Obsah (7)

§ 477§ 198§ 210§ 211§ 613§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5137 Tsiviilasi Y. J.i, V. D.

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 198lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel.

Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 15 Kinnistusraamatust nähtub, et Xxxx korteriomandi uus omanik on K. K., Xxxx korteriomandi uus omanik on O OÜ. Sarnaselt hagi esitamise ja menetlemisega ei puuduta ka hagita asja lahendamine menetlusosalise õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule ei mõjuta iseenesest asja menetlust (

§ 210lg 1 ja 2).

Kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel (

§ 211lg 1).

Eelviidatud sätted kohalduvad

§ 477lg 1 kaudu ka hagita menetluses.

Kohus kaasab K. K. ja O OÜ menetlusse, kuivõrd kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on eelnimetatud isikud eelnimetatud korteriomandite uued omanikud ja menetletav avaldus võib puudutada nende õigusi ja kohustusi. 10. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduste ja menetlusosaliste vastustega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. 11.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt

§ 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17210, p 12;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42;
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14;
9. mai
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14).
11. Avaldusest nähtuvalt on Xxxx kinnistu jagatud korteriomanditeks. Seega tuleb avalduse lahendamisel kohaldada korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS).
12. Avalduse kohaselt soovivad avaldajad hetkel nende korteriomandi koosseisu kuuluva 2 m2 suuruse tuulekoja liita korteriomanike omandis oleva kaasomandiosaga, et oleks tagatud seaduslik juurdepääs avaldajate korteriomandi jagamisel tekkinud kahele eraldiseisvale korteriomandile. Avaldajad on esile toonud, et korteriomand on õiguspäraselt juba kaheks eraldiseisvaks korteriks ümber ehitatud, jäänud on vaid vormistada eluline olukord juriidiliselt korrektselt.
13. KrtS § 9 lg 1 sätestab, et asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. KrtS § 9 lg 2 on sätestatud alused eriomandi kokkuleppe muutmise nõudmiseks ehk tehingu tegemiseks vajaliku tahtavalduse andmise nõudmiseks. Kui korteriomanikke kohustatakse korteriomanike kokkuleppe tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi andma, on sellel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 5 sätestatud toime, st nõude rahuldamisel tekib kõikide korteriomanike vaheline KrtS §-s 13 sätestatud korteriomanike kokkulepe. Seega juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole kokkuleppe tekkimise ja kinnistusraamatusse kandmise eelduseks olevate tahteavalduste andmisega nõus, võib korteriomanik või korteriühistu nõuda vastavate tahteavalduste andmist. Tulenevalt KrtS § 13 lg16 st 2 kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks ja muutmiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.
14. KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tahteavalduse asendamise eeldusteks, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatustega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 4 lg 1 sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta või kõrvaldada teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. Avaldajad on õigesti märkinud, et õiguskirjanduse ja kohtupraktika järgi peab uutel loodavatel korteriomanditel, Xxxx-xxxx ja Xxxx-xxxx, olema eraldi ligipääs. Olemasolev tuulekoda (vt I kd, tlk 96 pöördel – plaan; I kd, tlk 161-168 – fotod) ei vasta KrtS § 4 lg 1 tingimustele, sest tuulekoda pole võimalik muuta või kõrvaldada ilma, et Xxxx-xxxx või Xxxx-xxxx korteriomaniku õigusi kahjustataks ja säiliks sissepääs. Seega peab tuulekoda olema kõikide Xxxx korruselamu korteriomandite kaasomandis, et oleks tagatud Xxxx-xxxx ja Xxxx-xxxx eraldi ligipääs, mida kasutatakse samalaadselt ülejäänud korterelamu trepikodadega. Avaldajad on selgitanud, et kui Xxxx-xxxx ja Xxxx-xxxx korteriomanditel pole eraldi sissepääsu ja tuulekoda ei vasta KrtS § 4 lg 1 tingimustele (eksisteerib kahekordne vastuolu KrtS § 4 lg 1), siis ei ole võimalik Xxxx-xxxx ja Xxxx-xxxx korteriomandeid kinnistusraamatusse kanda. KrtS § 7 lg 1 jj kohaselt peavad kinnistamisavalduse objektiks vastavad korteriomandid täitma KrtS § 4 sätestatud kriteeriume. Kinnistusraamatu kanneteta on avaldajate jaoks takistatud, kui mitte võimatu, Xxxx-xxxx ja Xxxx-xxxx korteriomandite omaniku õiguste teostamine. Kohus nõustub avaldajate selgitustega. Eeltoodust nähtuvalt on olemasolev olukord vastuolus hea usu põhimõttega.
15. Avalduse rahuldamise tulemusel suureneb korteriomanikele kuuluv kaasomandiosa 2 m2 võrra, seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et taotletav muudatus kahjustab mingilgi viisil kaasomanike õigusi või huve, hoopis vastupidi – avalduse rahuldamise tulemusel korteriomanikud rikastuvad avaldajate arvel. Samuti ei kahjustata hüpoteegipidajate õigusi, kuivõrd tagatisvara koosseis suureneb ja sellest johtuvalt tõuseb eelduslikult ka selle väärtus.
16. Lähtuvalt KrtS § 6 lg 3 sätestatust märgib kohus uue avatava Xxxx-xxxx registriossa ka eriomandi eseme otstarbe: eluruum.
17. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Lähtudes eeltoodust on avaldajatel õigus nõuda puudutatud isikutelt tahteavalduse andmist ja puudutatud isikud on kohustatud andma tahteavalduse olemasolevate eriomandite ulatuse muutmiseks ja uue korteriomandi loomiseks.
18. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus avalduse täies ulatuses viisil, mis nähtub kohtumääruse resolutsioonist.
19. Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 21.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 17 Kohus märgib, et teeb käesoleva lahendi küll peamiselt avaldajate huvides (korteriomandi jagamine ja sellega seonduv juurdepääsu küsimus), kuid samas avalduse tulemusel rikastatakse kõiki korteriomanikke (korteriomanike kaasomandiese suureneb avaldajate korteriomandi arvelt 2 m2 võrra), mis omakorda soodustab ka hüpoteegipidajaid (tagatisvara väärtus suureneb). Seega tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 22.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 23. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.09.2021 kohtumäärus on osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2021 kohtumäärusega. 18