1-20-202/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-202 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Indrek Leiusele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhoodusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Indrek Leius isikukood: 38301066514; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Indrek Leiusele Tartu Maakohtu 21.01.
3. a otsusega mõistetud karistus ning saata Indrek Leius vanglasse karistust kandma 1 aastaks 3 kuuks ja 13 päevaks.
4. Kohustada Indrek Leiust ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Indrek Leius saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 21.01.
6. a otsusega tunnistati Indrek Leius süüdi KarS § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et I. Leiusel tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. I. Leius pidi kohe ära kandma 14 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1-3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui I. Leius ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ning narkootiliste ja psühhotroopsete 1 ainete omamisest ja tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 06.02.2020 ja I. Leius kandis šokivangistust 27.02.-12.03.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.01.2020 ja pidi lõppema 21.01.
9. Tartu Maakohtu 04.11.
10. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 21.03.2022, sest I. Leius ei ilmunud 28.09.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määrus jõustus 26.11.
12. Tartu Maakohtu 05.01.
13. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel I. Leiuse katseaega täiendavalt 3 kuu võrra s.o kuni 21.06.2022, sest I. Leius tarvitas 03.11.2021 narkootikume. Määrus jõustus 21.01.
15. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 18.02.2022 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata I. Leiusele mõistetud vangistus täitmisele, sest I. Leiusel fikseeriti 03.02.2022 taas amfetamiini tarvitamine ja ta ilmus samal kuupäeval amfetamiini tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
16. I. Leiuse kriminaalhooldus algas 06.02.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17.02.
17. Sel kohtumisel selgitati I. Leiusele kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi. I. Leius viibis 06.-12.02.2020 kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti Vabariiki ega ilmunud 10.02.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumiste eest koostas kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud I. Leius 06.07.2020 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. I. Leius ei ilmunud ka 28.09.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 04.11.
18. a määrusega I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra. 4.
19. Pärast 28.09.2020 täitis I. Leius registreerimiskohustust üldiselt korrektselt. Ta jättis küll 22.04.2021 registreerimisele ilmumata, põhjendades seda unustamisega, kuid kriminaalhooldusametnik piirdus põhjaliku vestlusega ja I. Leius lubas olla edaspidi hoolikam. Uuesti rikkus I. Leius registreerimiskohustust 03.02.2022, mil ta ilmus kriminaalhooldusosakonda narkootikumide tarvitamise tunnustega ja oli end viinud seisundisse, kus temaga polnud võimalik sisuliselt vestelda. Samuti rikkus I. Leius narkootikumide tarvitamise keeldu, sest kriminaalhooldusametnik fikseeris samal kuupäeval (s.o 03.02.2022) kriminaalhooldusosakonnas amfetamiini tarvitamise. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus tunnistas I. Leius, et ta tarvitas 01.02.2022 amfetamiini. 4.
20. I. Leiust karistati 18.02.2022 NPALS § 151 lg 1 järgi 100-eurose rahatrahviga. I. Leius ei tööta. Ta on avaldanud soovi asuda Soomes ehitajana tööle, kuid katseaja nõuete korduva rikkumise tõttu pole kriminaalhooldusametnik teda välisriiki lubanud. I. Leiust iseloomustab positiivselt asjaolu, et ta on tasunud praeguses asjas süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud. 4.
21. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb I. Leiusele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö I. Leiusega pole võimalik, sest ta on rikkunud korduvalt katseaja tingimusi, vaatamata kriminaalhooldaja kirjalikele hoiatustele ja maakohtu määrustele. I. Leius pole mõistnud, et katseaja tingimused on täitmiseks kohustuslikud ja et nende järjepidev 2 rikkumine võib päädida karistuse täitmisele pööramisega. Ta pole oma käitumist parandanud ega väärtusta võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, leebemad meetmed on ammendunud ja I. Leius tuleb saata vanglasse karistust kandma.
22. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata I. Leiusele mõistetud vangistuse täitmisele. Ametnik märkis, et I. Leius jättis pärast erakorralise ettekande esitamist 25.02.2022 taas kriminaalhooldusosakonda ilmumata. I. Leiusel on sõltuvusprobleem, amfetamiini tarvitamised on fikseeritud väga lühikese aja jooksul ja viimati tarvitas I. Leius amfetamiini vaid 2 nädalat pärast eelmist maakohtu määrust. Samuti on erakorralises ettekandes toodud välja mitu kriminaalhoolduse nõude eiramist, mille puhul on ametnik piirdunud vestlusega. I. Leius rikub järjepidevalt kriminaalhoolduse nõudeid, kuid pole hoolimata ametniku korduvatest soovitustest ravile pöördunud. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et I. Leius suudab ilma ravita katseaja lõpuni toime tulla. Katseaja pikendamine (nt 6 kuu võrra) ei too samuti loodetud tulemust, kui I. Leius ei tegele sõltuvusprobleemiga. Sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammist „Õige hetk“ pole kasu, sest see eeldab, et inimene on ise motiveeritud oma harjumuste muutmiseks pingutama. Ning ka üldkasulik töö on problemaatiline, sest pole teada, kas I. Leius saab ametlikult tööle. I. Leiuse karistus on pikk ja juhul, kui ta asub täiskohaga tööle, hakkab üldkasulik töö mingil määral takistama tööl käimist.
23. I. Leius kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. I. Leius kahetses kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja lubas, et enam nii ei juhtu. Ta ei oska selgitada, miks ta tarvitas 01.02.2022 amfetamiini. I. Leiuse tutvusringkonnas on narkootikumide tarvitajaid, sh naise vend, kes tuli 01.02.2022 I. Leiusele külla ja pakkus amfetamiini. I. Leiusel polekski muidu isu olnud. I. Leiuse vend tarvitab samuti amfetamiini 2-3 korda aastas. I. Leius ei ilmunud 25.02.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest see aeg määrati kindlaks siis, kui I. Leius ilmus 03.02.2022 amfetamiini tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda. I. Leius ajas kuupäevad sassi ja arvas, et ta peab järgmine kord kriminaalhooldusosakonda ilmuma 04.03.
24. Kui I. Leius jäi viimane kord amfetamiiniga vahele ja andis positiivse proovi, jõudis ta järeldusele, et ta ei taha enam seda narkootikumi nähagi, sest ta võib vanglasse sattuda ning lapsed ja pere vajavad toitmist. Kuigi kriminaalhooldusametnik selgitas I. Leiusele juba katseaja alguses kõige esimesel kohtumisel kriminaalhoolduse nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi, ei teinud I. Leius varem järeldusi, sest ta oli kuulnud, et esimene kord ei ole nagu hullu, et saab veel ühe võimaluse või mitu. I. Leius arvab, et tal pole narkootikumidega probleeme, kuid võiks käia kuskil programmis, sest siis ei anna I. Leius nii kergekäeliselt alla, kui sõber tuleb. Pärast süüdimõistvat kohtuotsust tahtis I. Leius programmi minna, kirjutas kriminaalhooldusametniku soovitusel internetis, aga siis tuli koroona peale. I. Leius ei oska selgitada, miks senisest kriminaalhooldusest ja kriminaalhooldusametniku toest pole piisanud. I. Leius oli Soomes tööl, kuid töö lõppes ära ja Eestis on sõbrad, kellel on narkootikumidega probleeme. I. Leiusel polnud vahepeal narkoprobleemi, kuid siis polnud tööd ja ta oli ilma tööta. I. Leius arvab, et suudab narkootikumide tarvitamist kontrollida. Ta võttis 01.02.2022 sõbra pakutud amfetamiini vastu, sest tal polnud tööd, ta oli poolteist aastat ilma narkootikumideta olnud ja vaatas, et mis see üks kord ikka. Sellist vajadust, et I. Leius peaks kogu aeg tarvitama, pole. Ta on huvitatud kriminaalhoolduse nõuete täitmisest, kuid on lihtsalt kuulnud, et kellel on alkoholikeeld, et kui on esimene, kolm või neli korda, et pole midagi. Selleks, et edaspidi probleeme ei tekiks, peaks I. Leius tööle minema. Ta on xxxxxxxxx-xx päeva abis käinud, sõlmib aprilli alguses töölepingu ja asub Võrus ehitustööde alal tööle. Kohtu seisukoht 3
25. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. juuni
27. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
28. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja I. Leiuse selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti 03.02.2022 kell 14:20 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga I. Leiuse joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning reageeris amfetamiinile. Samuti oli I. Leiuse reaktsioon häiritud ja kõne oli aeglane. I. Leius märkis kirjalikult, et ta tarvitas 01.02.2022 amfetamiini (tl 41-41 pöördel). Kohtuistungil selgitas I. Leius täiendavalt, et ta tarvitas amfetamiini, sest sõber tuli külla ja pakkus.
