← Eesti

4-21-3400/35

Obsah (4)§ 223§ 236§ 16§ 169

4-21-3400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Ma

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot Kristel Väina – isikukood: 49907250228; elukoht: xxx xx-xx, xxx; Eesti Vabariigi kodanik Alesja Duluškova, (Olga Väina) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26. juuli 2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,003474, millega Kristel Väina karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

  1. Rahatrahvid ja menetluskulu 563 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  4. Menetlusaluse isiku Kristel Väina kaitsja kaebus jätta rahuldamata. 1 4-21-3400 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
  5. jaanuaril
  6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates põhistusi sisaldava otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  8. juuli
  9. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,003474 karistati Kristel Väina

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ka

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse K. Väinale ette seda, et juhtides mootorsõidukit BMW 525 registreerimisnumbriga XXXXXX ajavahemikul 18.-

  1. märts 2021 aadressil Ankru 13, Tallinn, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole Škoda registreerimismärgiga XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju YYY AS-ile ja Xle. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalusele isikule omistatakse liiklusseaduse § 16 lg 1, § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning § 169 lg 5 rikkumist.
  2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis materjalidest või tõenditest kohtuvälise menetleja jõudis järeldusele, et kaebaja tekitas kahju teisele autole otsa tagurdades. Ta leiab, et puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja juhtis mootorsõidukit ja sõitis otsa pargitud sõiduautole Škoda registreerimismärgiga XXXXXX.
  3. Väärteoasja arutati
  4. ja
  5. oktoobril 2021 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad A, X, V, G ja O ning ekspert Jan Tapver.
  6. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu 2 4-21-3400 6.

Praeguses väärteoasjas heidetakse K. Väinale ette liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka varalise kahju põhjustamist. Seega tuleb praeguses väärteoasjas esmalt tuvastada, kas K. Väina juhtis ajavahemikus 18-

  1. märts 2021 mootorsõidukit BMW 525 registreerimisnumbriga XXXXXX Ankru 13 juures ja sõitis otsa pargitud sõiduautole Škoda registreerimismärgiga XXXXXX.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle sõiduauto Škoda omanik A, kes elab aadressil Ankru 13, Tallinn. Tunnistaja selgitas, et ta parkis oma sõiduauto
  3. märtsil 2021 ca 19:00 paiku endise Ankru kaupluse kõrvale. Tunnistaja avastas autol vigastusi
  4. märtsi hommikul kella 11 ajal, seejuures kohe nägi, et autol on taga klaasikillud ja seejärel nägi ka vigastusi. Kuna ta oli kodutööl, siis ei tema ega keegi teine sõidukit vahepeal ei kasutanud. Vigastuste avastamise järel ta helistas politseisse, kes tuli kohale ja fikseeris vigastused ning soovitas jälgida lähedal asuvaid majahoove ehk keegi ilmub sarnaste vigastustega välja. Umbes nädal aega hiljem vestles naabrimehega ja siis sõitis neist mööda BMW, mis äratas tähelepanu sellega, et naisterahvast juht tundis ebatavalist huvi tema auto vastu. Seejärel märkas A, et BMW-l on esitiib ja juhiuks vigastatud, vigastused sobisid tema auto vigastustega. Pildid BMW-st tegi paar tundi hiljem kõrvalmaja Vasara 20 hoovis ning edastas politseile. Kuna trenniteekond kulgeb Vasara 20 maja hoovist läbi, siis ta on ka varem nimetatud BMW-d seal parkimas näinud.
  5. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta teavitas politseid
  6. märtsil 2021 liiklusõnnetuse toimumisest kinnitab ka
  7. märtsi
  8. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga nr 0476, mille kohaselt toimus ajavahemikul 18.03.2021 kell 19:40 kuni 20.03.2021 kell 11:35 Tallinnas Ankru 13 juures (koordinaadid: x-teljel 6590929, y-teljel 538351) liiklusõnnetus. Kohanimeandmebaasi (https://www.eki.ee/knab/knab.htm) asus nn Ankru kauplus aadressil Ankru 7, s.o Ankru 13 vastas. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud koordinaatide kohaselt asetses mootorsõiduk Škoda Ankru 7 ja 13 vahel, kõrval on ka Vasara 20 maja (vt majade asetust ka Maa-ameti kaardirakendusel X-GIS

