KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13765 Tsiviilasi S. M. hagi A. M. ja Z.

) §-ga

1. Kohus on pooltele muutunud õiguslikku olukorda selgitanud
2. jaanuaril 2022 (tl 64).
3. Kohus vähendab Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust ning mõistab S. M. A. M. kasuks välja elatise 180 eurot kuus 4

§ 101lgs 1 nimetatud suuruses.

Kohus vähendab Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust ning mõistab S. M. Z. Z. kasuks välja elatise 180 eurot alates
3. septembrist 2021 kuus kuni
4. detsembrini 2021 ja alates
5. jaanuarist 2022

§ 101lg-s 1 nimetatud suuruses.

Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel kostjate esindajale tasutud elatisega.

1. Elatise vähendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-s 1 sätestatul: pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seis ja tervislik olukord on oluliselt muutunud. Kostjad toovad esile, et nende esindaja (laste ema) tervislik olukord on halvenenud, mistõttu ei saa ta jätkata senises mahus töötamist.
2. Praeguse vaidluse raskuskese on selles, kas hageja on TsMS § 232 lg 1 kohase piisava elulise veenvusega tõendanud, et muutunud asjaolude juures (töökoha leidmise raskus ja halvenenud tervislik olukord) ei ole ta enam objektiivselt võimeline pidama kostjaid ülal varasemas kohtulahendis märgitud ulatuses, arvestades enda teisi ülalpidamiskohustusi ja enda vajadusi. Alles siis, kui eeltoodu leiab tõendamist, tuleb kostjate huvide tagamise eesmärgil tuvastada, kas nende igapäevased vajadused on vähenenud. Kohus lähtub TsMS § 5 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma väidete põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
3. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Kohus kordab, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
8. Nagu kohus eespool märkis võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise 5

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a kohtuotsusega on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatis toonases kehtivas miinimummääras, koos igakordse miinimummäära tõusuga, millest on maha arvatud pool makstavast lapsetoetusest. Ehk siis
3. aastal oli selleks 262 eurot kostja kohta.
4. Kohus märgib, et hageja ei keeldu katmast laste kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Siiski mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
5. Hageja tugineb esitatud hagis sellele, et tema varanduslik seis on oluliselt muutunud: tal on keeruline leida tööd, sest tööandjad ei soovi tegeleda täitemenetlustega, mis hagejaga kaasas käivad ning halvenenud on hageja tervislik olukord. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema XXX, st tervislik olukord oleks halvenenud ja seetõttu ei saa ta töötada endises mahus või et töö leidmine oleks raskendatud. Hageja esitas
6. veebruaril 2022 selgituse, et tal ei ole tõendit selle kohta, et tal on tuvastatud XXX. Hageja töösuhe lõpetati viimases töökohas lisaks kohtutäituri pöördumisele ka XXX tõttu, sest hagejal tekkisid terviseprobleemid, mis ei võimaldanud tal füüsilist tööd senise koormusega teha ja ta esitas tööandjale ka perearsti tõendi ning hageja on perearstiga arutanud, et püsiva terviseprobleemi tõttu võib olla tegemist XXX ja XXX, kuid see vajab spetsialistide hinnangut. Eluliselt on usutav, et raske tehasetöö, mida hageja kirjeldas kohtule eelistungil, võibki tervist kahjustada, kuid ainuüksi väitest ei piisa elatise vähendamise menetluses, et lugeda hageja XXX. Seetõttu on hageja täistöövõimeline ja saab rahaliselt panustada oma laste ülalpidamisse kohtu märgitud summades. Kohus põhjendab oma seisukohta allpool.
7. Kuni
8. detsembrini 2021 kehtinud

§ 102

lg 2 järgi sai elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära välja mõista üksnes mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama elatist tasuma kohustatud isik. Riigikohtu seisukohtade järgi (lahend nr 3-2-1-35-17, p 28) võis mõjuvaks põhjuseks olla nt

