← Eesti

3-20-1608/42

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022, Tallinn Haldusas

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-20-1608 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 28.07.2020 otsusega nr 1 (toimik nr 2007031) X le vanaduspensioni alates 25.07.2020 eluaegselt 667,05 eurot kuus. Otsuse järgi on X pensionistaaž kokku 47,247 aastat, millest ametniku staaž on 15 aastat 1 kuu 22 päeva. See hõlmab X töötamist politseiametnikuna XXX ajavahemikul 01.09.1992–07.10.1995. Ametniku pensionilisa suurus on 10%. 2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tühistada SKA 28.07.2020 otsus ning kohustada vastustajat arvestama kaebaja vanaduspension ümber alates 25.07.2020. Politseiteenistuse seaduse (PolTS; kehtis 15.06.1998–31.12.2009) § 212 lg 4 kohaselt tuli arvata ajavahemikul 01.03.1991–01.09.1994 politseiametnikuna töötamise aeg politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt. Kaebaja töötas politseiametnikuna XXX 01.09.1992–07.10.1995. Seega on tal politseiteenistuse staaži 7 aastat 1 kuu 9 päeva. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kantsleri 01.08.2007 käskkirjas nr 237-p on märgitud kaebaja avaliku teenistuse staažiks tolle aja seisuga 15 aastat 11 kuud. Seega viidi selle käskkirjaga kaebaja teenistusstaaž kehtiva õigusega vastavusse. Vastustaja on meelevaldselt ja oluliselt vähendanud kaebaja avaliku teenistuse staaži, jättes kaebaja töötamise XXX kolmekordselt arvestamata. 3. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Alates 01.04.2013 kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS u.

  1. r)ega 01.01.1996–31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadus (ATS v.
  2. r)ei näe ette ühegi tegevuse või teenistusperioodi sooduskorras teenistusstaaži hulka arvamist. Seega arvatakse avaliku teenistuse staaži, sh vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži hulka kõigi tegevuste perioodid ja kõik teenistusperioodid ühekordselt. Dokumentide järgi on kaebajal avaliku teenistuse staaži 15 aastat 1 kuu 22 päeva, mis annab ATS u.r § 113 lg 7 alusel kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamiseks 10% võrra. Sarnaselt PolTS § 212 lg-le 4 näeb ka politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 361 lg 6 ette politseiametnikuna 01.03.1991–01.09.1994 töötamise aja arvamise politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt. Politseiteenistuse staaž omab tähtsust PPVS-i alusel saadavate hüvede või õiguste (politseiametniku pension, koondamise tõttu vabastamine jms) kasutamisel. ATS u.r ega ATS v.r ei näe ette PPVS-i alusel arvutatud politseiteenistuse staaži arvamist ametniku teenistusstaaži hulka ja PPVS-i alusel arvutatud politseiteenistuse staaž ei anna õigust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel määratud vanaduspensioni suurendamiseks ATS u.r § 113 lg 7 alusel. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 05.04.2021 otsusega kaebaja 18.03.2021 esitatud tõendid (resolutsiooni p 1), keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). 1) Kaebajal tuvastati vaidlustatud otsusega avaliku teenistuse staaž pikkusega 15 aastat 1 kuu 22 päeva, mis andis kaebajale ATS u.r § 113 lg 7 p 1 alusel õiguse vanaduspensioni suurendamisele 10% võrra. Kaebaja leiab, et vastustaja jättis kaebajale pensioni määramisel õigusvastaselt arvestamata kaebaja töötamise politseiametnikuna XXX 01.09.1992–07.10.1995 kolmekordses ulatuses, mis oleks suurendanud kaebaja teenistusstaaži ja andnud kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamisele 20% võrra. 2

