← Eesti

1-21-8594/25

1-21-8594 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8594

(21231703163)Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Orvi Koik ja Urmas Reinola Sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg
  1. jaanuar 2022 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri 2021 määrus, millega kohaldati A Karpovi suhtes tõkendina vahistamist Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A Karpov (Karpov, ik XXXXXXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebused Kohtuistungil osalenud menetluse pooled Abiprokurör Irina Tsugart RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. detsembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viili poolt A Karpovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 54,00 eurot.
  6. Määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu 54,00 eurot arvata A Karpovi menetluskulude hulka. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kahtlustatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. 1 1-21-8594 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vahistamistaotlus
  7. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kelly Kruusimägi esitas
  8. detsembril 2021 Harju Maakohtule taotluse A Karpovi vahistamiseks kaheks kuuks. 1.
  9. Taotluse kohaselt kahtlustatakse A. Karpovit KarS § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt lõi A. Karpov
  10. detsembril 2021 ajavahemikul 00.14-00.30 XXXXX asuvas korteris tahtlikult korduvalt kannatanuid X , Y ja Z noaga keha ja kaela piirkonda. Selle tegevusega põhjustas A. Karpov kannatanutele erineval arvul ning erineva raskusega tervisekahjustusi ja vigastusi: X tekitas A. Karpov pindmised lõike-torkehaavad vasakul pool rindkerel ja parema kaenla all, mis ei ole eluohtlikud tervisekahjustused; Y le tekitas A. Karpov mitmed lõikehaavad kaelal, millest ühel pulseeriv arteriaalne veritsus, mis on eluohtlik tervisekahjustus; Z tekitas A. Karpov noahaavad vasakul kaenla all ja vasakul roidekaare all, millest vähemalt üks ulatub rinnaõõnde ning on eluohtlik tervisekahjustus. Seejärel põgenes A. Karpov sündmuskohalt. A. Karpov peeti kahtlustatavana kinni
  11. detsembril
  12. Kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas A. Karpov, et kannatanud ähvardasid ja ründasid teda ning tema kaitses ennast. 1.
  13. Prokurör leidis, et A. Karpov tuleb võtta vahi alla, sest vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohtu seisukoht
  14. Harju Maakohus rahuldas prokuröri taotluse ja kohaldas
  15. detsembri 2021 määrusega A. Karpovi suhtes tõkendina vahistamist. 2.
  16. Maakohtu hinnangul nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest põhjendatud kahtlus, et A. Karpov on pannud toime talle kahtlustuses esitatud kuriteod. Kohus tõi välja ka tõendid ja nendest tulenevad asjaolud, millele põhjendatud kuriteokahtlus tugineb. X isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati tal marrastused ja vigastused kätel, vigastus rindkere piirkonnas, vasakul põsel haav ja paremal kõhu alaosa haav. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaartide kohaselt diagnoositi X õlavarre lahtine haav, rindkere eesseina lahtine haav, Y l kaela lahtised hulgihaavad ning Z traumaatiline hemotooraks (verirind). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-eksperdi Anu Adamsi esmase hinnangu kohaselt esinesid X pindmised lõike-torkehaavad vasakul pool rindkerel ja parema kaenla all, mis ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Y l esinesid kaelal mitmed lõikehaavad, ühest neist pulseeriv arteriaalne veritsus, mis peatati kirurgilise õmblusega. Esmasel hinnangul on vigastus eluohtlik. Z esinesid noahaavad vasakul kaenla all ja vasakul roidekaare all, millest vähemalt üks ulatub rinnaõõnde, mida kinnitab vasakpoolse veririnna esinemine. Rinnaõõnde ulatuv haav on eluohtlik tervisekahjustus. 2 1-21-8594 Häirekeskusesse tehtud kõne salvestise kohaselt (12.12.2021 koostatud õiend) helistatakse
