← Eesti

1-21-2977/11

Obsah (7)§ 238§ 414§ 126§ 175§ 315§ 173§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2977 (20278000561) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi se

§ 238

lg 2 alusel vähendada Keith Pallonile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ning mõista Keith Pallonile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Keith Palloni eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2020.a – 05.04.2020.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Keith Palloni kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel arvestatakse 3 (kolme) aasta 11 (üksteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise aega alates Keith Palloni vanglasse saabumisest.

§ 414

lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. 2. Salvestised ja äravõetud esemed:

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat videosalvestusega (Pakend 8) ning CD-R plaat sündmuskoha fotode ja videoga.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada S.

S. (S.) pärast kohtuotsuse jõustumist mälupulk videosalvestusega, mis on hoiul Tartu politseijaoskonna üldkuritegude menetlusgrupis.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist plastpudel ja suitsupakk, mis on hoiul Tartu politseijaoskonna üldkuritegude menetlusgrupis.

  1. Tsiviilhagi TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 3, 5, § 136 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel rahuldada kannatanu M. P. lepingulise esindaja esitatud tsiviilhagi ja välja mõista Keith Pallonilt mittevaraline kahju 5000 (viis tuhat) eurot M. P. (isikukood XXX, XXX AS arveldusarvele nr XXX) kasuks. TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 129 lg 1, § 128 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel rahuldada kannatanu M. P. lepingulise esindaja esitatud tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista Keith Pallonilt varaline kahju 1 310,65 (üks tuhat kolmsada kümme eurot ja kuuskümmend viis senti) eurot M. P. (isikukood XXX, XXX AS arveldusarve nr XXX) kasuks.
  2. Menetluskulu

§ 175

lg 1 p, § 180 lg 1 alusel välja mõista Keith Pallonilt kannatanu lepingulise esindaja kulud 694,08 eurot. Kannatanu lepingulise esindaja kulud tuleb süüdistataval tasuda M. P. (isikukood XXX) XXX AS arveldusarvele nr XXX.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Keith Pallonilt menetluskulu 3283,72 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend kolm eurot ja seitsekümmend kaks senti) eurot alljärgnevalt:     ekspertiisi maksumus 1540 eurot; joobe tuvastamise maksumus 49 eurot; kaitsja tasu 234,72 eurot; sundraha 1460 eurot. Võimaldada Keith Pallonil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 3283,72 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700042335 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2

(17)Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Keith Pallonit süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 03:09 paiku XXX, XXX tee 12. km-l sõiduautot XXX reg nr XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,06 mg/g kohta. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h, kaldus tema poolt juhitud sõiduauto teelt välja ja paiskus üle katuse, mille tagajärjel hukkus kõrvalistmel olnud A. P.. Viimase surma põhjuseks on liittrauma koos koljuluude hulgimurdude, ämblikvõrkkelmealuste verevalumite ja kopsude põrutusega, mille tüsistusena tekkisid kopsu- ja peaajuturse. Oma tegevusega rikkus Keith Pallon Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis; LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi; LS § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust; LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; LS § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumisega hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sellega pani Keith Pallon toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS KarS § 422 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm ning kui see on toime pandud joobeseisundis. Kriminaalasjas on tunnistajate K. O., K. O., K. P. ja R. T. ütlustega, samuti süüdistatava Keith Palloni ütlustega tõendatud, et ööl vastu XXX.a tarvitasid K. O., Keith Pallon, K. P., R. T. ja A. P. aadressil XXX, XXX alkoholi, sh kanget alkoholi rummi ja viina. XXX.a öösel kella 02.30 paiku lahkusid seltskonnast Keith Pallon ja A. P., et minna XXX suitsu ostma. Mingil hetkel märkas XXX korterisse jäänud seltskond, et maja ees ei ole enam K. O. sõiduautot XXX. Seltskond otsustas minna Keith Pallonit ja A. P. otsima ning XXX maanteel märkasid nad, et tee ääres kraavis seisis katusel olev sõiduauto XXX ning sõidukis esiistmel kõrvalistuja pool oli üks inimene. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Keith Pallonit avarii toimumispaigas enam ei olnud. Tunnistaja K. O. andis kohtueelses menetluses ütlusi, et Keith Pallon jõudis XXX öösel XXX.a kella 4 paiku koju. Tunnistaja tundis K. Palloni juures alkoholilõhna ning Keith koperdas palju. Tunnistajate K. O., K. O. ja K. P. ütluste kohaselt K. Palloni käed ja pea olid verised ning ta 3