(6)3-20-1608 2) ATS u.r § 113 lg 2 sätestab, et isikul, kellel on selle seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks ATS v.r alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le
  1. ATS u.r § 113 lg 7 järgi suurendatakse RPKS-i alusel arvutatud vanaduspensioni 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ja 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20%. Seega viidatud sätete järgi oleneb kaebaja õigus vanaduspensioni suurendamisele sellest, kui suur oli tema avaliku teenistuse staaž. 3) ATS u.r § 107 lg 1 p 1 järgi loetakse teenistusstaaži hulka ATS v.r alusel arvestatud teenistusstaaž. ATS v.r § 153 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka: 1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana; 2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui 6 kuud; 3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg; 4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. ATS v.r § 155 järgi tõendatakse teenistusstaaži kandega tööraamatus, samuti ametiasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud muude dokumentidega. 4) Teenistuslehe kannete kohaselt oli kaebaja teenistuses Riigikontrollis 02.05.1996– 06.09.1999 (3 aastat 4 kuud 5 päeva), Riigikogu Kantseleis 08.09.1999–06.03.2005 (5 aastat 5 kuud 27 päeva), HTM-s 07.08.2007–30.06.2009 (1 aasta 10 kuud 24 päeva) ja Kaitseväes 20.09.2010–31.01.2011 (4 kuud 12 päeva). Lisaks arvati kaebaja ametnike reservi 24.07.2009 ja reservist välja 23.03.
  2. Samuti nähtub teenistuslehelt, et kaebajal oli enne teenistuslehe avamist 02.05.1996 seisuga avaliku teenistuse staaži 3 aastat 6 kuud 13 päeva. Tööraamatu kohaselt oli tegemist kaebaja töötamisega XXX 01.09.1992–07.10.1995 (3 aastat 1 kuu 7 päeva) ja XXX 25.10.1995–01.04.1996 (5 kuud 8 päeva). Kokku tuleb kaebaja teenistusstaaži pikkuseks 15 aastat 1 kuu 21 päeva (vaidlustatud otsuse järgi 15 aastat 1 kuu 22 päeva). Seega on kaebajal ATS u.r § 113 lg 7 p 1 järgi õigus vanaduspensioni suurendamisele 10% võrra. 5) Kaebaja leiab, et tema töötamist XXX tulnuks ajavahemiku 01.09.1992–01.09.1994 (2 aastat 1 päev) osas arvestada kolmekordselt, mille tulemusel oleks kaebaja staaži pikkuseks sel perioodil 6 aastat 3 päeva. Koos ülejäänud XXX töötatud ajaga ajavahemikul 02.09.1994– 07.10.1995 (1 aasta 1 kuu 6 päeva), oleks kaebaja staaž kokku 7 aastat 1 kuu 9 päeva ning koos muu avaliku teenistuse staažiga oleks kaebaja staažiks kokku 19 aastat 1 kuu 25 päeva, mis annaks ATS u.r § 113 lg 7 p 2 alusel kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamiseks 20% võrra. Kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. PolTS § 212 lg 4 ja PPVS § 361 lg 6 lubavad arvata perioodil 01.03.1991–01.09.1994 politseiametnikuna töötamist sooduskorras kolmekordselt politseiteenistuse staaži, mitte avaliku teenistuse staaži hulka. Tegemist ei ole kattuvate mõistetega. Politseiteenistuse staaži arvestatakse teistel eesmärkidel. Politseiteenistuse staaž annab/andis õiguse lisapuhkusele (PPVS § 11910), politseiteenistusest vabastamisel makstavale hüvitisele (PPVS § 97) ja politseiametniku pensionile (PPVS § 1111, PolTS § 211, § 213 lg 5), mh sõltus politseiteenistuse staaži pikkusest määratava pensioni suurus (PPVS § 1111 lg 3, PolTS § 211 lg 3). Erinevalt teistest riigiametnikest ei kehti politseiametnike suhtes ATS v.r § 57 lg-s 2 ja ATS u.r § 113 lg-s 7 sätestatud vanaduspensioni suurendused (PolTS § 211 lg 6, PPVS § 1113 lg 9). 6) ATS v.r ega ATS u.r ei näe ette, et politseiametnikuna töötamise aega saaks arvata avaliku teenistuse staaži hulka soodsamatel tingimustel või mitmekordselt. Seda ei näe ette ka Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“. Kuni 31.03.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 3
(6)3-20-1608 määrusega nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ kinnitatud „Teenistusstaaži arvutamise korra“ p 3 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka ajavahemik teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Sama korra p 6 järgi arvutatakse teenistusstaaži aastaid teenistuses oldud kuude järgi. Erinevatel ajavahemikel või erinevates ametiasutustes täiskuudest ülejäänud kalendripäevad summeeritakse ning iga 30 päeva eest lisatakse üks kuu. Seejuures ei näe ATS v.r ja ATS u.r ette, et avaliku teenistuse staaži hulka tuleb arvata politseiteenistuse staaž, vaid töötamine avalikus teenistuses, mille hulka kuulub ka politseiametnikuna, st riigiasutuse ametnikuna töötamine. Kaebaja ei töötanud politseiametnikuna 7 aastat 1 kuu 9 päeva, vaid 3 aastat 1 kuu 7 päeva. 7) RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Viidatud säte ei võimalda arvata töötamise perioodi pensioniõigusliku staaži hulka mitmekordselt. Sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka arvatavad perioodid on sätestatud RPKS § 28 lg-s