  17. detsembril 2021 kell 00.30 häirekeskusesse ning helistaja annab teada, et neil lõigati inimest, sureb, veri voolab. Teataja sõnul on aadressiks XXXX . Teataja sõnul pidi inimesel kaelast verd jooksma, tegemist noahaavaga. Teataja lisab, et: „Ta tegi ja jooksis ära“. Vastusena päästekorraldaja küsimusele vastab teataja, et oli kolm inimest:X, X ja X ning lisab, et lõigati X ja lõikaja nimi on X. Teataja selgitab kõne edenedes, et nad istusid ja uks oli lukustamata, kui ta (noaga lööja) lendas sisse, võttis ja lõi ja lendas minema. Kannatanu Y ütlustest nähtuvalt läks ta koos oma kolleegidega X ja O
  18. detsembril 2021 kella 19.00 ajal XXXXalevik asuvasse korterisse. Kannatanu koos O läksid tänavale lumesõda mängima ning mõne aja pärast kohtusid seal A-nimelise mehega. Kannatanu ja X läksid korterisse, kus kolmekesi jätkasid joomist ning mingil hetkel läksid X ja X poodi ning tagasi tulles oli nendega kaasas ka A . Nad jätkasid neljakesi joomist ja millalgi A lahkus. Kuskil 1520 minuti pärast tuli A tagasi ja kui kannatanu avas talle ukse, siis A kohe lõi teda noa kaela piirkonda. Kannatanu astus tagasi ja läks teise tuppa, istus seljaga vastu seina ning edasisi sündmusi ta ei mäleta. Äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu fotodelt ära A. Karpovi. Tunnistaja T ütluste kohaselt nägi ta
  19. detsembril 2021 umbes kella 00:14 paiku Harjumaal, XXXXX maja ees oleval mänguväljakul A või Aleksander Karpovit. A keerutas mingit rihmataolist eset ümber käe ja keerutamise ajal suundus ta XXXXX äärmisesse trepikotta, kus on korterid 1-
  20. Mõne aja pärast jooksis poolpaljas meesterahvas samast trepikojast välja, kuhu eelnevalt A sisenes. Seejärel koheselt jooksis A samast trepikojast välja, kuhu ta eelnevalt sisenes. Tunnistajale tundus A i hääletoon karjumise ajal vihane ja agressiivne. Kui A märkas tunnistajat, siis küsis ta tunnistajalt, et kuhu ta läks. Siis A näitas näpuga metsa suunas ja küsis, kas sinna. Tunnistaja noogutamise järgselt läks A metsa poole. Mõne sekundi pärast tuli A tagasi ning läks otse trepikotta. Seejärel kuulis tunnistaja XXXXX maja esimese korruse trepikojast (sealt samast, kuhu enne A läks) karjumist ja pauke. Karjumine ja paukude käimine kestis mõne hetke, seejärel hetk kohe peale karjumist ja prõmmimist tuli A Karpov kiiresti kortermaja trepikojast välja õue. Ta oli maja ees ja karjus üksinda õues omaette. A korrutas paar korda sedasama lauset karjudes ja seejärel läks A üksi metsa poole. Mõne aja pärast tuli sealt samast trepikojast välja üks mees, kelle käed olid verised ning tema pusa peal vasakus alumises servas oli verd, samuti oli pükstel vasakul pool ülaservas vereloik. See mees tuli välja ja ütles vene keeles „aidake“. Mees vajas abi, kuna korteris sees on kõrivigastusega sõber. Tunnistaja M. Säinas on äratundmiseks esitamisel fotodelt ära tundnud A. Karpovi, kellele ta on oma ütlustes viidanud. Tunnistaja Maarika X on andnud ütlusi selle kohta, et
  21. detsembril 2021 kella 00.18 paiku ilmus üle laste mänguväljaku nähtavale A. Korpov. A liikus närviliselt ja sisenes trepikotta. Tal oli parema käe rusikas midagi, mis ulatus otsaga suunaga peopesast alla poole. See ese oli pikliku kujuga. Kui A hoidis seda eset käes, siis selle eseme ots ulatus A i peost umbes 7 cm ulatuses välja ja helkis korraks kõndimise. Tunnistajale tundus see olevat nuga. Mõne aja pärast jooksis samast trepikojast välja üks ilma särgita meesterahvas. Seejärel jooksis trepikojast välja ka A , kes karjus midagi vene keeles. A. Karpov peeti kahtlustatavana kinni
  22. detsembril 2021 kell 01.35 aadressil XXXXX . A. Karpovi isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati tal näos ja sõrmedel erinevates kohtades marrastused ja üks haav kulmu piirkonnas. Tema riietel tuvastati verekahtlane määrdumine. Kahtlustatavana ülekuulamisel A. Karpov selgitas, et ta kaitses ennast. Kannatanutega, kes enne 3 1-21-8594 seda sündmust olid talle võõrad, sai kahtlustatav tuttavaks
