← Eesti

1-22-1987/8

Obsah (4)§ 121§ 65§ 74§ 75

1-22-1987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2022.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-22-1987 (21267000467) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi s

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Olari Jürgens Elu- või asukoht ja aadress: xxx Kontaktandmed: x Isikukood või sünniaeg: 38805152222 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati Pärnu Maakohtu 27.11.2018.a otsusega nr 1-18-8848 karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 01.10.2018.a otsusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, katseaeg 27.11.2018.a kuni 27.11.2021.a.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keeld ja § 75 lg 2 p 9 alusel kohustus alluda elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud. Tõkend: ei kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1 1-22-1987 1. Süüdi tunnistada Olari Jürgens

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 27.11.2018.a otsusega nr 1-18-8848 mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3, 5 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Olari Jürgens ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, allub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud korras elektroonilisele valvele aadressil xxx tähtajaga 8 (kaheksa) kuud ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustub Olari Jürgens käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustub Olari Jürgens kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel kuid mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Olari Jürgens on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Olari Jürgens ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Olari Jürgens kohustatud osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

  1. KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista Olari Jürgensilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 981 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 189 eurot, kokku 1170 eurot. 2 1-22-1987 KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15ndaks kuupäevaks vähemalt 97,50 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  3. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu H. P. (ik XXX) tsiviilhagi ning välja mõista Olari Jürgensilt kannatanu H. P. kasuks 100 (ükssada) eurot, mis tasuda H. P. a/a-le nr EEXXX.
  4. Asitõendid – DVD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  5. Kohtuotsus saata süüdistatavale, prokurörile ning kannatanule. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning teadmiseks Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Olari Jürgens’it süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu 27.11.2018.a otsusega nr 1-18-8848

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja olles seega

§ 121

lg 2 p 3 täheldatud isik, 24.06.2021.a kella 01.00 paiku, menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, X X vallas X külas X talu hoovil haaras mõlema käega H. P-d kaelast ja kägistas H. P-d, mistõttu H. P. tundis valu ja hing jäi kinni. Samuti Olari Jürgens lõi maha kukkunud H. P-d menetluses tuvastamata arv kordi, kuid mitte vähem kui 10 korda turja, kaela, näo, käte ja peapiirkonda. Olari Jürgens haaras H. P-d kaelas olnud ketist ning kägistas sellega H. P-d . Kirjeldatud peksmise tõttu tundis H. P. valu turja, kaela, pea ja kätte piirkonnas. Samuti põhjustas kirjeldatud peksmine H. P-d le tervisekahjustused, s.o pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, pindmise kaelavigastuse ja pindmise rindkere vigastuse. Seega Olari Jürgens tahtliku teoga, s.o. teise isiku tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 1-22-1987 Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Olari Jürgensi süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.

65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 27.11.2018.a otsusega nr 1-18-8848 mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3, 5 alusel jätta 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Olari Jürgens ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, allub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud korras elektroonilisele valvele aadressil xxx tähtajaga 8 (kaheksa) kuud ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustub Olari Jürgens käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustub Olari Jürgens kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel kuid mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Olari Jürgens on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Olari Jürgens ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Olari Jürgens kohustatud osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendid – DVD-plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 189 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 4 1-22-1987 (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.