Obsah (5)

§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 15. detsembril 2021 Harj

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. 2 Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxxx tütar, kes elab isa juures alates 01.08.2020, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimetu. Asjas on tõendatud kostja puuduv töövõime ja raske puue (tl 41-42, tl 136-136 pöördel). Kostja ülalpidamisel on täiendavalt alaealine laps, kelle osas on Harju Maakohus 10.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr xxxx mõistnud kostjalt välja teise alaealise lapse ülalpidamiseks 50.00 eurot kuus arvestusega, et kostja on osaliselt töövõimetuspensionär ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. 10.04.2017 otsus on jõustunud. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kuna vanemal on kohustus lapsi ühetaoliselt üleval pidada, siis ei või elatis hagejale olla väiksem kui Harju Maakohtu 10.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr xxxx kostja teisele lapsele väljamõistetu, s.o 50.00 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus vahemikus 416.92-461.59 eurot (tl 69-76, 78, tl 112-113) seda koos sotsiaaltoetusega summas 41.17 eurot (tl 69-76, tl 118). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on saanud peretoetust summas 60.00 eurot kuus perioodil, mil hageja elas juba isa juures, s.o kuni 2021. aasta veebruarini. AS-i Xxxx väljavõttest nähtuvalt laekus peretoetus summas 60.00 eurot kostja kontole viimati 08.02.2021 veebruarikuu eest (tl 69-76). Kostja on eelnevat kinnitanud ka 12.10.2021 toimunud kohtuistungil (tl 139-141) ning kostja ei ole alusetult saadud peretoetust tagastanud. Kostjale kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ½ suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga xxxx, mis on kaasomandis kostja elukaaslasega ning tegemist on nende ühise elukohaga (tl 68, tl 83). 3 Kostjale kuulus mootorratas xxxx, registreerimisnumbriga xxxx (tl 106-107), mille kostja müüs oma elukaaslasele K. K. 03.05.2021 sõlmitud müügilepingu alusel 3000.00 euro eest (tl 149-150). Mootorratas on liiklusregistris registreeritud uue omaniku nimele 07.05.2021 (tl 106). Kostja on 12.10.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tegemist oli elukaaslaste vahelise tehinguga, täpsemalt oli mootorratas kirjutatud ajutiselt kostja nimele tema elukaaslase kinnipidamisasutuses viibimise ajaks ning 03.05.2021 toimunud müügitehinguga vormistas kostja mootorratta oma elukaaslase nimele tagasi ja müügilepingusse märgitud müügihind märgiti lahtrisse suvaliselt ning tegelikkuses mingit rahade liikumist ei toimunud, mis nähtub ühtlasi ka kostja pangakontode väljavõtetest (tl 139-141, tl 157). Kohtu hinnangul on kostja väited paljasõnalised, kuna üldreeglina toimub müügitehing raha eest ning kostja ei ole tõendanud, et ei saanud müügitehingu eest lepingus märgitud summat 3000.00 eurot. Asjaolu, et kostja pangakontode väljavõtetest ei nähtu nimetatud müügisumma laekumist, ei tõenda, et kostja müügitehingu eest raha ei saanud, sest tehing võis toimuda ka sularahas. Eelnenut kogumis hinnates kohus leiab, et kostja ei ole menetluse kestel esitanud tõeseid andmeid enda majandusliku olukorra kohta ning tal on võimalik tasuda hagejale mootorratta võõrandamise tulemusel saadud 3000.00 euro arvelt elatist esialgu suuremas ulatuses kui 50.00 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et Harju Maakohtu 10.04.2017 otsus tsiviilasjas nr xxxx on jõustunud ning selles on kostjalt elatis teise alaealise lapse kasuks väljamõistetud igakuises summas 50.00 eurot kuus arvestusega, et kostjal on kaks alaealist last, siis peab Harju Maakohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 50.00 eurot kuus. Küll aga peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis esialgu suuremas ulatuses vara võõrandamise tulemusel saadud 3000.00 euro ja perioodil 01.08.2020-28.02.2021 saadud igakuise peretoetuse 60.00 eurot arvelt. Hageja ei ole menetluse kestel küll vähendanud igakuist nõude summat, aga on asunud seisukohale, et elatise võib mõista välja alla miinimummäära. Kuna hageja ei ole enda sissetulekuid tõendanud ning on nõustunud kompromissi korras elatisega summas 200.00 eurot kuus (tl 141 ja tl 155), saab eeldada, et hageja vajadused on 400.00 eurot kuus.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Kostja on 12.10.2021 toimunud kohtuistungil möönnud, et ei ole menetluse kestel hagejale elatist tasunud ega tasu elatist ka vahetu suhtluse kaudu (tl 139-141). Seega on põhjendatud mõista hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodi eest, mil hageja asus isa juurde elama, s.o alates 01.08.2020 kuni 17.11.2020 välja elatis samuti summas 200.00 eurot kuus, millele lisandub peretoetus summas 60.00 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et nõude rahuldamata jätmise aluseks saaks olla hageja seadusliku esindaja täitmata kohustus hageja enda ees tsiviilasja nr 2-17-7870 raames. Kummagi vanema iseseisev kohustus lapse ees ei ole omavahel tasaarvestatav. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200.00 eurot kuus vara võõrandamisel saadud 3000.00 arvelt, millele lisandub peretoetus 60.00 eurot kuus perioodi 01.08.2020-28.02.2021 eest, sest kostjale kontole laekus sel ajal hageja lapsetoetus, kuigi laps ei elanud koos kostjaga ning kostja ei ole seda hagejale edastanud. Kuna 3000.00 euro arvelt saab kostja elatist tasuda 15 kuud (3000.00 eurot : 200.00 eurot/kuus = 15 kuud), s.o alates 01.08.2020 kuni 31.10.2021, siis pärast seda on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 50.00 eurot kuus. 4 Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja miinimummäärast madalamas määras. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et K. F.i hagi M. V. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 01.08.202017.11.2020 eest 927.39 eurot, alates 18.11.2020 kuni 28.02.2021 elatise 260.00 eurot kuus, alates 01.03.2021 kuni 31.10.2021 elatise 200.00 eurot kuus ning alates 01.11.2021 elatise 50.00 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.10.

1. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise K. F.i pangakontole nr xxxx iga kuu
2. kuupäevaks selgitusega: „K. F.i ülalpidamiseks elatis“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 koosmõjus § 163 lg-ga 1 kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ning hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane osaliselt menetluskulude hageja kanda jätmine. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määruse nr 3-2-1-65-13 p 14). Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning hageja tähtaegselt enda menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse tsiviilasjas nr 2-2017056 kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5