  23. detsembril 2021 XXXXX maja ees lumesõja mängimise käigus. Hallipäine mees kutsus teda korterisse 13, kuhu ta hiljem koos alkoholiga ka läks. Neljakesi tarvitati korteris alkoholi ning mingil hetkel läks jutt naistele. Kõik kolm korteris olnud meest soovisid leida naisi. Kahtlustatav käis vahepeal kodus suitsu toomas ning kui ta tagasi korterisse läks, siis see naiste teema talle enam eriti ei meeldinud ja seetõttu algaski sõnaline konflikt. Mehed ähvardasid teda. Ühel hetkel seisid kõik kolm meest tema vastas ja ründasid teda. Kahtlustatav arvab, et esimesena lõi teda X Esimene löök tehti talle rusikaga vasaku kulmu piirkonda. Kahtlustatav ei tea, mitu lööki tema suhtes tehti, ta ei mäleta seda, kogu tema seisund oli pärast esimest lööki udune ning ta lihtsalt kaitses ennast. Ta mäletab, et võttis kolme mehe korterist laua pealt noa endale kätte. Kahtlustatav kaitses ennast noaga, aga ta ei mäleta, mida ta täpselt selle noaga tegi. Ta ei mäleta korterist väljumist, kuid ühel hetkel oli ta tänaval majade nr 28 ja 30 vahel ja seisis seal, nuga paremas käes. Seejärel pööras ta ümber ja läks noaga tagasi trepikotta viiendale korrusele. Ta küsis korterist nr 13 oma kõrvaklappe, aga korterisse ei läinud. Meesterahvas andis talle kõrvaklapid seejärel läks kahtlustatav metsa ning rohkem ta midagi eriti ei mäleta. Kohus nõustus kaitsjaga, et kriminaalasja keskseks küsimuseks võib kujuneda see, kas A. Karpov tegutses hädakaitses ja kas ta ületas hädakaitse piire. Kohtul oli võimalik hinnata vaid ühe kannatanu (Y ) ütluste ja kahtlustatava ütluste vastavust, mistõttu on tegemist sõna sõna vastu olukorraga ning keskseks küsimuseks on see, kelle ütlused on usaldusväärsed. Kohus asus seisukohale, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, mida toetavad ka tunnistajate ütlused ja häirekeskuse kõne. Lisaks nähtub A. Karpovi ütlustest, et tal on valikuline mäletamine sündmuste käigu kohta. Ta on selgitanud väga täpselt kõiki sündmusi nii enne kui ka pärast seda, kui teda ähvardati, kuid ähvardusi, mida kannatanud tema suhtes tegid ta siiski ei mäleta. Samuti ei mäleta ta, kes lõi teda esimesena ja miks. Kohus asus seisukohale, et kannatanu ja tunnistajate ütlused viitavad sellele, et A. Karpov ründas kannatanuid, mitte vastupidi. 2.
  24. Kohus nõustus prokuröriga, et vabaduses viibides võib A. Karpov jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul kinnitavad seda ohtu A. Karpovi karistusandmed, s.o kuus kehtivat kriminaalkaristust. Viimati tunnistati ta süüdi Harju Maakohtu
  25. novembri 2021 otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. A. Karpovile mõisteti karistuseks vangistus kümme kuud, millest koheselt ärakandmisele määrati kaks kuud ning ülejäänud osa jäeti osaliselt täitmisele pööramata. A. Karpov allutati käitumiskontrollile ning ühe lisakohustusena keelati tal katseajal tarvitada alkoholi. A. Karpovit on aga alust kahtlustada taas uue kuriteo toimepanemises, mis viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et ta ei suuda alluda ühiskonnas kehtivatele reeglitele ning tema suhtumine ümbritsevasse, muuhulgas teiste isikute heaolusse ja tervisesse, on ükskõikne ning ta on ohtlik. Seega on võimalik prognoosida, et A. Karpov võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab maakohtu hinnangul ka asjaolu, et A. Karpov kuritarvitab alkoholi. Kohtule esitatud tõendid viitavad üheselt sellele, et alkoholi tarbinuna on A. Karpov võimeline tarvitama vägivalda, mis iganes motiivil ning ta on ohtlik. Alkoholi kuritarvitamisest tulenev suutmatus enda käitumist juhtida ja oma tegevust kontrollida suurendab olulisel määral uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seega esineb kõrgendatud oht, et A. Karpov võib ka edaspidi alkoholi tarbinuna toime panna kuriteo. 4 1-21-8594 Kohus leidis, et kergemaliigilise tõkendiga ei saa jätkuvat kuritegude toimepanemise ohtu A. Karpovi puhul ära hoida, mistõttu on tema vahistamine vältimatult vajalik. Määruskaebus
  26. Harju Maakohtu
  27. detsembri 2021 määruse peale esitasid määruskaebused A. Karpov ja tema kaitsja Leelo Viil. A. Karpov ei nõustu maakohtu määrusega. Ta selgitab, et konflikt tekkis sellest, et ukrainlased tegid ettepaneku otsida alaealisi tüdrukuid, puistata nende jooki pulbrit ja võtta nende vägistamine videosse, mida seejärel pornovideona müüa. Ta mäletab kõike enne ja osaliselt ka pärast kaklust toimunut. Tal oli koljuluu trauma, mistõttu polnud ta pärast seda, kui Y teda ründas, võimeline end kontrollima. Ründajaid oli kolm, tema kaitses end. Nende ütlused on valed ja tal on, mida lisada. Üks tunnistaja ei ole asjaga puutumuses, tema ütlused on valed ja seda saab tõestada. 3.
