lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Luminor Bank AS-ile on kohtu poolt 24.03.2021 saadetud võlgniku aruanne perioodi 01.04.202008.03.2021 eest. Eelnevast aruandest nähtub, et võlgnik on aruandes kajastatud perioodil teeninud töötasu, mis on sisuliselt võrdeline Eesti Vabariigi kehtestatud töötasu alammääraga. Võlausaldajale ei ole teada mõjuvad põhjused, miks ei ole olnud võlgnikul võimalust teenida kõrgemat töötasu. Lähtudes eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et praegusel hetkel ei ole põhjendatud väide, et võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse kestel andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd pankrotiseaduse alusel on õigus viie aasta möödudes kohustusest vabastamise menetlus lõpetada, siis võlausaldaja on kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisega nõus, kuid sellisel juhul tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. 09.08.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et töötab Y AS-is müügiesindajana, töötasu on keskmiselt 800 eurot kuus. Töölepingu järgi on töötasu 560 eurot, millele lisandub müügitulemuste põhjal lisatasu, mida makstakse välja kahel-kolmel korral aastas. Võlgnik leiab, et on piisavalt head tahet näidanud ja korralikult käitunud, et saaks asjadega ilusti edasi minna. On väga rangelt kinni pidanud sellest, kui palju võib kulutada. Võlgnik on seisukohal, et 800 eurot kuus on Tartu maakonna kohta keskmine töötasu. Võlgnik selgitas, et pankrotini viis äririsk, mis sattus majanduslanguse aega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2
lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 08.03.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik Y AS-is müügi ja varuosade koordinaatorina, töötasu 559,73 eurot kuus, millele lisandub lisatasu müügitulemuste eest. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik tasus menetluse jooksul Kohtutäitur Hille Kudu nõude katteks kokku 114,22 eurot, Omega Invest nõude katteks kokku 1020,91 eurot, Aktsiaselts DNB Pank nõude katteks kokku 274,59 eurot ja AS SEB Pank nõude katteks kokku 7990,28 eurot. Kohus kuulas võlgniku 09.08.2021 ära. Võlgnik selgitas, et töötab Y AS-is müügiesindajana, töötasu on keskmiselt 800 eurot kuus. Töölepingu järgi on töötasu 560 eurot, millele lisandub müügitulemuste põhjal lisatasu, mida makstakse välja kahel-kolmel korral aastas. Võlgnik leiab, et on piisavalt head tahet näidanud ja korralikult käitunud, et saaks asjadega ilusti edasi minna. On väga rangelt kinni pidanud sellest, kui palju võib kulutada. Võlgnik on seisukohal, et 800 eurot kuus on Tartu maakonna kohta keskmine töötasu. Võlgnik selgitas, et pankrotini viis äririsk, mis sattus majanduslanguse aega. Kohus märgib, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, täitnud aruande esitamise kohustust ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ligikaudu 4,86 % ulatuses. Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Võlgnik selgitas 09.08.2021 toimunud ärakuulamisel, 800 eurot kuus on Tartu maakonna kohta keskmine töötasu. Kohtu hinnangul vastab müügiesindaja töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks
Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud ja omanud sissetulekut, millelt on tasunud ka makseid võlausaldajatele. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest ja võlausaldajate seisukohtadest nähtub, et võlgnik on teinud järjepidevalt makseid võlausaldajatele seaduses ettenähtud määras. Seega on võlgnik andnud endast parima võlausaldajate kohustuste täitmisel. Alusetu on võlgnikule ette heita asjaolu, et võlgnik ei ole likvideerinud täitmata kohustust olulisel määral - võttes arvesse nõude suurust. Kohtu hinnangul tegi võlgnik võlausaldajatele korrektselt väljamakseid, lähtudes töötasu suurusest ja seaduses sätestatust. Võlgnik on täitnud
Väited, et võlgnik oleks pidanud tasuma võlausaldajatele suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Samuti pole võlgnik oma sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase 3 elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Võlgnik on oma võimaluste piires oma kohustusi täitnud. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks seitsme aastani.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohustustest vastamise menetluse pikendamine on seega kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei ole
sätestatud kohustusi rikkunud, on teinud võlausaldajatele väljamakseid ja olnud kohtule kättesaadav kogu menetluse perioodi jooksul, on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud ning menetluse pikendamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.