lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada arestiga 15 päeva.
lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates 04.10.2021 kell 14:37 kuni 05.10.2021 kell 13.08, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 14 päeva aresti. Alim Ba on kohustatud ilmuma Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) aresti kandma 10 päeva jooksul alates jõustunud otsuse kättesaamisest. Hoiule võetud haamer tagastada Alim Bale kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend DVD plaat jätta toimiku juurde. Rahuldada vandeadvokaadi Meelis Masso taotlus ja määrata tema poolt Alim Bale osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 350,88 EUR (292,40 EUR + 20% s.o. 58.48 EUR) KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtumenetluses 350,88 eurot riigi kanda. Otsus edastada Alim Bale, tema kaitsjale, Viru Vanglale ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 26. novembrist 2021.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 04.10.2021 koostatud väärteoprotokolli AB1463924 kohaselt süüdistatakse Alim Bad selles, et tema 04.10.2021 kell 14.40 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst maja 6a juures viibides avalikus kohas solvas ebatsensuursete sõnadega võimuesindajaid, patrullpolitseinikku T Mt ja politseiametnikku P L seoses nende ametikohustuste täitmisega. Oma tegudega rikkus Alim Ba Karistusseadustiku § 275 lg 1 sätet. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Alim Ba teo
Kohus eemaldas menetlusaluse isiku kohtusaalist kogu istungi ajaks VTMS 88 lg 2 alusel, kuna isik rikkus istungi korda ja ei täitnud kohtu korraldusi. Menetlusaluse isiku õigused olid kaitstud määratud kaitsja osalemisega kohtuistungil. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja P L ütluste kohaselt oli ta patrullis koos T Mga 04.10.2021 ning kella 14.30 paiku saadi väljakutse, et isik sõneles Xxx turvatöötajaga ning tal oli haamer käes. Nad suhtlesid isikuga, kuid ta pani jooksu, oli agressiivne, ropendas, karjus ning sülitas M suunas. Taskus oli tal haamer. Ba kasutas nende suhtes solvavaid väljendeid – tšort, pederast, piider jne. Nemad olid Baga viisakad ning teda ei solvanud. Panid Bal käed raudu ja viisid autosse. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja T M ütluste kohaselt oli ta 04.10.2021 patrullis koos praktikant Lga ning said väljakutse Xxxst, et seal on ebaadekvaatne haamriga isik. Nad nägid kirjeldusele vastavat isikut haamer käes xxx poe lähedal. Nad palusid tal haamer ära panna, kuid ta hakkas ära jooksma. Ba kukkus ja nad panid tal käed raudu ja viisid autosse. Autos hakkas Ba sõimama, öeldes talle, et ta on pederast, lubas luud ära lõhkuda. Salvestisel on vaid väike osa toimunust, kokku oli 2-3 tundi. Samuti Ba sülitas tema pihta autos istudes. Joovet ei tuvastanud, kuid võis olla joobes, kuna oli lõhna tunda ja tal olid koordinatsioonihäired. Vormikaamera oli temal ja lülitas selle sisse autost väljudes. Nemad Bad ei solvanud. Kohus avaldas järgmised tõendid: - Isikusamasuse tuvastamise protokoll lk 13-17, 04.10.2021 kell 14.43 tuvastati, et tegu on Alim Ba´ga. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, lk 17-18 – Alim Ba keeldus indikaatorvahendisse puhumast, tema suust on tunda alkoholi lõhna, silmad punased ja kerged koordinatsioonihäired. - Isiku kinnipidamise protokoll, lk 21-22 – Alim Ba peeti kinni 04.10.2021 kell 14.37, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või takistada väärteomenetlust või sellest kõrvale hoida. - Vallasasja hoiulevõtmise protokoll, lk 23-24 – Alim Balt võeti ära puidust varrega 2 - haamer. Viru Maakohtu 06.01.2021 otsus, lk 25-29, millega Alim Ba mõisteti süüdi