  28. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Karpovi vahi alt vabastamist. Kaitsja hinnangul on maakohtu järeldus põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamisel oletuslik. A. Karpov avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel, et kannatanud ründasid teda esimesena, A. Karpov kaitses ennast. Seega võib tegemist olla hädakaitsega. Käesolevas asjas ei ole piisavalt tõendeid, mis võiksid kindlalt ümber lükata A. Karpovi versiooni sündmuste kohta ja tuvastada tema käitumises kahtlustuses märgitud kuriteo tunnused. A. Karpovi väiteid kinnitab asjaolu, et tal on tuvastatud erinevates piirkondades mitmed vigastused, mis ei saanud ilmselt tekkida kinnipidamise käigus. A. Karpovi isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati tal näos ja sõrmedel erinevates kohtades marrastused ja üks haav kulmu piirkonnas. Samuti on oluline see, et A. Karpov oli üksi mitme tema suhtes agressiivselt meelestatud isiku vastu. Kaitsja leidis, et maakohtu määruse põhjendused KarS § 118 järgi kvalifitseeritava kuriteo etteheiteks ei ole veenvad. 3.
  29. Kaitsja hinnangul on maakohtu argumentatsioon ka vahistamisaluse olemasolu tuvastamisel jäänud oletuslikuks ning puuduvad viited vahistamisaluse olemasolu kinnitavatele tõenditele. A. Karpov on kriminaalkorras karistatud, kuid tema varasemast käitumisest ei saa siiski järeldada vahistamisalusena kuritegude jätkamise ohtu. A. Karpovile on kriminaalkaristused mõistetud kergemate kuritegude eest. Ta on lubanud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning ta ei ole asotsiaalsete eluviisidega. A. Karpov tunnistab alkoholi tarvitamist, kuid ta ei ole alkoholisõltlane ning on valmis selle probleemiga tegelema. Narkootilisi aineid ta ei tarvita.
