Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõue tuleneb ABC Motors AS kui müüja ja XX`i kui ostja vahel 19.08.2019 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr x (Leping) , millega kostja ostis sõiduki Subaru Outback 2.0 110hW. Lepingu alusel tegi hageja Svea Finance AS kui krediidiandja müüjale väljamakse summas 7 900 eurot. ABC Motors AS loovutas Lepingust tulenevad nõuded hagejale. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale krediidi 7 900 eurot ning lepingu sõlmimistasu 125 eurot igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi 9,90% aastas 72 kuu jooksul. Kuna kostja Lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja Lepingu 15.10.2020 erakorraliselt üles. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja hagejale põhiosa 695,33 eurot ja intresse 1 081,37 eurot ning Lepingu ülesütlemise päeva seisuga (15.10.2020) on kostjal tasumata põhivõlgnevus 7 329,67 eurot ja intressivõlgnevus 410,62 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras (9,90% aastas) 112,76 eurot ja edasi viivist hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse nõuetekohase täitmiseni ning võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 50 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistab nõuet 6 304,02 eurot (7 903,05 – 1 599,03). 1 599,03 eurot on kostja hagejale tagastanud maksegraafiku alusel perioodil september 2019 kuni mai 2020. Alates juunist 2020 jäi kostja haigeks ega ole suutnud võetud kohustusi täita. Kostja osundab vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisele (
Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja ei saa ühepoolselt otsustada, et tagastab vaid krediidi ning ei tasu Lepingus kokkulepitud intresse. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kuigi kostja ei ole alates 15.06.2020 tasunud hagejale Lepingu alusel ühtegi osamakset, on Lepingu alusel omandatud sõiduk jätkuvalt kostja valduses ja kasutuses. Omand sõidukile läheb üle pärast Lepingust tuleneva finantseeritava summa koos intresside, lepingu sõlmimistasu ja järelmaksu lisatasudega täielikku tasumist ja muude Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste nõuetekohast täitmist (omandireservatsioon). Hageja rõhutab, et on lähtunud nii konkreetset Lepingut sõlmides kui lähtub ka tavapäraselt oma tegevuses vastutustundliku laenamise põhimõttest ning viib iga laenuandmise otsuse eel läbi laenuanalüüsi, hindamaks muuhulgas laenutaotleja suutlikkust ja valmisolekut täita võetavaid kohustusi nõuetekohaselt. Selliselt on hageja ka käesoleval juhul toiminud. Kostja on märkinud 2 2-20-18187 Lepingu sõlmimiseks oma taotlust esitades igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ja kohustusteks 350 eurot. Hageja palvel esitas kostja ka viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte, mis kinnitas kostja sissetulekute ja kohustuste ulatust. Samuti esitas kostja hageja palvel tõendi selle kohta, et töötab tähtajatu töölepingu alusel. Kohtu põhjendused
alusel, kuid jätnud täpsemalt selgitamata, mida ta viidatuga öelda soovib.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1)omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2)hindama tarbija krediidivõimekust. Käesoleval juhul on hageja kohtu arvates tõendanud, et on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning leidnud, et kostja on krediidivõimeline. Hiljem kostja maksevõime vähenemist tinginud asjaolude tekkimist ei saa aga hagejale krediidi andmisel kuidagi ette heita nagu ka seda, kui hageja ei ole nõus sõlmima kompromissi tema poolt pakutud tingimustel. 3 2-20-18187 6.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu järgi kohustus kostja tegema hagejale igakuiseid makseid alates 15.09.
lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. 8.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Lepingule on kokku lepitud intressimääras 9,90 % aastas. Hagejal on intressinõue 410,62 eurot. 9.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses määras 9,90% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 112,76 eurot. Et kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult TsMS § 367 tähenduses. Kuna hageja on arvestanud vastavalt viivise arvestusele viivist kuni 09.12.2021 (incl), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (7 329,67 eurot) alates 10.12.2020 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 9,90% aastas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.