(17)köhis verd. Süüdistatav keelas tunnistajatel kiirabi kutsuda. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Keith Pallon kahtlustatavana kinni XXX.a kell 07.00 XXX XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskoht asub XXX XXX lähedal tee nr XXX 12 km, kus XXX poolt tulles paremal kõrvaltee ristmiku juures kraavi serva peal on teelt väljasõitnud hõbedane sõiduauto XXX reg.nr XXX. Sõiduauto on avariitunnustega katuse peal rattad ülespoole. Liiklusõnnetuse akti kohaselt toimus sündmus XXX.a kell 03.09 XXX tee nr XXX 11,4 km. Aktist nähtuvalt on sõiduauto XXX liikunud XXX suunas. Lauges paremkurvis paremale poole teelt välja sõitnud põllule, seal rullunud üle katuse. Paremale läheb XXX tee, sellest üle rullunud ning edasi on põrkand vastu kahte kuusepuud ja nende kõrvale seisma jäänud. Sõiduauto on katusel. Kõrvalistmel on turvavööga kinnitatud inimese surnukeha. Lubatud suurim kiirus teel 90 km/h, soovitatud kiirus 70 km/h. Liiklusõnnetuses osales 1 sõiduk, hukkus 1 inimene, vigastada sai 1 inimene. Liiklusõnnetuses osaleja oli Keith Pallon ja A. P., kes hukkus. XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX on A. P. surma põhjusena kajastatud liittrauma koos koljuluude hulgimurdude, ämblikvõrkkelmealuste verevalumite ja kopsude põrutusega, mille tüsistusena tekkisid kopsu- ja peaaju turse. Vigastused võivad olla saadud XXX.a liiklusõnnetuse käigus tömbi trauma toimel. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, et XXX juures kraavis oli deformeerunud auto kapott, millel oli näha veremäärdumist, kust kahest kohast võeti DNA proov. XXX juhiistme kohal laes oli näha veremäärdumist, millelt võeti DNA proov ja juhi turvavöö klambrilt võeti DNA proov. Sealsamas kõrval oli plastikpudel, mis võeti kaasa. Auto juhiistme juures maas oli kasutatud suitsupakk, mis võeti kaasa. XXX.a ekspertiisiakt nr XXX kinnitab asjaolu, et juhiistme kohal laest võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev Keith Palloni DNA-profiiliga. Eelnimetatud ekspertiisiakt kinnitab, et XXX.a oli sõiduki XXX reg nr XXX juhiks süüdistatav, mida K. Pallon ka kohtus ise tunnistas. XXX.a ekspertiisiaktist nr XXX tuleneb, et sõiduauto XXX reg.nr XXX liikumiskiirus enne teelt väljasõitu oli arvutuslikult vähemalt ca 123 km/h. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri XXX tõendab asjaolu, et Keith Pallonilt XXX.a kell 08.08 võetud verest leiti etanooli 1,64+/-0,06 mg/g kohta. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri XXX tõendab asjaolu, et Keith Pallonilt XXX.a kell 08.08 võetud proovimaterjalist leiti XXX ja XXX. XXX.a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli Keith Palloni vere etanool sõiduki juhtimise ajal XXX.a kella 02.45 ajal arvutuslikult vähemalt 2,06 mg/g. XXX ja/või XXX tarvitamisel koos alkoholiga joobe tunnused üldjuhul süvenevad. Tunnistajad K. O., K. P. ja R. T. kinnitasid kohtueelses menetluses antud ütlustes, et ööl vastu XXX.a tarvitatud alkoholi kogus oli üsna suur. Tarvitati kanget alkoholi, sh viina ja rummi. Keith jõi rummikokteile ja oli üsna purjus. Ka tunnistaja K. O. kinnitas, et kui süüdistatav XXX.a öösel kella 4 paiku koju jõudis, tundis ta Keith Palloni juures alkoholilõhna. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt jõi ta rummikokteile, kogust ta ei mäleta. Ta oli purjus. Maanteeameti vastus nõudekirjale kinnitab, et Liiklusregistri andmetel ei ole Keith Pallon omanud mootorsõiduki juhtimisõigust ja talle pole väljastatud juhiluba. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et ta pani ennast autokooli kirja XXX. aastal. Sõidutunde ta ei teinud. Sõitu on ta harjutanud jääradadel ja põldudel. Ta ei oska vastata, miks autokool pooleli jäi. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Keith Pallon, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,06 mg/g kohta, 4
(17)juhtis XXX.a kella 03.09 paiku XXX tee 12. km-l sõiduautot XXX reg nr XXX, ületades suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Keith Palloni juhitud sõiduauto kaldus teelt välja ja paiskus üle katuse, mille tagajärjel hukkus kõrvalistmel olnud A. P.. A. P. surma põhjuseks oli liittrauma koos koljuluude hulgimurdude, ämblikvõrkkelmealuste verevalumite ja kopsude põrutusega, mille tüsistusena tekkisid kopsu- ja peaajuturse. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 1196) kohaselt seisnevad süüteo objektiivsed tunnused sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Liiklus- või käitusnõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises (nt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine /…/ jms). Kohtupraktikas on käesoleva paragrahvi mõttes liiklusnõuete rikkumiseks loetud mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes /…/. Teo toimepanemise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. Kohus luges tõendatuks, et enne avarii toimumist tarvitas süüdistatav K. Pallon kanget alkoholi ning tunnistajad kirjeldasid, et süüdistatav oli alkoholijoobes. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri XXX tõendab, et Keith Pallonilt XXX.a kell 08.08 võetud verest leiti etanooli 1,64+/0,06 mg/g kohta. XXX.a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli Keith Palloni vere etanool sõiduki juhtimise ajal XXX.a kella 02.45 ajal arvutuslikult vähemalt 2,06 mg/g. Seega rikkus Keith Pallon XXX kella 03.09 paiku mootorsõidukit juhtides LS § 69 lg 1 nõudeid, kuivõrd ta oli autot juhtides alkoholijoobes. Süüdistatav K. Pallon rikkus talle etteheidetava teo toimepanemisega ka LS § 50 lg 3 nõudeid. Teo toimepanemise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiv LS § 50 lg 3 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. XXX.a ekspertiisiakt nr XXX kinnitab asjaolu, et Keith Pallon ületas XXX kella 03.09 paiku mootorsõidukit juhtides suurimat lubatud kiirust. Ekspertiisiakti kohaselt oli sõiduauto XXX reg.nr XXX liikumiskiirus enne teelt väljasõitu arvutuslikult vähemalt ca 123 km/h. Liiklusõnnetuse akti kohaselt oli lubatud suurim kiirus teel 90 km/h, soovitatud kiirus 70 km/h. Seega rikkus süüdistatav oma tegevusega LS § 50 lg 3 nõudeid. Süüdistuse kohaselt rikkus süüdistatav mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuivõrd Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole Liiklusregistri andmetel Keith Pallon omanud mootorsõiduki juhtimisõigust ja talle pole väljastatud juhiluba, on tõendatud ka süüdistatava K. Palloni poolt LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine. Süüdistuses heidetakse Keith Pallonile ette LS § 14 lg-s 2 ja LS § 16 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohus on veendunud, et K. Pallon eelviidatud üldiseid nõudeid ei täitnud, kuivõrd ta ei olnud hoolas ega ettevaatlik, ta ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teisi inimesi ja nende vara. Süüdistatav tarvitas enne sõiduki juhtimist kanget alkoholi, seega oli ta mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega kutsus ta esile liiklusohtliku olukorra, mis kahjuks ka realiseerus. 5