  1. Politseiametnikuna töötamist ei ole seal nimetatud. Samuti ei võimalda politseiametnikuna töötamise aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka mitmekordselt RPKS-i rakendusaktid – Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrus nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“ ja sotsiaalministri 27.12.2012 määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. 8) Kuna kaebajale ei määratud pensioni politseiteenistust reguleerivate õigusaktide, vaid RPKS-i ja ATS u.r alusel, siis ei ole kaebaja tuginemine politseiteenistuse staažile asjakohane. Politseiametnikuna kui riigiasutuse ametnikuna töötamist saab arvata ATS v.r § 153 p 1 alusel avaliku teenistuse staaži hulka, kuid ühekordses ulatuses. 9) Kaebaja viitas HTM-i kantsleri 01.08.2007 käskkirjas nr 237-p märgitud avaliku teenistuse staažile. Nimetatud käskkirja p-s 3 toodi kaebaja avaliku teenistuse staažina välja 15 aastat 11 kuud. See käskkiri ei ole vastustajale HTM-s omandatud staažile eelneva avaliku teenistuse staaži tuvastamisel siduv. Vastustajal tuleb avaliku teenistuse staaži tuvastamisel lähtuda eelkõige tööraamatu ja teenistuslehe kannetest. Lisaks on viidatud käskkirjas välja toodud kaebaja avaliku teenistuse staaži pikkus ebaõige. Kaebajal oli 01.08.2007 seisuga avaliku teenistuse staaži kokku 12 aastat 4 kuud 15 päeva. Käskkirjas välja toodud staaž on vale isegi juhul, kui arvestada kaebaja teenistust ajavahemikul 01.09.1992–01.09.1994 kolmekordses ulatuses. Sellisel juhul oleks kaebaja staaži pikkuseks 16 aastat 4 kuud 19 päeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Kohus jättis HTM-i kantsleri 01.08.2007 käskkirja nr 237-p arvestamata pelgalt selle tõttu, et kaebaja avalduse alusel oli Riigikantseleis kaebaja politseiteenistuse staaž kohtu arvates valesti arvestatud ja teenistuslehele kantud. Riigikantselei ametniku väidetav eksimus kaebaja teenistusstaaži arvestamisel ei muuda riigisekretäri toimingut õigusvastaseks, tehtud kannet olematuks ega HTM-i kantsleri käskkirja tühiseks. Kohtumenetluses jõudsid SKA ja kohus kaebaja staaži arvestamise osas erinevate tulemusteni. See kinnitab valdkonna regulatsioonide keerukust ja ebaselgust ning selgitab Riigikantselei ametniku võimalikku eksimust kaebaja staaži arvestamisel. Seetõttu ei saa sellele veale anda määravat tähtsust. Kaebaja politseiteenistuse staaž kanti
  3. a-l õiguspäraselt kaebaja teenistuslehele ja riigisekretär suurendas seda
  4. a-l õiguspäraselt kaebaja avalduse alusel. Kaebaja lähtus
  5. a-l enda õigusvastast koondamist vaidlustamata jättes käskkirjast nr 237-p. 4
(6)3-20-1608 2) Riigikogu kantselei direktorile ja riigisekretärile avalduse esitamise ajal kehtinud PolTS § 212 lg 4 järgi oli nii
  1. kui ka
  2. a-l õiguspärane arvestada 01.09.1992–07.10.1994 politseiametnikuna töötatud aeg kaebaja politseiteenistuse staaži ja avaliku teenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. PolTS §-des 2 ja 3 sätestatud politseiteenistuse mõistete tagantjärgi kaebaja kahjuks tõlgendamine ei ole lubatav. PolTS § 211 sätestas politseiametniku pensioni mõiste ja keelas politseiametniku pensioni suurendamise ATS-i alusel. Vastupidist piirangut ei ole seadusandja kehtestanud. On tõsi, et politseiteenistuse staaž ja avaliku teenistuse staaž ei ole kattuvad mõisted, kuid avaliku teenistuse staaž on laiem ja hõlmab ka kaebaja varasema politseiteenistuse staaži. Kui seadusandja suurendab sooduskorras osa sellest staažist, suureneb samavõrra ka kaebaja avaliku teenistuse staaž ja selleks ei ole vaja mingit eriregulatsiooni. SKA vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Riigikogu 06.06.2001 stenogramm kinnitab, et PolTS § 212 lg 4 muudatusega peeti silmas kõiki politseiametnikke, kes nimetatud aastatel riiki teenisid, mitte üksnes neid, kes hakkasid hiljem saama politseiametniku (eri)pensioni.
  3. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4). 8. Halduskohus selgitas õigesti, et Pol