  30. Ringkonnakohtu istungil osalenud abiprokurör Irina Tsugart leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused määruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Määruskaebuste argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Karpovi vahi alt vabastamiseks. 5 1-21-8594
  32. Kaitsja hinnangul ei esine A. Karpovi suhtes piisavalt põhjendatud kuriteokahtlust. Nii kaitsja kui ka A. Karpov väidavad esitatud määruskaebustes, et A. Karpov kaitses end ning kaitsja hinnangul võis A. Karpov tegutseda hädakaitses. Ringkonnakohus märgib, et A. Karpov on kahtlustatavana andnud ütlusi, milles väitis, et kaitses ennast ja kirjeldas, kuidas kannatanud talle kallale tungisid. A. Karpovi läbivaatuse protokolli kohaselt oli tal ka vigastusi. Siiski ei saa nõustuda kaitsja väitega, et A. Karpovi vahistamiseks ei esine põhjendatud kuriteokahtlust. Maakohus on refereerinud määruses A. Kaprovi ja kannatanu Y ütlusi ning nõustunud kaitsjaga, et kriminaalasja keskseks küsimuseks võib kujuneda see, kas A. Karpov tegutses hädakaitses ja kas ta ületas hädakaitse piire. Kohus nentis, et saab käesoleval hetkel hinnata vaid ühe kannatanu (Y ) ütluste ja A. Karpovi ütluste vastavust ning tegemist on sõna sõna vastu olukorraga. Maakohus leidis, et seega on keskseks küsimuseks see, kelle ütlused on usaldusväärsemad. Prokuröri poolt ringkonnakohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et tegelikult on
  33. detsembril 2021 ütlusi andnud ka kannatanu X ning
  34. detsembril 2021 ja
  35. detsembril 2021 kannatanu Z . Kannatanute ülekuulamise protokollidest nähtub, et kannatanute ütlused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad versiooni, mille kohaselt ründas just A. Karpov kannatanuid. X ütlustest nähtub, et kui A. Karpov kannatanute korterisse naasis, koputas ta uksele ja Y läks talle ust avama. X ja Z istusid sel momendil laua taga ega näinud nurga tagant, mis toimus esikus välisukse kõrval. Järgmisel momendil jooksis nende juurde tuppa A. Karpov, kelle paremas käes oli suure teraga nuga (umbes 10 cm pikkune). Z tõusis ja A. Karpov hakkas Z noaga kõhtu lööma, lööke oli mitu. X jooksis Y juurde ning tal õnnestus A. Karpov põrandale suruda. X istus A. Karpovi peale. A. Karpov vehkis noaga X suunas ning tal õnnestus lüüa vähemalt neli lööki X keha ja pea piirkonda. Mingil hetkel X nägi, et tal on kaenla alt tugev verejooks ja ta ehmatas ning jooksis tänavale. Mingi aja pärast jooksis ka A. Karpov trepikojast välja ja karjus X e, et „pussitan ära“. X jooksis abi saamiseks tuttavate juurde. Kannatanu Z ütlused toetavad X ütlusi, mille kohaselt ründas A. Karpov kannatanuid. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kannatanute ütlusi toetavad ka tunnistaja X ütlused. Kui A. Karpovi sõnul võttis ta noa, millega ta end kannatanute eest kaitses, korterist laua pealt, siis nii kannatanute kui ka tunnistaja X ütlustest nähtub, et A. Karpovil oli nuga juba kannatanute korterisse naastes kaasas. Täpsemalt on X tunnistajana ülekuulamisel öelnud, et nägi A. Karpovil XXXXX maja trepikotta sisenedes käes pikliku kujuga eset, mis ulatus peost umbes 7 cm ulatuses välja ja tundus olevat nuga. Samuti oli X sõnul A. Karpovi olek trepikotta minnes närviline. Seega on kahtlustatav ja kannatanud esitanud sündmuste käigust kaks erinevat versiooni. See, kui kahtlustatav esitab toimunust teiste tõenditega vastuolus oleva versiooni, ei välista kahtlustuse põhjendatust. See aga ei tähenda siiski, et tuleks lähtuda A. Karpovi esitatud versioonist ning eitada kuriteokahtluse põhjendatust. A. Karpovil tuvastatud vigastused näitavad, et ka tema suhtes on kasutatud füüsilist jõudu, kuid ei näita seda, et teda rünnati esimesena. Eeltoodu alusel on ringkonnakohtu hinnangul kahtlustatava versioonis, nagu kasutanuks ta vägivalda kannatanute poolse ründe tõrjumiseks, alust kahelda ning ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et A. Karpovi vigastused võisid tekkida kannatanute poolt talle vastupanu osutades. 6 1-21-8594 Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et kogutud tõendite pinnalt esineb arvestatav tõenäosus, et A. Karpov on pannud toime talle kahtlustuses esitatud kuriteod. Kahtlustuse olemusest tuleneb, et kohus ei pea olema tõendite alusel üheselt veendunud, et kahtlustatav on pannud toime talle omistatava kuriteo. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kui pole asjaolusid, mis seavad kahtlustuse aluseks olevate tõendite usaldusväärsuse selgelt kahtluse alla, tuleb kahtlustust pidada põhjendatuks. Ainetuks jääb A. Karpovi määruskaebuses esitatud väide, et kannatanute ütlused ja ühe tunnistaja ütlused on valed. See on paljasõnaline ja A. Karpov ei ole seda väidet ka kuidagi selgitanud. Eelnevast tulenevalt ei ole asjaolusid, mis annaksid põhjust eelistada A. Karpovi ütlusi. Olukorras, kus kogutud tõenditest tulenevalt on võimalik järeldus, et kahtlustatav võis panna toime kahtlustuses kirjeldatud teod, on kuriteokahtlus põhjendatud.
