Obsah (9)

§ 104§ 62§ 112§ 252§ 249§ 110§ 251§ 2§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-649 Määruse kuupäev 29. märts 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 9. märtsi 2022. a käsk

) § 249 lõikest 1 lubatav, kuid see tuleb jätta rahuldamata. Vangla ei nõustu taotleja väidetega täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja tutvustamise osas ja kinnitab, et käskkirja on taotlejale korrektselt tutvustatud. Vangla selgitab, et kui kinnipeetav ei saa riigikeelsest haldusaktist aru, tõlgib ametnik suuliselt selle sisu kinnipeetavale. Taotlejale on käskkirja tutvustatud

1. märtsil 2022 kell 15.28 inspektor-kontaktisik A. Kongi poolt, kes andis käskkirja taotlejale üle ning selgitas selle sisu vene keeles, kuid taotleja keeldus tutvumise kohta allkirja andmisest. Vanglaametnik tegi käskkirjale märke: „Kinnipeetavale tutvustati 09.03.
2. Kinnipeetav keeldus allkirja andmisest. Ettekanne 3-22-1989.“ Esialgse õiguskaitse taotlus annab alust arvata, et taotleja on käskkirjaga tutvunud. Käskkirja tutvustamisega samaaegselt tutvustati taotlejale distsiplinaarmenetluse alustamise teatist, millele taotleja reageeris agressiivselt, visates ametnikku vedelikuga. Juhtunu kohta koostas inspektor-kontaktisik A. Kongi ettekande nr 3-22-1989, milles on samuti märgitud, et taotlejale tutvustati käskkirja. 2 3-22-649 Vanglal oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus eeldada, et taotleja võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule.
3. Taotleja esitas
4. märtsil 2022 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse täienduse. Taotleja märgib, et ta nõuab Viru Vangla
5. märtsi
6. a käskkirja nr 3-22/1-2/142 tühistamist seoses sellega, et see on õigusvastane (tühine) vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõigetele 1, 2 ja
7. Taotleja arvates rikkus vangla HMS §-i 36 ning § 40 lõikeid 1 ja
8. Taotleja sõnul sai ta käskkirjast teada valvuritelt ning ta palus valvureid, et nad tutvustaksid talle tema õigusi ja kohustusi, kuid mitte keegi mitte midagi ei selgitanud. Ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamine rikub taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei saa mingi raha eest osta. Taotleja sõnul rõhub käeraudade kasutamine tema psüühikat. Taotleja toob välja, et ta käib juba 15 aastat psühhiaatri juures ravil. Kohtuvaidlus käskkirja osas kestab aastaid, kuid käskkiri mõjutab taotlejat juba täna, olles tema iseloomustuses. Taotleja nõuab, et kohus küsiks vanglalt tõendina
9. märtsi
10. a videosalvestuse sektorist S-5, millelt on selgesti näha, et mitte keegi ei tutvustanud talle käskkirja. KOHTU SEISUKOHT Menetlusabi taotluse lahendamine 7.

§ 104

lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. 8. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

§ 62

lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi

1. november 2021 kuni
2. märts 2022 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
2. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt

§ 249

lõigetele 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 251

lõike 1 3 3-22-649 punkt 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. 11.

§ 2

lõikest 4 juhindudes lähtub kohus esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus selgitas

1. märtsi
2. a määruses, et kuna kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt ei ole taotleja rahul sellega, et ta on kohustatud kandma käeraudu, tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust sel viisil, et taotleja palub peatada Viru Vangla
3. märtsi
4. a käskkirja nr 3-22/1-2/142 täitmise. Esialgse õiguskaitse taotluse täienduses osutas taotleja ka sellele, et kõnealust käskkirja võetakse praegu kui seaduslikku ja see mõjutab tema iseloomustust juba täna. Kohtu hinnangul võib see põhjendus viidata sellele, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vabaneda ka selle käskkirja kehtivusest, et sellele ei saaks dokumentide (eelkõige iseloomustuse) koostamisel tugineda. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla
5. märtsi
6. a käskkirja nr 3-22/1-2/142 täitmise ja kehtivuse peatamist (

§ 251lõike 1 punkt 1).

1. Kohus märgib täiendavalt, et käsitleb taotleja viiteid käskkirja nr 3-22/1-2/142 õigusvastasusele (tühisusele) esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustena, mitte aga eraldiseisva nõudena, kuivõrd esialgse õiguskaitse raames ei saa kohus käskkirja tühistada või selle õigusvastasust või tühisust tuvastada.
2. Viru Vangla kinnitas kohtule
3. märtsi
4. a vastuses, et taotleja on esitanud vanglale vaidlusaluse käskkirja nr 3-22/1-2/142 peale vaide. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (

§ 249lõiked 2 ja 5).

14.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajadus on ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Kohus leiab, et taotlejal on

§ 249lõike 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus olemas.

Kohtule on praegusel juhul äratuntav, et taotleja suhtes kohaldatav julgeolekuabinõu (ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine) on taotlejat koormav ja tema õigusi piirav ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel ei saa kohaldatud julgeolekuabinõud enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja kaebaja nõuaks õigusvastase täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (Riigikohtu 21. detsembri 2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 5 ja 9. veebruari 2006. a määrus nr 3-3-1-10-06, p 13). 15. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, siis peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindama kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lõige 3).

