TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-635 Määruse kuupäev 29. märts 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Erik Tomingase (Tomingas) esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks en

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas E. Tomingas
2. märtsil 2022 Tartu Vangla direktorile adresseeritud taotluse nr 2-3/720-1, milles E. Tomingas soovis teada töölt eemaldamise põhjuseid ning viimase lausena märkis „Samuti kohest tööle ennistamist“. Vaatamata sellele, et E. Tomingas ei ole mainitud pöördumist pealkirjastanud vaidena ning see ei vasta täielikult HMS § 76 lg-s 2 toodud nõuetele, on kohtule arusaadavalt siiski tegemist vaidega, milles on vaide nõudena märgitud Tartu Vangla kohustamine ennistada E. Tomingas tööle. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on nõuetekohaselt tasutud riigilõivu 20 eurot, on seega esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 6.

§ 251

lg 1 p 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Praegusel juhul taotleb E. Tomingas esialgse õiguskaitse abinõuna Tartu Vangla kohustamist ennistada E. Tomingas tööle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi.

1. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
4. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kohaldatav esialgne õiguskaitse abinõu oleks taotleja jaoks kasutu, s.t see ei tooks endaga kaasa taotluse esitaja olukorra paranemist ega hoiaks ära taotleja poolt välja toodud negatiivseid tagajärgi.
5. Tartu Vangla direktori
6. mai
7. a käskkirjaga nr 6-3/114 lubati alates
8. maist 2020 E. Tomingas tööle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi Tartu osakonna territooriumile Turu 56 Tartu. Käskkirja kohaselt oli selle väljaandmise ajendiks asjaolu, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja pöördus vangla poole kinnipeetavast töölise siseviimistlus- ja remonditööle rakendamise vajadusega ning seejuures esitas enda eelistusena erialaste oskustega taotleja. Et Tartu Vanglale laekus
9. märtsil 2022 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi hooldusjuhi teade, mille kohaselt vähendatakse seoses koroonaviiruse taandumise ja töökorralduse muudatusega kinnipeetavatest töötajate arvu ning sellest tulenevalt töösuhe E. Tomingasega lõpetatakse, on antud juhul töösuhte otsustanud lõpetada Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, mitte Tartu Vangla. 2 Eelnev tähendab seda, et sõltumata esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisest ei ole võimalik taotlejal jätkata töötamist endisel ametikohal, kuna Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kui tööandja on otsustanud muuta senist töökorraldust ning sellest tulenevalt lõpetada taotlejaga töösuhe.
10. Seejuures peab kohus oluliseks märkida, et ka taotleja poolt välja toodud põhjendused, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel taotlejal õigus nõuda saamata jäänud töötasu, taotlejal on kohustused ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine rikub taotleja ennetähtaegse vabanemise võimalusi, ei kinnita esialgse õiguskaitse vajadust. 10.
11. Arvestades Tartu Vangla
12. märtsi
13. a vastust, mille järgi on taotlejal võimalus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla alles
14. septembril 2022, ei realiseeru mainitud tagajärg veel lähitulevikus. Lisaks nõustub kohus vanglaga selles, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ei ole isiku vabastamise otsustamisel ainumääravaks see, kas isik osaleb tööhõives Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis või mitte. Tööhõives on võimalik osaleda ka vangla majandustöödel töötades. Seejuures on taotlejal tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võimalus esitada vastavad selgitused, mille kohaselt ei olnud töösuhte lõpetamine tingitud taotlejast, vaid väljaspool taotleja mõjusfääri olevatest asjaoludest. 10.
15. Samuti märgib kohus, et vaatamata kohtu nõudmisele ei ole taotleja põhistanud või tõendanud, millised on kohustused, mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jäävad taotlejal täitmata ja tekitavad sellega talle pöördumatud tagajärjed. Seega on kohtu hinnangul kohustuste täitmata jätmisega seonduvad taotleja väited paljasõnalised. 10.
16. Taotleja poolt välja toodud tagajärg, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotlejal õigus nõuda saamata jäänud töötasu, kinnitab aga vastupidiselt asjaolu, et töötasu saamata jätmine taotlejale pöördumatuid tagajärgi kaasa ei too.
17. Kohtule teadaolevatele andmetele tuginedes on kohtu hinnangul E. Tomingase vaidel vähesed edulootused. Kohtule ei nähtu, et Tartu Vangla oleks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt edastatud teadet valesti mõistnud ning taotleja töölt eemaldamine oleks olnud õigusvastane. Lisaks ei ole Tartu Vangla võtnud
18. mai
19. a käskkirjaga nr 6-3/114 kohustust kindlustada taotleja tööga Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis. Käskkiri ega ükski õigusakt ei loo taotlejale subjektiivset õigust talle konkreetse töö andmist nõuda.
20. Lisaks on kohus seisukohal, et E. Tomingase esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub ülekaalukas vajadus. Praegusel juhul on taotleja igapäevaste esmavajaduste (nt toitlustus, riietus, majutus, arstiabi) rahuldamine vangistuses tagatud, olenemata kinnipeetaval sissetulekute olemasolust või puudumisest. Ka ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda tööle rakendamist ja vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav tööga või rakendatakse teda vangla majandustöödel üksnes võimaluse korral. Kuna taotleja õiguste ajutiseks kaitseks ei esine tungivat vajadust ja vaide eduväljavaated ei ole ülemäära suured, puudub alus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust, mille tagajärjeks oleks sisuliselt põhivaidluse ette äraotsustamine.
21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus E. Tomingase esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3