(2)). Liiklusõnnetuse akti kohaselt osales õnnetuses A, elukoht xxx xx-xx, xxx, sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXXXXX (auto omanik YYY AS) ja Kristel Väina, elukoht xxx xx-xx, xxx sõiduauto BMW 525 registreerimismärgiga XXXXXX (auto omanik X). Liiklusõnnetuse aktilt puudub teise liiklusõnnetusest osaleja, s.o BMW juhi või omaniku allkiri. Ka liiklusõnnetuse aktis endas on märge, et tegemist on nn „tundmatu liiklusõnnetusega lahkumisega“ ja tunnistaja A sõiduki Škoda vigastuste avastamise kirjeldusest nähtub, et
  1. märtsil 2021 ei olnud teine osaleja teada. Seega on liiklusõnnetuse akti ilmselgelt täiendatud hiljem ja BMW kui teise liiklusõnnetusest osaleja andmed liiklusõnnetuse aktis ei ole iseseisva tõendina arvestatavad.
  2. Samuti kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust auto kasutamise asjaolude kohta tema kiri Politsei- ja Piirivalveametile, mis on saadetud
  3. märtsil 2021 ja milles A teatab, et nägi täna ühte autot kõrvalmaja hoovis, millel on tema autoga sarnased vigastused ja edastab ka pildid sõidukist BMW registreerimisnumbriga XXXXXX, millel on vigastused vasakul esitiival ja uksel.
  4. Tunnistaja ütlusi kinnitab
  5. aprillil 2021 koostatud sõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga XXXXXX vaatlusprotokoll (väärteotoimiku lk 4-8 ja 23-24). Vaatlusega 3 4-21-3400 tuvastati nimetatud sõidukil vigastused vasakul tagaosal (protokolli kohaselt fikseeritud 18.03.2021 TLN, Ankru 13 juures avariigrupi poolt fotoaparaat nr 1; pildistamise kuupäev on ilmselgelt ekslik, sest sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et avariigrupp fikseeris vigastused mootorsõidukil Škoda
  6. märts 2021). Samuti nähtuvad vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt sõiduki asukoht ja kohtu hinnangul märkimisväärselt punase värvi jäljed ja klaasitükid auto ümbruses (vt eriti pilt väärteotoimiku tl 24), mis kohtu arvates kinnitavad liiklusõnnetuse toimumist just Ankru 13 ja 7 vahelisel alal, kuhu tunnistaja A enda sõnul sõiduki parkis. Lisaks nähtub vaatlusprotokollist, et
  7. aprillil 2021 võeti Škoda vasakult tagaosalt halli värvi värviladestusproov.
  8. Vähemalt osaliselt kinnitab tunnistaja ütlusi ka
  9. aprillil 2021 koostatud sõiduki BMW registreerimismärgiga XXXXXX vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtuvad BMW vigastused vasakul esitiival ja vasakpoolsel peeglil. Menetlusaluse isiku K. Väina kohtumenetluses antud ütluste kohaselt vahetati BMW juhipoolne uks välja enne kui politsei temaga ühendust võttis, seega enne vaatluse teostamist. Nagu eespool märgitud, vigastused sõiduki juhipoolsel uksel on aga nähtavad tunnistaja A poolt politseile
  10. märtsil 2021 edastatud fotodelt (väärteotoimiku lk 14-16).
  11. Liiklusõnnetuse põhjustamist BMW juhi poolt teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas kinnitavad kohtu hinnangul koostoimes ka
  12. juuni
  13. a liiklusekspertiisiaktis nr 21ELT0034 sisalduv ekspertarvamus ja ekspert Jan Tapveri kohtumenetluses antud ütlused.
  14. aprilli
  15. a ekspertiisimäärusega määras väärteomenetleja liiklusekspertiisi, milles eksperdile esitatavateks küsimusteks olid kas sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXXXXX vigastused vasakul tagaosal on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto BMW 525d registreerimismärgiga XXXXXX vasakpoolse külje detailidega ning kui eeltoodu leiab kinnitust, siis kumma sõiduki liikumisel sõidukite vaheline kontakt aset leidis.