(17)Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 1198) kohaselt järgneb vastutus kommeteeritava paragrahvi järgi üksnes juhul, kui sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena raske tervisekahjustus või inimese surm. Süüdlase vastutuselevõtmiseks tuleb obligatoorselt tuvastada sõidukijuhi liiklus- või käitusnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vaheline põhjuslik seos. XXX.a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on A. P. surma põhjuseks liittrauma koos koljuluude hulgimurdude, ämblikvõrkkelmealuste verevalumite ja kopsude põrutusega, mille tüsistusena tekkisid kopsu- ja peaaju turse. Vigastused võivad olla saadud XXX.a liiklusõnnetuse käigus tömbi trauma toimel. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et K. Pallon rikkus mootorsõiduki juhina süüdistuses nimetatud liiklusnõudeid. Süüdistatav oli joobeseisundis, tal puudus juhtimisõigus, ta ületas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust ning põhjustas liiklusõnnetuse, milles kõrvalistuja kohal istunud A. P. sai eluohtlikud vigastused, mis põhjustasid tema surma. Seega oli liiklusõnnetuse põhjuseks süüdistatava alkoholijoove, sellest tingitud muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, samuti kiiruse ületamine, mille tõttu ei suutnud Keith Pallon mootorsõidukit nõuetekohaselt juhtida. Ilma K. Palloni liiklusnõuete rikkumiseta ja avarii põhjustamiseta ei oleks A. P. surm saabunud, seega oli süüdistatava Keith Palloni ehk sõidukijuhi liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje ehk A. P. surma vahel põhjuslik seos. Eeltoodu alusel leiab kohus, Keith Pallon täitis KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused, s.t ta rikkus mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles ise joobeseisundis ning ületades suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, mille tõttu kaldus tema poolt juhitud sõiduauto teelt välja ja paiskus üle katuse, põhjustas kõrvalistmel olnud ühe inimese A. P. surma. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, so pidas võimalikuks, et rikub neid. Koosseisupärase tagajärje põhjustamise osas piisab kergemeelsusest (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1198). Kohtu hinnangul rikkus süüdistatav liiklusnõudeid otsese tahtlusega. Ta oli vahetult enne rooli istumist tarvitanud kanget alkoholi. Hoolimata sellest asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Süüdistatav K. Pallon andis kohtus ütlusi, et ta jõi rummikokteile ja ta oli purjus. Ta möönis, et joobe pärast ei andnud ta endale aru, milline oli auto kiirus ja teeolud. Seega pidi süüdistatav aru saama, et alkoholijoove võib vähendada tema võimekust sõidukit piisava kindlusega juhtida. Objektiivne sündmuste käik kinnitab seda, et süüdistatav ei saanud joobe ja kiiruse ületamise tõttu auto juhtimisega hakkama, tema poolt juhitud sõiduauto kaldus teelt välja ja paiskus üle katuse. Kaasreisijana autos olnud A. P. suri liiklusõnnetuses saadud vigastusse. Seega süüdistatav teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. A. P. surma suhtus süüdistatav K. Pallon hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks K. Pallon pidanud ette nägema, et tema tegevus, s.t kõik eelnimetatud liiklusseaduses sätestatud kohustuste rikkumised kogumis võivad päädida liiklusõnnetusse sattumise ja teise inimese surmaga. Seega on kohtus tõendamist leidnud, et Keith Pallon pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma, täites seega KarS § 422 lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. 6
(17)Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Keith Pallonit võimalik karistada kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ja süü suuruse hindamisel seda, et Keith Pallon juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust ning tema tegevuse tagajärjel kaldus sõiduk teelt välja ja paiskus üle katuse, mille tagajärjel hukkus kõrvalistmel olnud A. P., seega põhjustas K. Pallon kahest alternatiivsest tagajärjest raskema. Süüdistatav selgitas kohtus antud ütlustes, et ta pani ennast autokooli kirja XXX aastal, kuid ta ei oska põhjendada, miks autokool pooleli jäi. Sõidutunde ta ei teinud, vaid sõitu on ta harjutanud jääradadel ja põldudel. Kuna K. Pallonil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, siis puuduvad tal ka teadmised ohutu liiklemise vallas. Iseseisvalt ei ole võimalik ohutu liiklemise võtteid jääradadel või põldudel õppida, vaid selleks tuleb läbida autokooli kursused ning praktiline õpe pädevate õpetajate juhendamisel. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguseta isiku osalemine liikluses äärmiselt ohtlik nii juhile endale kui ka kaasreisijatele ja teistele liikluses osalevatele isikutele. Ilmselgelt ei oska juhtimisõiguseta isik vallata kõiki vajalikke ja ohutuid sõiduvõtteid liikluses, mida kinnitab käesolevas kriminaalasjas ka süüdistatava käitumise tagajärg. Tuleb rõhutada sedagi, et sõidukiirus võib mõjutada õnnetuse raskusastet. Suurema sõidukiiruse puhul on juhil raskem õigeaegselt reageerida või liiklusõnnetust ära hoida. Samuti on suure kiiruse puhul reageerimisaja jooksul läbitud vahemaa pikem, samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud tee. Ilma juhtimisõiguseta ja joobeseisundis mootorsõidukit juhtides ning ületades lubatud suurimat sõidukiirust kutsus süüdistatav esile liiklusohtliku olukorra, mis kahjuks ka realiseerus ning mille tagajärjel hukkus kaasreisija, seega on K. Palloni süü suur. Joobes juhtimised on tänapäeval väga sagedased süüteod, mida kajastatakse tihti ka ajakirjanduses. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka üldpreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb ühiskonnale anda selge signaal, et selline käitumine on lubamatu ning nii traagiliste tagajärgedega tõsistele liiklusalastele kuritegudele järgneb range karistus. Kohtu hinnangul ei taju alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juht liikluspilti adekvaatselt ning seoses sellega väheneb ka juhi reaktsioonikiirus. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Keith Pallon kriminaalkorras karistamata. K. Pallon on nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka 29.09.2021.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta väga kahetseb juhtunut. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava avaldatud 7
