2-21-6828 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-6828 Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A M hagi M M vastu isaduse vaidlustamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2022 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A M (ik XXX) Hageja esindaja: Anastassia Rumjantseva (lepinguline esindaja) Kostja: M M (ik XXX) Kostja esindaja: N M (seaduslik esindaja) RESOLUTSIOON
- Jätta A M hagi M M vastu isaduse vaidlustamise nõudes rahuldamata.
- Jätta rahuldamata A M taotlus teha vastav muudatus ehk märge lapse sünnitunnistuse lahtrisse “ISA”.
- Jätta A M menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta M M menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1
(4)2-21-6828 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue ja väited Hageja palub tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast ning tunnistada, et hageja ei ole kostja isa ja teha vastav muudatus ehk märge lapse sünnitunnistuse lahtrisse “ISA”. Hageja väitel sündis hageja abielust kostja emaga laps, kostja. Kostja sünniakti on lapse isana kantud hageja. Hageja oli kindel, et kostja põlvneb temast, kuid oktoobris 2020 ilmnesid asjaolud, mis välistavad hageja isaduse kostja suhtes. Hagejal tekkis tõsine kahlus, et kostja ei põlvne hagejast. Seda on kinnitanud kostja ema ning samale asjaolule viitas ka kostja ema ema (kostja vanaema). Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus hagi esitamiseks. Vaatamata sellele nõustub kostja asja läbivaatamisega, kuna see oleks kostja kui alaealise lapse huvides. Kostja avaldab, et hageja esitas kohtule ebaõiget informatsiooni, viidates ebausaldusväärsetele tõenditele. Kostja arvates hoidub hageja kõrvale oma kohustustest alaealise kostja ülalpidamisel. Pikema aja vältel ei võtnud hageja osa kostja ülalpidamisest ning sellega tekitas ta lapsele korvamatut kahju. Kostja palub kõik menetluskulud välja mõista hagejalt täies ulatuses. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja teatab, et jääb oma hagiavalduse juurde. Hageja on arvamusel, et on vaja teha DNA ekspertiis. DNA ekspertiisi bioloogilist isadust näitav tulemus on tõestusmaterjal, mille alusel saab tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast. Hageja täpsustas, et 31. oktoobri 2020 kirjavahetuses teatas lapse ema, kostja seaduslik esindajaga, et hageja ei ole kostja isa. Hageja palub hagi rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast, kuigi hageja on kostja sünnitunnistusele kantud kostja isana, s.o hageja vaidlustab isadust. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. 2
(4)2-21-6828 Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga. Vastavalt PKS § 95 otsustab isaduse vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu ning lähtuvalt PKS § 93 lg 1 võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohus tuvastas, et rahvastikuregisti väljavõtte kohaselt on kostja alaealine laps ning hageja on tema isa (dtl-15,16). Kostja on sündinud XXX, hageja ja kostja ema abielu ajal, abielu lahutatud
- aastal (dtl-11-14). Selles osas ka vaidlus puudub. Esmalt tuvastab kohus, kas hagejal on lähtuvalt PKS § 93 lg 1 õigust isadust kohtus vaidlustada. Isaduse vaidlustamiseks peab hageja tõendama, et hagi isaduse vaidlustamiseks on esitatud ühe aasta jooksul arvates päevast, mil hageja sai teada isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Hageja on esitanud kohtule kostja emaga
- oktoobril 2020 peetud vestluse koopia (dtl-44, tõlge dtl-49), millest selgub, et kostja ema teatab hagejale, et kumbki laps, sealhulgas ka kostja, ei ole hageja eostatud – kostja ema sõnad: „…, et tegelikult ei ole kumbki sinu oma …“. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et kirjutas hagejale oktoobris 2020, et mõlemad pojad ei ole hageja omad. Kostja esindaja teatas kohtuistungil, et ta teatas hagejale juba
- aastal kui laps oli kuue kuune, et hageja ei ole lapse isa. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta selle väitega ei nõustu ning et hageja sai teada, et kostja ei ole tema laps, alles