  16. Ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt vigastused sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXXXXX vasakpoolsel taganurgal on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto BMW 525d registreerimismärgiga XXXXXX vasakpoolse külje detailidega ning olemasolevate liiklusõnnetuse materjalide alusel saab öelda, et sõidukite vaheline kontakt toimus sõiduauto BMW 525d registreerimismärgiga XXXXXX liikumisel. Kohtuistungil andis ütlusi EKEI vannutatud liiklusekspert Jan Tapver, kelle sõnade kohaselt arvestades sõidukitel Škoda ja BMW olevaid vigastusi on fototabelis toodud piirkonnad omavahel kokku puutunud ning liiklusõnnetuse materjalide pinnalt saab väita, et kokkupuude toimus BMW liikumisel ja kuna BMW vasakpoolsel uksel on sügavamad deformatsioonid kui tagaosa pool, siis pigem on võimalus, et vigastus tekkis BMW tagurdamisel. Ekspert selgitas nii ekspertiisiaktis kui ka istungil, et juhul kui sõidukite vaheline kontakt oleks toimunud sõiduauto Škoda liikumisel, peaks Škoda tagurdama ning taolisel juhul peaks sõiduauto Škoda tulenevalt vastu takistust liikumisele vasakpoolse küljega lähenema sõiduautole BMW, seega peaksid vigastused jääma ka sõiduauto Škoda vasakpoolsele küljele. Vigastatud on aga ainult sõiduauto Škoda vasakpoolne tagumine nurk, seega sõidukite vaheline kontakt sai toimuda vaid sõiduauto BMW liikumisel. Seega on ekspert Škoda vigastused seostanud BMW vigastustega ning selgitanud veenvalt, miks nimetatud vigastused said tekkida just sõiduki BMW liikumisel, mitte vastupidi. 4 4-21-3400
  17. Osaliselt kinnitab liiklusõnnetuse toimumist ka väärteoasjas tehtud värvkatteekspertiis. Värvkatteekspertiisiakti nr 21E-AV0003 ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud sõiduautolt Škoda, registreerimismärgiga XXXXXX, vasakult tagaosalt võetud värvkatteladestuse proovi punane värvikiht on samaliigiline sõiduautolt BMW, registreerimismärgiga XXXXXX, vasakult esitiivalt võetud värvkatteladestuse punase võõrladestusega – seega langeb BMW-lt võetud värvijälg kokku Škoda värviga. Kohus möönab, et samast ekspertiisiaktist nähtub, et sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXXXX vasakult esitiivalt võetud värvkatteladestuse proovi hõbedane metallikvärvikiht ja sõiduautolt Škoda, registreerimismärgiga XXXXXX, vasakult tagaosalt võetud värvkatteladestuse proovi helehalli ladestuse sees olevad hõbedaselt läikivad osakesed on erinevad, kuid menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt on sõiduautot pärast liiklusõnnetust remonditud, mis võib selgitada selles osas värviladestuse osalist erinevust, muu hulgas ei olnud võimalik proovi võtta vasakult esiukselt, mis menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on välja vahetatud.
  18. Kohtumenetluses antud ütlustes Kristel Väina talle etteheidetavat tegu ei tunnista. Ta selgitab, et kasutas teokirjelduses nimetatud sõidukit (BMW registreerimismärgiga XXXXXX) väärteoprotokollis nimetatud ajavahemikus. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt
  19. märtsil kella 20:00 paiku parkis ta kohvik-restoran „Dostojevski“ juurde ning läks mere äärde jalutama. Ta elab restorani lähedal, kuid autoga läks sinna parklasse, kuna oli natuke külm ja pime, ei olnud enne ka kodus, võis vabalt olla sõbrannadega ning pärast otsustas enne magama minekut natuke jalutada. Jalutamast tulles umbes 21.30 ajal märkas menetlusalune isik, et autol avariituled vilkusid ning juhipoolne uks ja vasak tiib olid vigastatud. Ta sattus segadusse ning helistas emale, kelle arvates ei olnud mõtet politseile helistada, kuna videokaameraid ja rahvast ei olnud, soovitas avaldada kuulutust Facebooki grupis. Peale kuulutuse avaldamist paari tunni jooksul helistas isik, kes tutvustas end politseinikuna ning selgitas, et käisid sündmuskohal, mis algselt osutus valeks ja siis täpsustas kohta, tagasisidet end politseinikuks nimetanud isikult rohkem ei saanud. Juulis avaldas veelkord Facebookis kuulutuse ja siis võttis temaga ühendust G, kes nägi õnnetust pealt.