(17)kahetsuse siiruses. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna K. Palloni poolt avaldatud kahetsust kui puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 punkti 3 mõistes. Kaitsja hinnangul tuleks karistust kergendava asjaoluna arvestada seda, et süüdistatav sai ka ise raskelt kannatada. Süüdistatav K. Pallon väitis kohtus, et tal oli avarii tagajärjel teise kaelalüli kinnine murd, mille tõttu oli ta 6 kuud täielikult töövõimetu ja kinnine kordarluu ülaotsa murd. 6 kuud kandis ta kaelatuge. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et Keith Pallonil tuvastati kerge vigastus: vasaku randme turse, vasaku kodarluu proksimaalse otsa murd. Paremal esineb õhkrind. Epikriisis on märgitud kaasuva haigusena kaela pindmised hulgivigastused, marrastused, rindkerekontusioon. XXX.a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt on Keith Palloni diagnoos teise kaelalüli kinnine murd. Piirangu põhjustanud haiguse kulg: XXX.a oli autoavarii. Siiani olnud töövõimetuslehel, kasutanud kaelatuge. XXX.a neuroloog soovitanud kaelatuge kasutada veel 1 kuu, edasi vähendada selle kandmist. Keith Pallonil on tõenäoliselt paranev seisund kehtivusega 6 kuud, kuna taastumine on olnud hea, kuid vajab veel aega tööle naasmiseks. Asjaolu, et süüdistatav sai avariis ka ise kannatada, ei ole kohtu hinnangul karistust kergendav asjaolu. Meditsiinilisest dokumentatsioonist nähtub, et K. Pallonil tuvastati kerged vigastused, samas oli ta töövõimetuslehel ja oli sunnitud kandma kaelatuge. Sellest hoolimata oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine süüdistatava enda otsus ja ta pidi arvestama oma tegevuse võimaliku tagajärjega ehk sellega, et toimuda võib avarii, milles võib ka tema ise kannatada saada. Kaitsja tõi välja, et karistust kergendavaks asjaoluks on ka kahju vabatahtlik hüvitamine. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kahju hüvitamist. Samas tuleb rõhutada, et K. Pallon tasus kannatanule 500 eurot istungile eelneval päeval. Süüdistataval oli võimalus enam kui aasta jooksul hüvitada kannatanule poja surmast tekkinud kahju, kuid seda võimalust ta ei kasutanud, vaid ta tasus ühe makse kõigest üks päev enne kohtuistungit. Samuti oli kaitsja seisukohal, et liiklusõnnetuses surma saanud A. P. oli ka ise raskelt hooletu, kuna autosse istudes oli ta joobes ja ilmselt ei kinnitanud turvavööd, mistõttu tuleb seda arvestada karistuse mõistmisel. Kohus rõhutab, et kaitsja väljatoodud seisukoht A. P. kinnitamata turvavöö kohta on vaid oletuslik, seda väidet ei kinnita ekspertiisiakt ega tunnistajate ütlused. Ekspertiisiaktis on välja toodud, et kohtumeditsiiniliste meetoditega ei ole võimalik määrata, kas A. P. oli liiklusõnnetuse ajal sõiduautos viibides turvavööga kinnitatud. Kannatanu joobes olek ei muuda kuidagi süüdistatava vastutust ega kergenda tema süüd. Prokurör viitas kohtus, et karistust raskendav asjaolu on raske tagajärje põhjustamine. Kaitsja vaidles sellele vastu ja avaldas arvamust, et raske tagajärg on hõlmatud teo koosseisuga ja seda ei saa arvestada eraldi raskendava asjaoluna. KarS § 59 sätestab karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu ning sättest tuleneb, et käesoleva seadustiku §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Kohus ei saa karistust raskendava asjaoluna arvestada raske tagajärje põhjustamist KarS § 58 p 8 mõttes, kuna süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks on liiklusnõuete rikkumisega põhjustatud tagajärg - raske tervisekahjustus või inimese surm. 8
(17)Kriminaaltoimikus on XXX iseloomustus Keith Palloni kohta, millest nähtub, et midagi tööalaselt negatiivset K. Palloni kohta öelda ei saa. Üleüldiselt saab Keith ülesannetest hästi aru ja ei vaja korduvaid meeldetuletusi. Positiivsena saab välja tuua õppimisvõimet. Suhtluses on Keith avatud ja osavõtlik. Kohtus väitis süüdistatav, et tema ülalpidamisel XXX ja XXX , XXX. Arvestades karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava süü suurust, samuti teo toimepanemise asjaolusid, varasema karistatuse puudumist ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et süüdistatava karistamisel täidab eesmärke raskemaliigiline karistus – reaalne vangistus. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajaliste vangistuste puhul. Raksemate kuritegude puhul saab karistusest tingimuslikult vabastada vaid juhul, kui see on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolude kui süüdlast iseloomustavate erandlike asjaoludega. Tööandja on küll süüdistatavat iseloomustanud positiivselt ja K. Pallonil on XXX ja XXX, kuid need asjaolud ei anna alust teda karistusest tingimuslikult vabastada, kuna K. Pallon rikkus kõige väärtuslikumat õigushüve ehk inimese elu. Seega kohus selles kriminaalasjas erandlikke asjaolusid ei tuvastanud, mis annaksid aluse K. Palloni karistusest tingimuslikult vabastada, mistõttu peab vangistus olema reaalne. Kohus on veendumusel, et süüdistatava puhul pole võimalik kohaldada KarS § 73 ja KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamist. Eeltoodu alusel tuleb Keith Pallon süüdi tunnistada KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada Keith Pallonile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 aasta vangistuse võrra ning mõista Keith Pallonile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. Kaitsja oli seisukohal, et karistusest tuleb maha arvestada süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2020.a – 06.04.2020.a ehk 3 päeva. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Keith Pallon peeti kahtlustatavana kinni 04.04.2020.a kell 07.00 ning ta vabastati 05.04.2020.a kell 12.30, seega on süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva mitte 3 päeva, nagu viitas kaitsja. Eeltoodust tulenevalt tuleb KarS § 68 lg 1 alusel Keith Palloni eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2020.a – 05.04.2020.a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka, seega on Keith Palloni kandmata karistus 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel arvestatakse 3 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise aega alates Keith Palloni vanglasse saabumisest.

