2-22-2054/8

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-2054 Määruse kuupäev Tartu,

1. aprill 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Ivo Pilving ja Tambet Tampuu Kohtuasi Veronika Belolipetskaja riigi õigusabi taotlus Menetluse alus Riigikohtus Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Halduskohtu
5. veebruari
6. a määrus asjas nr 3-22-
8. Saata Veronika Belolipetskaja riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Halduskohtule. Tartu ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Veronika Belolipetskaja esitas
10. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) haldusasjaga nr 3-20-1009 seotud kaebusega.
11. Tartu Halduskohus edastas
12. veebruari
13. a määrusega haldusasjas nr 3-22-285 taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Halduskohtu lahendi kohaselt ei ole riigi õigusabi andmise otsustamine praegusel juhul halduskohtu pädevuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-te 1 ja 2 ning RÕS § 10 lg 3 kohaselt tuleb taotlus saada riigi õigusabi, et pöörduda kaebusega EIK-i, esitada maakohtule.
14. Tartu Maakohus jättis
15. märtsi
16. a määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata pädevuse puudumise tõttu. Maakohus edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks, kuna halduskohus oli varem leidnud, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Maakohus leidis, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb esitada halduskohtule. See tuleneb RÕS § 37 lg-st 2 ning
17. jaanuaril 2018 RÕS § 10 lg-te 3 ja 31 kohta jõustunud seadusemuudatustest. Sama leidis Riigikohus
18. veebruari
19. a määruses nr 3-21-3011/
20. 2-22-2054 ERIKOGU SEISUKOHT
21. Erikogu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb RÕS § 37 lg 2, § 10 lg-te 3 ja 31 alusel esitada halduskohtule.
22. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on sellisele järeldusele jõudnud ka oma
23. veebruari
24. a määruses nr 3-21-3011/
25. Nimetatud lahendis selgitati, et RÕS § 37 lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus EIK-i pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus RÕS § 10 lg-s 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule. Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe RÕS § 10 lg 3 alates
26. jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub RÕS § 10 lg 31, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Sellest seadusemuudatusest tuleneb, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu RÕS § 10 lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille puhul enne EIK-i pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada RÕS § 10 lg-s 31 sätestatut. Seega tuli praegune taotlus esitada halduskohtule.
27. Vastupidist järeldust ei tingi ka RÕS § 37 lg 3, mis annab maakohtule aluse riigi õigusabi andmisest keelduda. See säte ei ole oma sisult mitte pädevusnorm, vaid nimetab tingimused, mille esinemisel või puudumisel ei ole riigi õigusabi andmine lubatav. RÕS § 37 lg 3 kehtib analoogselt ka halduskohtule esitatud taotluse läbivaatamisel. Erikogu leiab, et RÕS § 37 lg 3 alust arvestades on menetlusökonoomia seisukohast ka otstarbekas, et halduskohtumenetlusest tulenenud asjaoludel hindaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 eelduste täidetust haldusvaidlustele spetsialiseerunud ning selle eripäradega kursis olev kohtuharu. Kõigis muudes aspektides vaatavad haldusasjades esitatud riigi õigusabi taotlusi läbi halduskohtud (vt RÕS § 10 lg-d 1 ja 2).
28. Erikogu kordab
29. veebruari
30. a määruses mainitut, et seadusandja võiks õigusselguse huvides täpsustada RÕS § 37 lg-test 2 ja 3 ning RÕS § 10 lg-test 3 ja 31 tulenevat kohtute pädevust EIK-i pöördumiseks esitatavate riigi õigusabi taotluste aspektist.
31. TsMS § 711 lg 3 alusel tühistab erikogu Tartu Halduskohtu
32. veebruari
33. a määruse asjas nr 3-22-
34. (allkirjastatud digitaalselt) 2