  20. Kontrollimaks menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust, pidas kohus erandlikult võimalikuks omal algatusel kuulata tunnistajana üle ka käesolevas väärteoasjas varem kaitsjana osalenud menetlusaluse isiku ema O. Tunnistaja O ütluste kohaselt helistas Kristel talle
  21. märtsi 2021 õhtu poole umbes 21:30 ajal nuttes ning oli tujust ära ja teavitas, et parkis auto umbes 20:30 ajal Dostojevski parklasse ning läks sõbrannadega jalutama, tagasi tulles avastas, et auto vasak külg oli kriimustatud. Arutasid, et kuna seal kaamerad puuduvad, siis politsei välja kutsumine võtab aega ja keegi ei leia midagi, soovitas Kristelil teha avalduse Facebooki. Asjaolu, et K. Väina helistas
  22. märtsil 2021 kella 21.30 ajal oma emale kinnitab ka kaitsja A. Dulutškova kohtule esitatud telefoni kõneeristuste väljavõte. Samuti on kaebusele lisatud väljavõte väidetavalt
  23. märtsil emale saadetud sõnumitest, mille kohaselt mingi politseinik nägi K. Väina postitust Facebookis ja tegi ettepaneku otsida võimalikku süüdlast.
  24. Tunnistaja X selgitas kohtuistungil, et K. Väina on tema tüdruksõber, kes kasutab talle kuuluvat sõidukit BMW, kuna teo toimumise ajal viibis tunnistaja ajateenistuses.
  25. märtsi öösel sai ta sõnumi K. Väinalt, et toimus avarii ning hiljem teate, et see toimus kohvik Dostojevski juures. Ta saabus kaitseväeteenistusest
  26. märtsil kella nelja paiku ning viibis 5 4-21-3400 mõnda aega oma neiu juures ning seejärel sõitsid tema vanemate juurde Muugale, kus nad viibisid kuni
  27. märtsini, kui ta siirdus tagasi sõjaväeossa, neiu võttis auto ja läks koju. Kohtueelsel menetlusel tunnistaja keeldus ütluste andmisest viidates sellele, et ei soovi end süüstada, sest ta oli väga närvis ja ei osanud ega teadnud mida öelda. Arvestades X kohtus antud ütluste sisu ei ole kohtu jaoks arusaadav ega usutav kohtueelses menetluses ütlustest keeldumine närveerimise tõttu, mis seab kohtu hinnangul kahtluse alla ka tema kohtus antud ütluste usaldusväärsust. Pidades silmas, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduk BMW kuulus Xle, taganuks koostöö politseiga suurema võimaluse süüdlase leidmiseks. Kaitsja esitas kohtule kohtumenetluses
  28. oktoobril 2021 ka sõnumivahetust X ja Kristel Väina vahel sotsiaalvõrgustikus, mille kohaselt K. Väina teatas tunnistajale sündmusest. Esmalt märgib kohus, et ei ole võimalik kontrollida vastava väljavõtte päritolu ja autentsust, sealhulgas selle loomise tegelikku aega, võttes arvesse, et see esitati alles kohtumenetluses. Teiseks väidab K. Väina selles kirjavahetuses, et juba
  29. märtsil olid politseinikud vahejuhtumist teadlikud ja otsisid „kurjategijat“, sõites piirkonnas ringi. Samas ei ole väärteomenetluses esitatud tõendeid selle kohta, et politseil olnuks andmed võimaliku liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kohta enne seda, kui A teatas
  30. märtsil tema autole põhjustatud kahjust.
  31. Kokkuvõtlikult nähtub aga tunnistajate O ja X ütlustest ja kaebusele lisatud ning kohtumenetluses esitatud sotsiaalvõrgustike sõnumirakenduse väljavõtetest vaid see, et kumbki küll toimunud liiklusõnnetust pealt ei näinud, kuid K. Väina andis neile telefoni ja sõnumite teel teada
  32. märtsi 2021 õhtul toimunud liiklusõnnetusest, kirjeldades seda kui kohvikrestoran „Dostojevski“ juures toimunud sündmust ja selgitades, et liiklusõnnetuse põhjustas tema jaoks tundmatu sõiduk.
  33. Kohtuistungil andis kaitsja poolt kohtusse kutsustud tunnistajana ütlusi G, kes enda sõnade kohaselt menetlusalust isikut ei tunne.