§ 414

lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. IV KOHTU SEISUKOHT SALVESTISTE JA ÄRAVÕETUD ESEMETE OSAS Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on DVD-R plaat videosalvestusega ning CD-R plaat sündmuskoha fotode ja videoga. Tartu politseijaoskonna üldkuritegude menetlusgruppi on hoiule jäetud S. S. mälupulk videosalvestusega, plastpudel ja suitsupakk. Lähtudes

§ 126lg 3 p-st 1 jätab kohus DVD-R plaadi videosalvestusega (Pakend 8) ning CD-R plaadi sündmuskoha fotode ja videoga kriminaalasja juurde. 9

(17)

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada S.

S. mälupulk videosalvestusega, mis on hoiul Tartu politseijaoskonna üldkuritegude menetlusgrupis.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist plastpudel ja suitsupakk, mis on hoiul Tartu politseijaoskonna üldkuritegude menetlusgrupis. V KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS Kriminaalasjas on kannatanu M. P. lepinguline esindaja Mart Sikut esitanud tsiviilhagi Keith Palloni vastu varalise kahju nõudes summas 2291 eurot, mittevaralise kahju õiglase hüvitise nõudes kohtu äranägemisel ja kannatanu õigusabikulude nõudes. Lisaks soovib tsiviilhageja kõigi edaspidiste õigusabikulude hüvitamist, mis haakuvad kriminaalasja menetlusega. V.I Mittevaraline kahju Tsiviilhagis on välja toodud, et pärast XXX hukkumist on kannatanu saanud läbielatust tõsise psüühilise trauma. Ta on olnud unetu, magab vaid tundide kaupa ning XXX, XXX kui XXX. Tema töötamine on häiritud ning kahel korral on hagejal pärast XXX hukkumist tulnud olla töövõimetuslehel, sest XXX, XXX ja XXX ei võimaldanud igapäevast tööd teha. Kaitsja avaldas kohtus seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul ei esine VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlikke asjaolusid ja hagi ei kuulu selles osas rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane ning kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. 10