4 3-22-649

1. Vaidlusalune täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise käskkiri nr 3-22/1-2/142 on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab põhinema asjakohastel õiguslikel alustel ja kaalutlustel. Käskkirjas nr 3-22/1-2/142 on märgitud õiguslikud alused ning selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks tehtud kaalutlusvigu. Kohtule ei nähtu, et käskkiri nr 3-22/1-2/142 oleks vastuolus HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega või et see vastaks HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnustele või et puuduks VangS § 69 lõikes 1 nimetatud alus täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks.
2. Vaidlusaluses käskkirjas on selgitatud, et taotleja suhtes kohaldatakse juba alates
3. veebruarist 2022 käskkirja nr 3-22/1-2/91 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (VangS § 69 lõike 2 punktid 1, 3 ja 4). Vaatamata sellele on taotleja ka pärast nende julgeolekuabinõude kohaldamist jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, ohustades sellega vangla julgeolekut. Seega ei saa kohtu hinnangul vangla otsust kohaldada taotleja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna lisaks veel ka käeraudade kasutamist täiesti alusetuks pidada. Vanglas on julgeoleku tagamine ja raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamine äärmiselt oluline ülesanne ning sel eesmärgil täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine on kooskõlas VangS § 69 lõikega
5. Ka taotleja väited tema ära kuulamata jätmise ja talle käskkirja nr 3-22/1-2/142 tutvustamata jätmise kohta ei tingi haldusakti ilmselget õigusvastasust või tühisust. Kohtu hinnangul on kaheldav, et taotleja ei mõistnud tema suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise põhjuseid. Vangla poolt kohtule esitatud materjalid ei kinnita taotleja väiteid, et talle ei antud võimalust vastuväiteid esitada või et talle ei ole käskkirja nr 3-22/1-2/142 korrektselt tutvustatud. Pigem tuleb nõustuda Viru Vanglaga, et esialgse õiguskaitse taotluse sisu annab alust arvata, et taotleja on vaidlusaluse käskkirjaga tutvunud ning sellest aru saanud. Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalidest nähtuvalt helistas inspektor-kontaktisik A. Kongi enne käskkirja andmist
6. märtsil 2022 kella 12:40 paiku taotleja kambrisse ja andis teada, et tema suhtes varasemalt kohaldatud käskkirja täiendatakse ning kohaldatakse käeraudade kasutamist. Taotleja ütles suuliselt, et ei saa mitte midagi aru ning tal on vaja tõlki, mispeale inspektor-kontaktisik selgitas vene keeles kolm korda, et kinnipeetava suhtes kohaldatakse käeraudade kasutamist ning tal on võimalus vastuväited esitada enne käskkirja andmist. Inspektor-kontaktisik selgitas, et kui taotleja vastuväiteid ei esita, koostatakse käskkiri ilma tema vastuväideteta. Pärast käskkirja koostamist tutvustas inspektor-kontaktisik A. Kongi seda taotlejale
7. märtsil 2022 kella 15:28 paiku, andes käskkirja taotlejale üle ning selgitades selle sisu vene keeles, kuid taotleja keeldus tutvumise kohta allkirja andmisest, mille kohta tegi ametnik ka vastava märke.
8. Kohus ei pea vajalikuks küsida praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks vanglalt tõendina välja
9. märtsi
10. a videosalvestust sektorist S-5, kuna vangla on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks piisavalt tõendeid. Esialgse õiguskaitse menetluses ei toimu selle kiireloomulisuse tõttu täiemahulist tõendite kogumist ja hindamist. Täiendavaid tõendeid on asjakohane hinnata põhivaidluse lahendamisel.
11. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei saa taotleja õigused vaidlusaluse täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud, et oleks õigustatud selle kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks ja seeläbi oht vangla julgeolekule ning ei ole ilmne käskkirja nr 3-22/1-2/142 õigusvastasus. Taotleja senist käitumist arvestades ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul välistatud, et 5 3-22-649 esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud põhjendatud kahtlus realiseerub raske õigusrikkumise näol.
12. Viru Vangla sõnul paigaldatakse taotlejale käerauad toiduluugi kaudu enne ametniku kambrisse sisenemist ja taotleja saatmise ajaks. Käerauad eemaldatakse taotlejalt toiduluugi kaudu pärast taotleja kambrisse sisenemist ja ametniku väljumist. Kuna taotleja ei pea käeraudu kandma pidevalt, siis ei saa kohtu hinnangul antud ohjeldusmeedet pidada tema õigusi niivõrd intensiivselt riivavaks meetmeks. On kaheldav, et ametniku kambrisse sisenemise ja taotleja saatmise ajal käeraudade kasutamine võiks taotleja vaimsele tervisele pöördumatut kahju tekitada. Kohus juhib taotleja tähelepanu sellele, et kui tema terviseseisund peaks halvenema, on tal võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel tervishoiutöötaja poole.
13. VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Ka käskkirja nr 3-22/1-2/142 resolutsioonist nähtub, et taotleja suhtes kohaldatakse täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist kuni asjaolude äralangemiseni. Seega tuleb vanglal pidevalt kontrollida täiendava julgeolekuabinõu jätkuva kohaldamise põhjendatust.
14. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15. Kohus asendab

§ 175lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 6