  34. märtsi õhtul jalutas koos Vga koeraga Stromkal ehk Stroomi rannas. Kuulis kriginat ning nägi punakat või oranžikat värvi sedaan sõidukit restoran Dostojevski parklast kiirelt ära sõitmas. Liikusid parklasse, kus oli hall BMW, millel avariituled vilkusid ja kriimud olid küljel. Kokkupõrget ei näinud. Nad naersid, et nüüd on vaja süüdlast otsida, sest seal videokaameraid ei ole ning liikusid edasi. Mingi aja möödudes nägid Facebooki grupis postitust ning kirjutas Kristelile, kes otsis tunnistajaid. Samuti andis kohtuistungil ütlusi kaitsja poolt kohtusse kutsutud tunnistaja V, kes kinnitas, et menetlusalust isikut ei tunne.
  35. märtsil jalutasid Gga Stroomi rannas koeraga. Kuulsid kriginat ning nägid, et Dostojevski parklast sõitis punast või oranži värvi sedaan kiirelt välja. Nad läksid hallile sõidukile lähemale ning nägid, enam ei mäleta, kas mõlke või triipe bordoo- või punast värvi. Kokkupuudet sõidukite vahel ei näinud. Nad naersid, et keegi peab hakkama tunnistajaid ja süüdlast otsima hakkama. Pilte ei pidanud vajalikuks teha ja politseisse ka ei helistanud.
  36. Seega kinnitavad kohtuistungil tunnistajad G ja V, et
  37. märtsi õhtul avariid pealt ei näinud, kuid nägid Stroomi rannas Dostojevski juurde parklasse pargitud halli BMW-d, mille küljel olid kriimud, eelnevalt nägid parklast kiirelt ära sõitmas punast või oranži või bordoo värvi sedaan tüüpi sõidukit. Kohtu hinnangul isegi pidades tunnistajate ütlusi usaldusväärseks, ei ole võimalik nendest järeldada, et tegemist olnuks menetlusalusele isikule juhitud sõidukiga ega sedagi, et vigastusi põhjustati selleke sõidukile just kohvik-restorani parklas, eriti võttes arvesse eksperdi selgitusi selle kohta, et vigastused põhjustati sõiduki BMW liikumisel Škoda pihta, mitte vastupidi. 6 4-21-3400
  38. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas usaldusväärsed ja ta jätab neid otsuse tegemisel tõendikogumist välja. Erinevalt Aist, kes sõidukile tekitatud vigastusi avastades pidas vajalikuks koheselt teavitada sellest politseid, ei soovinud K. Väina seda teha, piirdudes enda sõnul sotsiaalvõrgustiku kaudu leitud kontaktiga, kelle puhul oli väidetavasti tegemist tegemist politseinikuga. Ka menetlusaluse isiku ütlustes endas on kohtu silmis vastuolu selles, et kuigi menetlusalune isik soovis väidetavasti minna õhtul jalutama Stroomi randa, suundus ta sinna siiski autoga, kuigi tema elukoht on vaid mõnesaja meetri ehk 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. K. Väina ise põhjendab seda sellega, et „oli pime ja külm“ – see aga ei takistanud ilmselgelt rannas jalutamist. Samuti ei ole menetlusaluse isiku ütlused järjepidevad selles osas, kas ta jalutas üksi või sõbrannadega ja viimasel juhul – miks ta tuli auto juurde tagasi üksi. Lisaks kinnitas kohtumenetluses ka K. Väina, et ta tõepoolest nägi mõned päevad hiljem tänaval sõites A sõidukit, jäi seda vaatama ja märkas sellel enda autole sarnaseid vigastusi. Selles sündmusest – ehk potentsiaalse liiklusõnnetuse põhjustaja nägemisest teatas politseile vaid A, mitte K. Väina, kes asus seejärel hoopis oma sõidukit remontima, kõrvaldades sellega liiklusõnnetusega põhjustatud jälgi ja takistades seega võimalikku võrdlust kahe sõiduki vahel. Märkimisväärselt avaldas menetlusalune isik väärteomenetluses versiooni sellest, et tema sõidukile põhjustati selles ajavahemikus kahju restoran „Dostojevski“ juures alles vastulause esitamisel (mitte näiteks eelnevalt menetlusaluse isikuna ülekuulamisel). Ei ole ka vähetähtis asjaolu, et K. Väina elukoht on teokirjelduses nimetatud sündmuskoha ehk Ankru 13 kõrval (Vasara 20) ja ta enda kinnitusel parkis ta sõiduki tavaliselt enda maja juures.
  39. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et just K. Väina oli see, kelle juhitud BMW 525d registreerimismärgiga XXXXXX tagurdas otsa Ankru 13 maja juures pargitud Škoda Octaviale registreerimismärgiga XXXXXX ajavahemikus 18.-
  40. märts 2021.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtu hinnangul oma tegevusega, s.o teise sõiduki kahjustamisega tagurdamise käigus, rikkus K. Väina