(17)Kohus on veendunud, et esineb seos mittevaralise kahju ja süüdistatava teo vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Pallon juhtis sõiduautot, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, kaldus tema poolt juhitud sõiduauto teelt välja ja paiskus üle katuse, mille tagajärjel hukkus kõrvalistmel olnud A. P.. A. P. surma põhjuseks on liittrauma koos koljuluude hulgimurdude, ämblikvõrkkelmealuste verevalumite ja kopsude põrutusega, mille tüsistusena tekkisid kopsu- ja peaajuturse. Süüdistatava poolt tekitati õigusvastaselt kahju A. P. surma põhjustamisega. Seega esineb põhjuslik seos kahju tekitanud isiku teo ja kannatanul M. P. tekkinud mittevaralise kahju vahel. Süüdistatav ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tal süü puudumist kahju tekitamisel. Antud juhul ei ole vaidlustatud asjaolu, et K. Pallon on süüdistusaktis kirjeldatud teo toime pannud. Õiguslik vaidlus seisneb selles, kas esinevad mittevaralise kahju hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku lähedase isiku tõsine psüühikahäire võib anda alust kohaldada VÕS § 134 lg-t 3 (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 25.2) Ülaltoodust tuleneb, et VÕS § 134 lg 3 kohaldamise seisukohast ei oma tähendust surmasaanu isik kui selline, vaid nimetatud küsimuse otsustamisel tuleb vaagida, kas kannatanu lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et M. P. tuleb käsitleda lähedase isikuna VÕS § 134 lg 3 mõttes, kellel on õigus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuivõrd kohtupraktikas on loetud lähedasteks isikuteks mh surnud isikuga koos elanud XXX. Kannatanu M. P. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt elas A. P. koos tema, XXX V. P. ja XXX M. P.. Kodus said nad omavahel väga hästi läbi, kodus probleeme A. ei olnud. Kohus käsitleb erandliku asjaoluna kannatanu M. P. üleelamisi pärast A. P. surma, mis väljendub vajaduses XXX ja XXX XXX surma järgselt tekkinud XXX tõttu. Kohus loeb kannatanu üleelamised tõendatuks M. P. enda ütlustega ja XXX ambulatoorse epikriisiga ning XXX ambulatoorse epikriisiga. Üleelatud kannatuste kohta avaldas M. P. kohtueelses menetluses, et pärast õnnetust ei suuda ta üksi olla, ta nutab iga päev. Matuse päeval võttis ta rahustit. Magada pole ta saanud, võibolla paari tunni kaupa. Raske on sõnadesse panna kaotusvalu, seest on tühi. Tervel perel on väga raske. XXX ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt toimus M. P. perearstiga XXX.a telefonikonsultatsioon. Diagnoosina on märgitud XXX. Patsiendi kaebustena on märgitud XXX traagiline surm, ei saa magada ja päeval rahutu, soovib rahustit. M. P. väljastati ravim toimeainega XXX. M. P. pöördus perearsti vastuvõtule XXX.a. Patsient avaldas arstile, et XXX hukkus traagiliselt hiljuti, ei maga öösiti üldse, nutab. XXX kasutab hetkel iga päev, mõni päev on ka 2 tabletti võtnud. Patsienti häirivad XXX. M. P. anti XXX ja suunati kuni kümneks korraks XXX juurde. Töövõimetusleht avati XXX.a ning lõpetati XXX.a. Merike Paavilaineni diagnoosina kajastati XXX ja XXX. Väljastati mh ravim toimeainega XXX. 11
(17)XXX ambulatoorse epikriisi kohaselt pöördus M. P. XXX.a XXX XXX vastuvõtule. Anamneesis on märgitud, et patsient on XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Patsient oli mitu kuud XXX, hetkel algas puhkus. Perearst ordineerinud raviks XXX ja XXX. Meeleolu XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX.a on haiguse kulg järgnev: XXX. XXX, XXX, XXX. Ütleb, et kui XXX sai maha maetud, on veel raskem. Käib ülepäeviti XXX, viibib seal 1 tund või rohkem, XXX juures olles hakkab veidi kergem. Diagnoosina on kajastatud XXX. Patsiendile väljastati ravimid toimeainega XXX, XXX, XXX. Kokkuvõttena on XXX.a soovitatud M. P. toetavaid vestlusi ning ravi jätkamist. Riigikohtu õigusteabe osakonna koostatud kohtupraktika analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
  1. aastal“ ja sellega koos kasutamiseks mõeldud tabelis on välja toodud, et liiklusõnnetusega põhjustatud lähedase isiku surma pealtnägemise eest mõisteti välja hüvitis 10 000 eurot (üks kannatanu). Tegemist oli möödasõitu sooritades vastassuunavööndis liikunud sõidukiga kokkupõrke tagajärjel teist sõidukit juhtinud isiku surma põhjustamisega. Joobes juhtimise ja kiiruseületamisega põhjustatud liiklusõnnetus, mille tagajärjel hukkus imik, mõisteti välja hüvitis 50 000 eurot (mõlemale lapsevanemale) ja lisaks hukkunu venna kasuks mõistetud 25 000 eurot. Tabelis on märgitud, et vastassuunas liikunud sõidukiga kokkupõrkel teises sõidukis viibinud kaasreisija surma põhjustamise ja teises sõidukis viibinud juhile kehavigastuste tekitamise eest mõisteti välja 6000 eurot (mittevaralise kahju hüvitamist nõudis teise sõiduki juht, kes oli hukkunu abikaasa). Analüüsi kohaselt jäid kriminaalmenetluses
  2. aastal välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 5000–127 800 eurot, mediaan oli 17 500 eurot. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kohtud ei tohiks edaspidises kohtupraktikas lähtuda kahju hüvitiste vahemikust ega keskmise hüvitise suurusest, sest 127 800 euro suurune hüvitis on üle kahe korra suurem kui järgmine väljamõistetud hüvitis ning ei ole kooskõlas mittevaralise kahju hüvitise eesmärgi ega ühiskonna heaolutasemega. Kõige õigem oleks lähtuda mediaanarvust.
  3. aastal on Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik koostanud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
  4. aastal“. Analüüsis on välja toodud, et perioodil 01.06.2018.a – 31.05.2020.a ei rahuldanud kohtud ühtegi sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise (KarS § 422) eest esitatud lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kui liiklusõnnetuse (KarS § 423) tagajärjel hukkus kannatanu, siis kohtud rahuldasid kahel korral lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid kahel juhul jätsid rahuldamata, leides, et puuduvad erandlikud asjaolud. Kahe rahuldatud nõude keskmine hüvitis ja mediaan olid 9 500 eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot ja väikseim 4 000 eurot. Kohus leiab, et kannatanu nõue on põhjendatud ja õiglane on hüvitis summas 5000 eurot. Lähtuda tuleb antud kriminaalasja spetsiifilistest asjaoludest ning sellest, et M. P. ei viibinud ise sõidukis ega osalenud avariis, kus hukkus tema XXX. Samas tuleb arvestada kannatanu üleelamisi pärast XXX surma, tal tekkis XXX, XXX, XXX ning XXX. Ta oli sunnitud võtma töövõimetuslehe eelnimetatud üleelamiste tõttu. M. P. üleelamised pärast XXX surma on põhjustanud talle XXX, XXX, XXX ja XXX vajaduse. Võttes arvesse seda, et M. P. on pärast XXX surma kannatanud XXX, XXX, XXX ja XXX ning ta on pidanud XXX, XXX ja ka XXX, et tulla toime eelnimetatud vaevustega, on mittevaralise kahju hüvitise nõue põhjendatud. 12
