) § 489¹ lg 2 kohaselt võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. ASJAOLUD
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. 2 5.
sätestab, et võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Kui asi on antud üle teisele kohtule, teeb maksekäsu see kohus.
lg 22 sätestab, et kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 6. 09.02.2022 esitatud vastuväites viitas võlgnik, et tunnistab kogu avaldaja nõuet ning 15.03.2022 esitatud avalduses teatas võlgnik, et soovib maksettepanekule 09.02.2022 esitatud vastuväite tagasi võtta. Seega, kuivõrd võlgnik on vastuväite tagasi võtnud
sätestatud korras, siis kohus loeb, et võlgnik ei ole makseettepanekule vastuväidet esitanud
lg 1 mõttes ning teeb seetõttu määrusena maksekäsu võlgnevuse sissenõudmise kohta.
lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. 10. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest tulenevalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 240 eurot.
4842 alusel tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 240 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb
R. suhtes maksekäsk nõude summas 7 257,25 eurot osas. 12.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kohus selgitab, et see ei takista menetlusosalisi sõlmimast omavahel või täitemenetluse raames kokkulepet võla tasumiseks graafiku alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.