  36. Kaitsja on määruskaebuses vaielnud vastu ka maakohtu seisukohale, et A. Karpov võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et kohtu seisukoht on oletuslik ning et A. Karpovi varasemast käitumisest ei saa seda järeldada. KrMS § 130 lg 2 kohaselt on vahistamisalus see, kui isik võib jätkuvalt panna toime kuritegusid. Seega seaduse sõnastusest tulenevalt on vahistamise aluseks kohtu prognoos uute kuritegude toimepanemise ohu kohta. Oletuslik oleks kohtu seisukoht siis, kui see ei põhineks asjakohastel asjaoludel. Praegusel juhul see nii ei ole. Maakohus on viidanud mitmetele asjaoludele, millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et A. Karpov võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Nii on maakohus põhjendatult arvestanud A. Karpovi varasema karistatusega ja toonud välja, et A. Karpovil on kuus kehtivat kriminaalkaristust, sh kolm neist muu hulgas kehalise väärkohtlemise eest. Kaitsja väitega, et varasematest karistustest ei saa järeldada uute kuritegude toimepanemise ohtu, ringkonnakohus ei nõustu. Varasemate kuritegude arvestamine on uute kuritegude toimepanemise ohu tuvastamisel kohtupraktikas üldtunnustatud. Uute kuritegude toimepanemise ohu hindamisel võttis maakohus arvesse ka seda, et A. Karpov on pannud kahtlustuses esitatud kuriteo toime katseajal. A. Karpovit karistati viimati Harju Maakohtu
  37. novembri 2021 otsusega kümne kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt ärakandmisele kuuluvaks määrati kaks kuud, ülejäänud osa jäeti täitmisele pööramata. A. Karpovile kohaldati käitumiskontrolli, kuid esitatud kahtlustuse kohaselt on A. Karpov pannud uue kuriteo toime juba vähem kui kuu aega hiljem. Maakohus leidis, et uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka asjaolu, et A. Karpov kuritarvitab alkoholi. Kohus märkis, et esitatud tõendid viitavad üheselt sellele, et alkoholi tarbinuna on A. Karpov võimeline tarvitama vägivalda ning on ohtlik. Eelmise kuriteo eest mõistetud karistusega keelati A. Karpovil katseajal alkoholi tarvitamine. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati A. Karpovil aga kahtlustuses esitatud teo toimepanemise järgselt alkoholijoove. Kahtlustavana ülekuulamisel on A. Karpov ise ka tunnistanud, et oli eelnevalt joonud kaks liitrit viina. Eeltoodu viitab ka ringkonnakohtu hinnangul sellele, et A. Karpovil esineb alkoholi sõltuvusprobleem, mis suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu. A. Karpovi lubadus uusi kuritegusid mitte toime panna ja valmisolek alkoholiprobleemiga tegeleda on paljasõnaline ja jääb ringkonnakohtule väheveenvaks. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kohaldanud A. Karpovi suhtes vahistamist põhjendatult. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on piisavalt alust 7 1-21-8594 kahtluseks, et A. Karpov on talle kahtlustuses inkrimineeritud kuriteod toime pannud ning A. Karpovi varasem karistatus, probleemid alkoholiga ja kahtlustuse asjaolud viitavad tõsisele ohule, et vabaduses viibides võib ta kuritegude toimepanemist jätkata. Seda ei välista kuidagi määruskaebuses esitatud väited, et A. Karpov ei ole asotsiaalsete eluviisidega ega tarvita narkootilisi aineid. Neile asjaoludele pole maakohtu määruses üldse tuginetudki. A. Karpovist lähtuva uute kuritegude toimepanemise ohu realiseerumise ära hoidmiseks on tema vahistamine vältimatult vajalik.
  38. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  39. Määruskaebuse esitanud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks määruskaebuse esitamise eest makstava tasu suuruseks 45 eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks – taotluses märgitud õigusabi ajaline maht vastab esitatud kaebuse mahule. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse kohaldatud tõkendi osas muutmata, tuleb vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 lugeda riigi õigusabi kulu A. Karpovi menetluskulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.