(17)Eeltoodu alusel ning lähtudes TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 3, 5, § 136 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 rahuldab kohus kannatanu lepingulise esindaja esitatud tsiviilhagi ning mõistab K. Pallonilt välja mittevaralise kahju 5000 eurot M. P. kasuks. V.II Varaline kahju Hagiavalduses leiab kannatanu, et ta on saanud materiaalset kahju XXX matusekulude ja hauaplaadi maksumuse näol 1508 eurot. Süüdistatav K. Pallon tunnistas kohtus kannatanu M. P. tsiviilhagi osaliselt ehk ta ei vaidlustanud matusekulusid. Kaitsja hinnangul on tsiviilhagi esitatud deliktiõiguse alusel, mistõttu saab nõustuda VÕS § 129 lg 1 alusel 1008 euroga (1508-500). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 129 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Sama sätte lõige 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Hagiavaldusele on lisatud XXX tellimuse ettemaksuarved summas 117 eurot ja summas 531 eurot kabeli kasutamise, külmkambri, tuhastamise, tseremooniakirstu kasutamise, drapeeritud tuhastamiskirstu, lahkunu üldkorrastuse, näopesu, habemeajamise, jumestuse ja riikliku matusedokumentatsiooni vormistamise eest. XXX arve nr XXX on väljastatud A. P. ärasaatmise eest XXX kalmistul summas 695 eurot. XXX on väljastanud arve summas 165 eurot hauaplaadi, plaadi aluse ja käsitsi kaunistuse eest. Kohus on seisukohal, et varalise kahju nõue seoses matusekuludega summas 1508 eurot kuulub rahuldamisele, kuivõrd kahju on tõendatud kohtutoimikus olevate arvetega, süüdistatav on kahju tekitamises süüdi ning tekkinud kahju on põhjuslikus seoses K. Palloni teoga. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Pallon juhtis sõiduautot, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, kaldus tema poolt juhitud sõiduauto teelt välja ja paiskus üle katuse, mille tagajärjel hukkus kõrvalistmel olnud A. P.. Hagiavalduses nõuab kannatanu ka XXX hukkumise hetkel kaasasolnud ning purunenud kahe mobiiltelefoni XXX ja XXX, purunenud prillide, samuti avarii tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud riiete väärtuse hüvitamist, kokku summas 230 eurot. Kaitsja oli seisukohal, et ülejäänud varaline kahju pole põhjendatud. Kannatanu M. P. pole tõendanud, et ta on pärija, et nõuda oma surnud XXX kuulunud vara hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. 13
(17)Kohtu hinnangul on tõendamata varalise kahju nõue kahjustunud mobiiltelefonide, purunenud prillide ja kasutuskõlbmatuks muutunud riiete väärtuse hüvitamiseks. Hagiavaldusele ei ole lisatud kahjustatud esemete soetamise ostutšekke või samaväärsete esemete keskmise turuhinna väärtust tõendavaid dokumente. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kahjustunud mobiiltelefonide, purunenud prillide ja kasutuskõlbmatuks muutunud riiete hüvitamise nõue ehk varalise kahju nõue summas 230 eurot. Hagiavalduse kohaselt sai avarii tagajärjel tõsiselt kannatada M. P. enda tervis, mille ravimiseks soetatud ravimite maksumus on umbes 25 eurot kuus, ehk aprillist XXX.a kuni detsembrini XXX .a 25 eurot kuus kokku 250 eurot. Esmalt märgib kohus, et aprillist XXX a kuni detsembrini XXX.a on 9 kuud, seega ei saaks ravimitele kulutatud summa eelnimetatud perioodil olla 250 eurot, vaid hoopis 225 eurot (25x9=225). Hagiavalduses on mittevaralise kahju nõude analüüsi käigus välja toodud erinevad ravimid, mis on M. P. välja kirjutatud, kuid varalise kahju alapunktis on jäetud täpsustamata, mis on ravimite maksumus, samuti ei ole esitatud ravimite ostutšekke ega muid tõendeid, mis kinnitaksid nende ostuhinda või tasumist, vaid on üldiselt välja toodud ravimitele kulunud umbkaudne summa 25 eurot kuus. Hagis ei ole ka ära näidatud eelnimetatud tõendite alternatiivse variandina näiteks sama toimeainega ravimite maksumust apteekides, mille põhjal oleks kohtul võimalik hinnata ravimitele tehtud kulutuste suurusjärku. Eeltoodu alusel jätab kohus varalise kahju nõude summas 250 eurot rahuldamata. Hagiavalduses on välja toodud, et kannatanu viibis pärast XXX hukkumist XXX ja XXX tingituna töövõimetuslehel XXX.a kuni XXX.a, mille tulemusel sai ta XXX hüvitist XXX eurot. Seega kaotas kannatanu saamata jäänud tulu näol kokku XXX eurot. Kannatanu töötasu oli eelneval perioodil, so XXX.a algusest kuni juunini XXX eurot. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduse lisadest ehk XXX AS maksekorraldustest nähtub, et XXX tasus M. P. töötasu eest jaanuarikuus XXX.a XXX eurot, veebruarikuus XXX.a XXX eurot, märtsikuus XXX.a XXX eurot ja aprillikuus XXX.a XXX eurot. XXX tasude ja maksude arvestuse kohaselt oli M. P. töötasu maikuus XXX.a XXX eurot. XXX.a XXX AS maksekorraldusest nähtuvalt tasus XXX M. P, töövõimetushüvitist XXX eurot ning XXX.a XXX eurot. Lähtudes eeltoodud tõenditest oli M. P. keskmine töötasu ühes kuus XXX eurot (XXX). Kuivõrd XXX poolt kannatanule tasutud töövõimehüvitis oli kokku XXX eurot (XXX), siis oli M. P. saamata jäänud tulu suurus XXX eurot (XXX). Nagu kohus mittevaralist kahju analüüsides leidis, on K. Pallon süüdistusaktis kirjeldatud teo toime pannud ning kriminaalasjas on tuvastatud seos mittevaralise kahju ja süüdistatava teo vahel. Kannatanu viibis töövõimetuslehel just kuriteo tagajärjel tekkinud XXX, XXX, XXX ja XXX tõttu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud süüdistatavalt välja mõista töövõimetuslehel viibimise tõttu tekkinud saamata jäänud tulu summas 302,65 eurot. Kohtuistungil ütlusi andes avaldas süüdistatav, et ta on kannatanule hüvitanud 500 eurot. Kannatanu esindaja avaldas kohtuistungil, et varalise kahju esialgsest nõudest 2291 eurot tuleb maha arvata enne kohtuistungit tasutud 500 eurot, seega on varalise kahju nõue 1791 eurot. Kuivõrd varalise kahju nõudest tuleb maha arvata süüdistatava poolt tasutud 500 eurot, siis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele varaline kahju 1008 eurot ning saamata jäänud tulu 302,65 eurot, kokku 1 310,65 eurot. 14
(17)Eeltoodu alusel ning lähtudes TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 129 lg 1, § 128 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 1, rahuldab kohus kannatanu M. P. lepingulise esindaja esitatud tsiviilhagi osaliselt ning mõistab Keith Pallonilt välja varalise kahju summas 1 310,65 eurot M. P. kasuks. VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175