TS § 212 lg 4 ja PPVS § 361 lg 6 järgi saaks arvata ajavahemikul 01.03.1991–01.09.1994 politseiametnikuna töötamise aja kolmekordselt üksnes politseiteenistuse staaži, kuid mitte avaliku teenistuse staaži hulka. Kaebaja ei taotlenud SKAlt ja temale ei määratud vaidlustatud otsusega politseiteenistuse staaži alusel arvutatud politseiametniku pensioni. SKA määras kaebajale vanaduspensioni RPKS-i alusel ja suurendas seda ATS u.r alusel.

  1. SKA võttis kaebajale vanaduspensioni määramisel õigesti arvesse tegelikult politseiametnikuna teenistuses oldud aja (s.o ajavahemiku teenistusse võtmisest kuni ametikohalt vabastamiseni). RPKS või ATS u.r ega nende alusel kehtestatud õigusaktid ei näe ette võimalust võtta ajavahemikul 01.03.1991–01.09.1994 politseiametnikuna töötamist avaliku teenistuse staaži arvestamisel arvesse kolmekordselt (vt sarnane järeldus Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2012 otsuses nr 3-11-2175 ja 27.05.2014 otsuses nr 3-13-929). Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikogu 06.06.2001 istungi stenogrammist1 ei saa teha järeldusi RPKS-i alusel määratava vanaduspensioni kohta. See arutelu, sh siseministri seisukoht puudutas üksnes politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse eelnõud 476 SE, s.t üksnes politseiteenistuse staaži arvestamist ning selle põhjal määratavat politseiametniku pensioni. Stenogrammist ega ka muudest eelnõu 476 SE menetlemise materjalidest2 ei leia toetust kaebaja tõlgendusele olukorras, kus vanaduspension määratakse RPKS-i alusel.
  2. Vastustajal tuli arvutada kaebajale vanaduspensioni määramise aluseks olev avaliku teenistuse staaž õigusaktides ettenähtud korras. Kuna RPKS § 32 lg 1 kohaselt määrab riikliku pensioni SKA, kellel on pädevus tuvastada pensioni määramise seisukohalt tähtsust omavad faktilised asjaolud, sh pensionistaaž (vt RPKS § 28), ei olnud SKA-le vaidlustatud otsuse tegemisel siduv HTM-i kantsleri 01.08.2007 käskkirjas nr 237-p märgitud kaebaja avaliku IX Riigikogu, V istungjärk, infotund, 06.06.2001, päevakorrapunkt nr 15, leitav: https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200106061300#PKP-5017 2 Leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6aba769d-ae0a-389a-a423adf91a26aba1/Politseiteenistuse%20seaduse%20ja%20politseiseaduse%20muutmise%20seadus 1 5

(6)3-20-1608 teenistuse staaži pikkus (vrd Riigikohtu 09.12.2021 otsus nr 3-20-440, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2015 otsus nr 3-15-459, p 12).
  1. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.