29. Kohtu hinnangul ei nähtu I. Leiuse selgitusest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseajal narkootikumide tarvitamise keelu eiramist. Seega rikkus I. Leius KarS § 75 lg 1 p-s 21 sätestatud kohustust. Kuna I. Leius teadis, et tal on keelatud narkootikume tarvitada, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
30. Samuti rikkus I. Leius 03.02.2022 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt ilmus I. Leius 03.02.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma amfetamiini tarvitanuna, kusjuures tema reaktsioon oli häiritud ja kõne oli aeglane. Kohus märgib, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Kuna I. Leiuse narkootikumi tarvitamisest tingitud seisund (s.o häiritud reaktsioon ja aeglane kõne) välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga ja tal polnud mõjuvat põhjust sellises seisundis kriminaalhooldusosakonda ilmuda, rikkus I. Leius KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Erakorralisele ettekandele lisatud õiguste ja kohustuste lehe järgi selgitati I. Leiusele katseaja alguses kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, sealhulgas keeldu ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes olekus. Ning I. Leius need õigused ja kohustused allkirjastanud (tl 11 pöördel). Arvestades eelnevat, rikkus I. Leius registreerimiskohustust tahtlikult.
31. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on I. Leiuse kriminaalhooldus kestnud ca 2 aasta ja 2 kuud ning kohus vaatab läbi kolmandat erakorralist ettekannet. I. Leius viibis 10.02.2020 (s.o 4 päeva pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusametniku loata välisriigis ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik I. Leiusele 17.02.2020 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 13 pöördel). Seejärel ei ilmunud I. Leius 06.07.2020 (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) taas 4 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 21.09.2020 teise kirjaliku hoiatuse (tl 14 pöördel). Kui I. Leius ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ka 28.09.2020 (s.o 1 nädal pärast teist kirjalikku hoiatust), pikendati Tartu Maakohtu 04.11.
32. a määrusega I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra (tl 32). Kohtumäärus jõustus 26.11.
33. Edasi tarvitas I. Leius 03.11.2021 (s.o veidi enam kui 11 kuud pärast esimese maakohtu määruse jõustumist) amfetamiini, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 05.01.
34. a määrusega I. Leiuse katseaega täiendavalt 3 kuu võrra. Kohus märkis, et I. Leiusel on katseaja jooksul võimalik näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt, ja katseaja pikendamine süvendab ka veendumust, et I. Leius on katseaja lõpuks loobunud lõplikult narkootikumide tarvitamisest. Juhul, kui I. Leius ei tee kohtumääruses vajalikke järeldusi ega muuda oma suhtumist, võib kohus edaspidi talle karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 13 päevase vangistuse täitmisele pöörata (tl 43-44 pöördel). Määrus jõustus 21.01.
35. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et I. Leius tarvitas 01.02.2022 (s.o ca 1 nädal pärast teise maakohtu määruse jõustumist) taas amfetamiini, mis tõi 03.02.2022 kaasa ka registreerimiskohustuse rikkumise.
36. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et I. Leius on katseajal rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures varem on rikkumiste põhjuseks olnud eeskätt tema vastutustundetu käitumine. Nimelt nähtub asja materjalist, et kuigi I. Leius väitis kriminaalhooldusametnikule, et tal pole võimalik haigestumise tõttu 06.07.2020 kriminaalhooldusosakonda ilmuda, ja teadis, et ta peab esitama ametnikule arstitõendi, ei pöördunud I. Leius siiski kohe arsti poole, vaid küsis tõendit alles 24.07.2021 (s.o ca 3 nädalat hiljem), mil arst arusaadavatel põhjustel enam tõendit ei väljastanud (tl 14). Seejärel ei ilmunud I. Leius 28.09.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest tal polnud esitada kontoväljavõtet (tl 32 pöördel) ning I. Leius ei ilmunud 22.04.2021 uuesti kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest ta unustas (tl 26). 03.11.2021 rikkus I. Leius narkootikume kohusetundetu käitumise tõttu (s.o ettevaatamatusest). Kuigi kriminaalhooldaja on I. Leiust korduvalt hoiatanud, piirdunud mõnel juhul vestlusega ja kohus on katseaega 2 korda pikendanud, selgus praeguses asjas, et viimasel korral rikkus I. Leius narkootikumide tarvitamise keeldu juba tahtlikult. Samuti esitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil täiendava tõendina I. Leiuse seletuskirja, milles I. Leius märkis, et ta jättis ka pärast kolmanda erakorralise ettekande esitamist 25.02.2022 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata, sest ta ajas kuupäevad sassi. Kohtu hinnangul tuleneb ülal toodust, et I. Leius pole varasematest meetmetest mingeid järeldusi teinud ega oma suhtumist muutnud. Vastupidi ̶ arvestades, et I. Leius ei tarvitanud viimati amfetamiini enam hooletusest, vaid tahtlikult, on tema käitumine muutunud veelgi ükskõiksemaks.