- oktoobri 2020 telefonivestlusest. Kostja esindaja täiendavaid tõendeid oma väite kohta esitada ei soovinud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja sai isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest esmakordselt teada
- oktoobril
- Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagi esitatud kohtusse
- aprillil 2021, mis on vähem kui aasta isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude teadasaamisest
- oktoobril 2020 (hagi esitati kohtule kuus kuud peale teadasaamist). Seega on isaduse vaidlustamise hagi esitamisel järgitud PKS § 93 lg 1 sätestatud ühe aastast tähtaega, mis ei olnud hagi esitamiseks veel möödunud ja lapse isal on õigus isadust kohtus vaidlustada. PKS § 84 lg 1 p 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ema olid kostja sünni ajal abielus. Seda kinnitab ka rahvastikuregistri väljavõte, millest nähtub, et kostja sündis
- aastal, hageja ja kostja ema abielu registreeriti
- august 2012 ja lahutati
- juulil 2019 (dtl-13,14). Hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et hageja ei ole kostja isa, et hageja ei ole kostjat eostanud. Hageja esitas kohtule
- oktoobri 2021 ekspertiisiakti nr 21E-GE
- Eksperdi järelduse kohaselt hageja bioloogiline isadus kostja suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 6,9·
- Hageja saab >99,999999999% tõenäosusega olla kostja bioloogiline isa. Hageja ega kostja ekspertiisi läbiviimise või eksperdi järelduste kohta vastuväiteid ei esitanud. Täiendavaid tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Kohtuistungil palus hageja kohtul korraldada täiendav ekspertiis mõnes teises ekspertiisiasutuses, kuid hageja ei selgitanud ega esitanud väiteid, miks hageja läbiviidud ekspertiisiga ei nõustu. Esimese taotluse korduvekspertiisi tegemiseks esitas hageja
- detsembril 2021, mille põhjendustes märkis hageja, et palub korrata uuringut Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis Tallinnas, aadressil Tervise 20, kuna kostja seaduslik esindaja pidevalt kordab, et hageja ei ole kostja isa. Kohus jättis
- veebruari 2022 kohtumäärusega hageja taotluse korduvekspertiisi tegemiseks rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud kohtule ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et esialgses ekspertiisaktis esineks ebaselguseid, vasturääkivusi või puuduseid. Hageja ei põhjendatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust järeldada, et süljeproovil põhinev ekspertiis ei oleks usaldusväärne. Kostja seadusliku esindaja arvamust, et kostja ei ole hageja laps, ei lugenud kohus põhjuseks, et 3
(4)2-21-6828 määrata kordusekspertiisi. Kohtuistungil 02. märtsil 2022 hageja mingeid uusi põhjendusi kordusekspertiisi põhjendamiseks kohtule ei esitanud. Kohus jättis hageja korduva taotluse täiendava ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. Hageja muid väiteid ega tõendeid hageja isadust välistavate asjaolude kohta kohtule ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostja bioloogiline isa, s.o hageja on kostja eostanud ning kostja põlvneb hagejast. Kohus järeldab, et hageja on PKS § 84 lg 1 kohaselt kostja isa. Kohus tuvastas, et kostja põlvneb hagejast ja et hageja on kostja isa ning seega leiab kohus, et isaduse vaidlustamise hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse teha vastav muudatus ehk märge lapse sünnitunnistuse lahtrisse “ISA”. Kohus ise ei tee kandeid rahvastikuregistrisse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 kohaselt, kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohus ei muutnud otsusega rahvastikuregistrisse kantavaid isikuandmeid ning seega ei saada kohus kohtuotsust registripidajale. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 457 lg 4, põlvnemisasjas tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes. Hagi hind Hageja nõudeks on isaduse vaidlustamine ehk mittevaraline nõue. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind moodustab 3500 eurot. Menetluskulud Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)