§ 16nõudeid.

  1. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati varaline kahju YYY AS-ile (vigastused sõiduautol Škoda Octavia registreerimismärgiga XXXXXX) ning Xle (vigastused sõiduautol BMW 525d registreerimismärgiga XXXXXX). Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukitel tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga kui ka sõidukite vaatlusprotokollid ning fotod, mille kohaselt on sõiduautol Škoda Octavia vigastada saanud tagastange ning sõiduautol BMW on vigastada saanud vasakpoolne külg.
  2. Kohtu hinnangul põhjustas menetlusalune isik K. Väina liiklusõnnetuse vähemalt ettevaatamatusest. Nähtuvalt liiklusõnnetuse aktist on menetlusalusel isikul esmased juhiload ning seega sõidukogemus napp, mistõttu võis manööverdamine kitsastes oludes keeruliseks osutuda. Samas juhtimisõiguse värskelt saanud isikuna pidi kaebaja teadma, et sõidukijuhina kooskõlas

§ 16lg 1 peab hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada vara.

Seda kohustust menetlusalune isik käesoleval juhul piisavalt hoolikalt ja tähelepanelikult ei järginud. Kohtu hinnangul pidi kaebaja aru saama, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Arvestades sõidukite 7 4-21-3400 vigastusi ei ole eluliselt usutav, et juht ei saanud aru, et toimus liiklusõnnetus. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 25. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Kristel Väina põhjustas liiklusõnnetuse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. K. Väina teo kvalifitseerimine

§ 236lg 1 järgi 26.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud teoga rikkus K. Väina

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

27.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 24 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

  1. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Politseile teatas liiklusõnnetusest tunnistaja A. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud tekkinud suuremahulised vigastused, sh juhipoolse tahavaatepeegli vigastus menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai sõidukite vigastuste mahtu arvestades aru sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Väärteoprotokollist nähtuvalt on K. Väinal esmased juhiload, seega tema omandatud teadmised liiklusnõuetest on üsna värsked mistõttu kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadmises, et see tagajärg saabub. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 30. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 8 4-21-3400 31. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik K. Väina on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb K. Väinale kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

32.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades K. Väinale süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest ning samuti tuleb arvestada, et K. Väinal ei ole kehtivaid karistusi. Kõiki neid asjaolusid on arvesse võtnud ka kohtuväline menetleja enda otsuses. K. Väinale karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata. 33.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot, s.o samuti sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et K.

Väinale karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud kavatsetult. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et K. Väinal puuduvad kehtivad karistused. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistus muutmata.

Menetluskulud 34. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust K. Väina suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 600 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad K. Väina enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.