2017.a
13. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
14. Avaldaja nõuab S. K.lt hooldus- ja kommunaalteenuste eest tekkinud võla tasumist perioodi eest jaanuar 2015-jaanuar 2022 (tl 26). Kohtule esitatud võla arvestuse tabeli ja esitatud arvete kohaselt on võlg jaanuar 2022 seisuga (kaasaarvatud) 7804,44 eurot (tl 29-30, 32-116). Esitatud majandamiskulude suuruse tekkimise aluseid on avaldaja tõendanud 26.07.2021 ja 19.02.
15. korteriühistu üldkoosoleku otsusetaga, millel otsustati majandamiskulude suurus (tl 129-134), kommunaalteenuste osutajate poolt korteriühistule tasumiseks esitatud arvetega (tl 140-148) ning selgitanud kulude jaotamise põhimõtteid korteriomanike vahel (tl 26, põhikiri tl 125-129, p 3.2.8) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). S. K. kohtule vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda. Samuti pole esitatud vastuväiteid nõude suurusele. Kuivõrd puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud.
16. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus juhib avaldaja tähelepanu aga asjaolule, et seisuga jaanuar 2015 oli xxx korteriomaniku võlg (varasem võlg) 3686,88 eurot (tl 29). 3 Viru Maakohtu 24.03.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-61763 mõisteti T. K.lt välja KÜ kasuks kommunaalteenuste võlg 2367, 66 eurot perioodi eest 2011-26.11.2014.a. Avaldaja märgib, et viidatud lahendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus ning kohtulahendiga väljamõistetud võlg tasutud ei ole. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 16 lg 1 sätestab, et enne võlgniku surma alanud täitemenetlus jätkub tema pärandvara suhtes. Pärandaja kohustuste eest on vastutav tema pärija (PärS § 130 lg 1). Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduses on avaldaja esitanud nõude ka võla osas, milles on juba olemas jõustunud kohtulahend. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on võlanõue perioodil jaanuar 2022 jaanuar 2022 esitatud arvete, st jooksvate arvete) eest. Kohus rahuldab nõude osaliselt 4117, 56 euro ulatuses (7804,44-3686,88 eurot) Menetluskulude jaotus
17. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18. Avaldaja taotletud menetluskulu on 200 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 150 eurot). Õigusabikulu osas jätab kohus menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Avaldaja on esitanud õigusabikulu kohta A OÜ (reg. kood xxx) arve. Äriregistri andmetel on A OÜ ainuosanik ja juhatuse liige S. S. (avaldaja - Niidu 6 KÜ juhatuse liige). Osaühingu põhitegevusala on kinnisvarahaldus, mitte õigusteenuse osutamine. Seega on avaldaja väidetud õigusabikulu paljasõnaline ja tõendamata. Riigilõivu 50 eurot mõistab kohus Niidu 6 korteriühistu kasuks välja S. K.lt. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4