lg 1 p-de 1, 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud, ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning sundraha. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Keith Palloni menetluskuluks on kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 589 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 399 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot, kohtutoksikoloogia ekspertiisi maksumus 95 eurot, etanoolisisalduse tuvastamise maksumus 14 eurot, narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamise maksumus 35 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 234,72 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (kuutasu alammääraks alates

  1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot). Kriminaalasjas esitas kannatanu M. P. lepinguline esindaja Mart Sikut tsiviilhagi Keith Palloni vastu. Tsiviilhagis soovis kannatanu esindaja tsiviilhageja õigusabikulude hüvitamist, mis haakuvad kriminaalasja menetlusega. Kaitsja oli seisukohal, et tsiviilhageja esindaja jäi hiljaks menetluskulude taotluse esitamisega, sest kohtuvaidlustes ei ole võimalik esitada taotlust menetluskulude hüvitamiseks, taotlus tuleks esitada enne asja arutamise lõpetamist aga mitte kohtuvaidluste käigus. Riigikohus on 25.05.2020.a otsuse nr 4-19-1809/48 punktis 29 sedastanud, et menetlusosalisel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamine on võimalik üksnes sellekohase taotluse alusel. Kohtumenetluses tuleb selline taotlus esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-4-16, p 49.) Kuivõrd kannatanu esindaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, puudub alus jätta taotlus vastu võtmata. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on M. P. kandnud õigusabikulusid kokku summas 1 156,80 eurot (koos käibemaksuga). Lepinguline esindaja osutas kannatanule õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtule on esitatud 14.12.2020.a arve nr XXX summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Arvelt nähtuvalt kulus 1,5 tundi kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, 1 tund konsultatsioonidele kliendiga ning 3,5 tundi tsiviilhagi aluseks olevate materjalide kogumisele ja tsiviilhagi koostamisele. Kokku kulus lepingulisel esindajal eelnimetatud toimingutele 6 tundi. 15

(17)Kohtule on esitatud 01.10.2021.a arve nr XXX summas 436,80 eurot (koos käibemaksuga). Arvelt nähtuvalt kulus 2 tundi 29.09.2021.a kohtuistungil osalemisele (kell 10-12), transpordikulu XXX 160 km summas 64 eurot ja ajakulu XXX 2 tundi summas 100 eurot. Riigikohtu 25.11.2016.a otsuse nr 3-1-1-98-16 kohaselt tuleb valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust hinnates üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Samas ei pruugi riigi õigusabi eest makstava tasu määrad peegeldada õigusteenuse turu tegelikku hinnataset ega ole ainsad kriteeriumid, mille põhjal hinnata valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub võimalus saada riigi õigusabi, peab endale kaitsja leidma teistsuguse hinnaga. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta. Samuti on kohtupraktika aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Riigikohus on 29.09.2014.a määruse nr 3-1-1-37-14 punktis 26.3 lugenud mõistlikuks tunnihindu 120, 135 eurot (sh käibemaks) ja ka 140-eurost tunnihinda (sh käibemaks). Tasu mõistlikkust hinnates arvestatakse mh kui suures ulatuses on argumendid põhjendatud, asja sisu ja mahtu ning õigusliku argumentatsiooni keerukust (RKKKo 1-20-3067, p 20). Kohus leiab, et kannatanu esindaja taotlus (01.10.2021.a arve nr XXX) 29.09.2021.a kohtuistungil osalemise osas on põhjendatud, kuivõrd taotluses toodud ajavahemik on kooskõlas istungiprotokollis kajastatud kohtuistungi algus- ja lõpuajaga. Põhjendatud on ka transpordikulud. Kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, kliendi konsultatsioonidele, tsiviilhagi aluseks olevate materjalide kogumisele ja tsiviilhagi koostamisele kulunud aeg on mõistlikus ulatuses ja põhjendatud. Lähtudes Riigikohtu praktikast leiab kohus, et käesoleval ajal on kaitsja ühe töötunni hind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistliku suurusega. Samas tuleb arvestada ka kriminaalasja iseloomu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega keeruka õigusliku vaidlusega, samuti seda, et kohus ei rahulda tsiviilhagi täies ulatuses, vaid osaliselt, seega on kohus seisukohal, et kannatanu esindaja tasu tuleb süüdistatavalt välja mõista osaliselt. Arvestades tsiviilhagi rahuldamise ulatust, mõistab kohus K. Pallonilt kannatanu lepingulise esindaja õigusabikuludest välja 694,08 eurot. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb

§ 175

lg 1 p, § 180 lg 1 alusel Keith Pallonilt välja mõista kannatanu lepingulise esindaja kulud 694,08 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu M. P. arveldusarvele.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Keith Pallonilt välja mõista menetluskulu 3283,72 eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 1540 eurot; joobe tuvastamise maksumus 49 eurot; kaitsja tasu 234,72 eurot ning sundraha 1460 eurot. Kaitsja taotles kohtult võimalust süüdistataval menetluskulud hüvitada 1 aasta jooksul. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvalt on K. Pallonil kaks XXX ülalpeetavat. XXX.a aasta keskmise päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist oli XXX eurot. Kohus rahuldab kaitsja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks, kuna süüdistataval tuleb kannatanule hüvitada välja mõistetud varaline ja mittevaraline kahju, samuti kannatanu lepingulise esindaja kulud. Seega arvestades Keith Palloni majanduslikku olukorda ning asjaolu, et tal on XXX ning XXX, annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud 3283,72 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. 16

(17)(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.