37. Lisaks ütles I. Leius kohtuistungil, et tal pole narkosõltuvust ega vajadust narkootikume tarvitada. I. Leius jõudis alles pärast viimast nn vahelejäämist järeldusele, et ta ei taha narkootikume näha. Ta ei teinud varem seda järeldust, sest ta oli kuulnud, et esimene kord ei ole nagu hullu, et saab veel ühe võimaluse või mitu. Samuti oli I. Leius Soomes tööl, kuid töö lõppes ära ja Eestis on sõbrad, kellel on narkootikumidega probleeme. I. Leius võttis 01.02.2022 sõbra pakutud amfetamiini vastu, sest tal polnud tööd, ta oli poolteist aastat ilma narkootikumideta olnud ja vaatas, et mis see üks kord ikka. I. Leius on huvitatud kriminaalhoolduse nõuete täitmisest, kuid on lihtsalt kuulnud, et kellel on alkoholikeeld, et kui on esimene, kolm või neli korda, et pole midagi.
38. Pidades silmas, et I. Leiusel fikseeriti esimene amfetamiini tarvitamine 03.11.2021 (s.o ca 1 aasta ja 9 kuud pärast kriminaalhoolduse algust), möönab kohus, et tõenäoliselt pole I. Leiusel tõepoolest narkosõltuvust. Seega suudab ta iseenesest narkootikume tarvitamist kontrollida, 5 kuid ̶ nagu nähtub varasemast kriminaalhoolduse käigust ja I. Leiuse enda selgitustest ̶ on põhiprobleem I. Leiuse märkimisväärselt ükskõikne suhtumine kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse. Kuna I. Leius tarvitas teist korda amfetamiini vaid ca 1 nädal pärast eelmise maakohtu määruse jõustumist, millega pikendati I. Leiuse katseaega eelmise sarnase rikkumise eest, ei teinud I. Leius kohtumäärusest mingeid järeldusi. Arvestades, et praeguseks on kriminaalhooldus kestnud ca 2 aastat ja 2 kuud, pole I. Leiuse suhtumise ja elukorralduse muutmiseks piisanud ka kriminaalhooldusametniku aastatepikkusest toest ja motiveerimisest. Seega ei mõju kriminaalhooldus I. Leiusele distsiplineerivalt.
39. Kohtul ei tekkinud ka I. Leiuse vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et I. Leius on edaspidi valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kuna I. Leiuse ükskõikne suhtumine on püsinud muutumatuna üle 2 aasta, ei muuda tõenäoliselt ka järelejäänud paarikuune katseaeg midagi. Arvestades, et I. Leius tarvitas teist korda amfetamiini vaid 1 nädal pärast eelmise kohtumääruse jõustumist, pole tegemist ühekordsete või harvade eksimustega, vaid kriminaalhoolduse nõuete pidev rikkumine iseloomustab I. Leiuse katseaega tervikuna. Sellist suhtumist ei muuda ükski sotsiaalprogramm ega veelkordne katseaja pikendamine.
40. Lähtudes ülal toodust, tuleb Tartu Maakohtu 21.02.
41. a otsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele ning I. Leius tuleb saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks 3 kuuks ja 13 päevaks. Kriminaalhooldusest ei piisa, et muuta püsivalt I. Leiuse suhtumist ja harjumusi. (allkirjastatud digitaalselt) 6