§-s 101 lõigetes 3-5 sätestatule. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil; vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 23.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14).
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud eelnimetatud mõjuvate põhjuste olemasolu. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik teenida ka lisatulu, nt on võimalik leida keskkonnas https://goworkabit.com/ajutised-toopakkumised sobiv lühiajaline tööots, et enda sissetulekut parandada.
4. Kulude kandmise proportsiooni osas, selgitab kohus esmalt, et eelduslikult peavad vanemad kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Kohtu hinnangul tuleb vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine

§ 105

lg 3 alusel on pigem erandlik ja senises kohtupraktikas peetud vajalikuks olukorras, kui ühele vanematest ei ole laste vajadustel põhineva elatise maksmine jõukohane 8

§ 102

lg 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17 tehtud lahendi p-s 12 seisukohale, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

1. Mis aga puudutab kostjate esindaja väiteid selle kohta, et tema XXX on piiratud, siis kohus möönab, et XXX
2. oktoobri
3. a otsusest nähtub, et T. K. on määratud XXX kuni
4. oktoobrini XXX ja piirangud esinevad keskmisele raskusastmele vastav XXX (tl 37). Kuid kostjate esindaja sissetulekuid tõendavatest dokumentidest nähtub, et nimetatu ei ole tal takistanud töötamast täistöökohaga ja teenimast hagejaga võrreldavat töötasu. Kostjate esindaja on viimati saanud töötasu XXX XXX. aasta septembris ja tema keskmine burotöötasu 6 kuu eest on olnud XXX eurot XXX senti (tl 62). Seega ei ole ka kostjate esindaja tõendanud, et tema XXX takistab tal täiskohaga töötamast. Siiski selgitas kostjate esindaja eelistungil kohtule, et tema tervis on XXX töötamisega kahjustunud ning ta on selle kohta esitanud perearsti vastuse tema esindaja küsimustele (tl 35). Kohus leiab, et see on lubatav dokumentaalne tõend, kuid see ei tõenda laste ema XXX. Usutav on see, et kostjate esindaja tervis on halb, see selgub nii tema selgitustest ning on eelnimetatud arstitõendiga tõendatud. Ka on Eesti Haigekassa teinud kostjate esindajale
5. aasta eest väljamakseid 6 kuu eest kokku brutosummas XXX eurot XXX senti, mis teeb 6 kuu peale jagatuna lisaks töötasule XXX eurot kuus (tl 62 pöördel). Siiski ei ole praegusel juhul põhjus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest elatise tasumisel, sest kohtule ei ole esitatud tõendit, et laste ema ei saa üldse tööd teha või saab seda teha vähendatud mahus. Kui laste ema XXX on hinnatud, on võimalik teistsugune lahendus elatise suuruse osas.
6. Kostjad on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada meie kiiret inflatsiooni, eriti eluasemekulude ja toidu kallinemisega. Kohus saab aru, et inflatsioon on praeguses majanduslikus olukorras olemas, kuid kostjatel tuleb mõista ka seda, et inflatsioon ja hinnatõus ei puuduta üksnes neid, vaid see puudutab ka hagejat. Hageja töötasu ei tõuse automaatselt selletõttu, et laste vajaduste katteks kulub inflatsiooni tõttu rohkem raha. Kui suurenevad eluasemekulud, suurenevad need kõigil, mistõttu ei ole kostjate mõttekäik läbinisti arusaadav. Lisaks selgitab kohus, et lapsed saavad osa sellest rahast, mida vanemad on võimelised teenima. Kostjate esindaja on lisaks selgitanud, et tal ei ole erialast haridust ning ta ei saa ka teenindajana töötada, sest ta ei valda XXX (tl 30 pöördel). Kohus märgib, et XXX oskamatus on eesti kodanikust kostjate esindaja enda valik, mis on tema võimalusi tööturul ahendanud. Samuti selgitab kohus kostjate esindajale, et ka temal on võimalik leida endale sobiv „tööamps“ kohtuotsuse p-s 24 märgitud keskkonnas. Sissetuleku saamiseks tuleb ise leidlik olla.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 9