120 lg 1 ja 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Ida prefektuuri 22.02.2021 otsus, lk 30-31, millega Alim Bad karistati NPALS 151 lg 1 järgi. Karistusregistri väljavõte, lk 33-34, mille kohaselt on Alim Bal 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 3 kehtivat väärteokaristust. Kohus vaatas ka DVD-R plaadil olevat vormikaamera videosalvestust. Kohus võttis asja juurde ka kriminaalasjas xxx 01.11.2019 Alim Ba suhtes tehtud xxx, lk 55-57, mille kohaselt on isik xxx.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus loeb tunnistajate P. L ja T. M ütlusi, ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ja piisavaid väärteo toimepanemise asjaolude tuvastamiseks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Kohus ei pea vajalikuks kutsuda kohtuistungile ja üle kuulata kaupluse Xxx turvameest, kelle teatise alusel oli tehtud väljakutse politseile, sest käesoleva väärteoasja sündmuseks ei ole kaupluses toimunud juhtum, vaid mingi aja pärast linnas toimunud politseitöötajate solvamine. Kaupluse turvamees ei olnud õues toimunut näinud, et ole sündmuse pealtnägija, seega ei saa anda tõenduslikku teavet väärteo toimepanemise kohta. Samuti ei rahuldanud kohus kaitsja taotlust häirekeskusest telefonikõne väljanõudmist ja istungil uurimist, sest politseitöötajatele saabunud väljakutse sisu on käesolevas asjas tuvastatud tunnistajate P.L ja T.M ütlustega. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Tunnistajate L ja M ütluste kohaselt said nad väljakutse, et isik sõneles Xxx turvatöötajaga ning tal oli haamer käes. Väljakutse kontrollimiseks sõitsid nad kohale ning kaupluse Xxx lähedal nägid vastavat isikut. Politseitöötajad hakkasid isikuga suhtlema, kuid ta pani jooksma. Tunnistajad pidasid nad kinni haamriga tänaval ringi kõndinud Alim Ba. Ba oli agressiivne ja hakkas neid sõimama ja solvama, samuti sülitas M pihta. L avaldas, et tundis ennast solvatuna. Tunnistajate ütlused on kinnitust leidnud ka vormikaamera salvestusega, kust on näha, et isik käitub agressiivselt ning kasutab politseinike suhtes solvavaid väljendeid. Vallasasja hoiule võtmise protokolliga on tõendatud, et Alim Balt võeti ära puidust varrega haamer. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja P L ütluste kohaselt oli ta patrullis koos T Mga 04.10.2021 ning kella 14.30 paiku saadi väljakutse, Nad suhtlesid isikuga, kuid ta pani jooksu, oli agressiivne, ropendas, karjus ning sülitas M suunas. Taskus oli tal haamer. Ba kasutas nende suhtes solvavaid väljendeid – tšort, pederast, piider jne. Nemad olid Baga viisakad ning teda ei solvanud. Panid Bal käed raudu ja viisid autosse. 3 Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja T M ütluste kohaselt oli ta 04.10.2021 patrullis koos praktikant Lga ning said väljakutse Xxxst, et seal on ebaadekvaatne haamriga isik. Nad nägid kirjeldusele vastavat isikut haamer käes xxx poe lähedal. Nad palusid tal haamer ära panna, kuid ta hakkas ära jooksma. Ba kukkus ja nad panid tal käed raudu ja viisid autosse. Autos hakkas Ba sõimama, öeldes talle, et ta on pederast, lubas luud ära lõhkuda. Salvestisel on vaid väike osa toimunust, kokku oli 2-3 tundi. Samuti Ba sülitas tema pihta autos istudes. Joovet ei tuvastanud, kuid võis olla joobes, kuna oli lõhna tunda ja tal olid koordinatsioonihäired. Vormikaamera oli temal ja lülitas selle sisse autost väljudes. Nemad Bad ei solvanud. Menetlusalune isik keeldus kohtueelse menetluse raames ütluste andmisest ning samuti keeldus ta ka allkirjastamast kõiki tema suhtes antud väärteomenetluse raames koostatud menetlusdokumente. Kohtuistungil ei olnud võimalik menetlusalust isikut üle kuulata, kuna ta väljendas kohtu suhtes lugupidamatust ning ei allunud kohtu korraldustele, oli ta eemaldatud kohtusaalist VTMS § 88 lg 2 ja KrMS 267 lg 1 p 1 kogu istungi ajaks ja kohus arutas asja ilma tema osavõtuta. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Karistusseadustiku § 275 lg 1 sätestab: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. See säte kaitseb korrakaitseorganites töötavaid võimuesindajaid. Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Käesoleval juhul tuvastati, et Alim Ba solvas politseinikke seoses nende ametikohustuste täitmisega. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et antud juhul polnud tegu avalikku korda kaitsva olukorraga. Kaitsja leidis, et tegu polnud avaliku korra rikkumisega Alim Ba poolt, millele tuli reageerida. Politseipatrullis olnud tunnistajad L ja M said väljakutse Xxx kauplusest, kus viibis ebaadekvaatne haamriga isik. Sündmuskohale sõites märkasid nad tänaval kirjeldustele vastavat isikut ja pidasid ta kinni. Isikul oli haamer. Kohus leiab, et antud juhul tegelesid politseivormis olevad võimuesindajad avaliku korra kaitsmise huvides, kontrollides tänaval liikuvat kahtlast isikut. Samuti täitsid politseitöötajad oma ametikohustusi, sest olid patrullteenistuses ning väljakutsel pidid nad välja selgitama olukorra ja rikkumise sisu, mille alusel pidasid nad kinni menetlusaluse isiku. Samuti pole kaitsja arvates kindlaks tehtud, kas selle kõige juures oli kolmandaid isikuid, kelle julgeolek oleks olnud häiritud. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-31-16, et erinevalt
§-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda
lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. 4 Kohus leiab, et
lg 1 koosseisu tuvastamiseks pole vajalik asjassepuutumatute kolmandate isikute häirimise kindlaks tegemine. Nimetatud väärteo koosseis on suunatud just avalikku korda kaitsvale võimuesindajale. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomanduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 115 p 7) Antud juhul sõimas Alim Ba politseiametnikke L ja M sõnadega: tšort, pederast, piider, mentõ pidarasõ jne. Samuti kasutas muid ebatsensuurseid väljendeid. Rinnakaamera salvestis kestis 30 minutit, kuid tegelikult pidid politseinikud talume Alim Ba solvanguid terve temaga tegelemise aja, mis oli tunnistajate ütluste kohaselt 2-3 tundi. Seega oli politseinike vastu suunatud riive suure intensiivsusega ja pikaajaline ning tulenes eelkõige sellest, et tegu on politseinikega. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Alim Ba pani toime väärteo
lg 1 järgi otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Alim Ba tundis patrullpolitseinikku T.Mit, kuna M oli teda ka varem kainenemisele toimetanud ning Ba pöördus tema poole nimeliselt, kasutades tema suhtes ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Samuti pandi Ba politseivärvides sõidukisse ning ta sai aru, et tegu on politseinikega. Seega solvas Alim Ba avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid otsese tahtlusega. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Alim Ba pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse 5 eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Alim Ba 04.10.2021 kell 14.40 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst maja 6a juures viibides avalikus kohas solvas ebatsensuursete sõnadega võimuesindajaid, patrullpolitseinikku T Mt ja politseiametnikku P L seoses nende ametikohustuste täitmisega.
lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Menetlusalune isik täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest on näha, et kolmest varasemalt määratud rahatrahvist on tasutud kaks ning varasemalt on tea samuti karistatud
275 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid
Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Kaks trahvi kolmest on tasutud. Isik jätkab süütegude toimepanemist. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmises määras. Alim Ba oli antud väärteoasjas kinni peetud 04-05.10.2021 ning 1 päev aresti tuleb talle lugeda kantuks mõistetavast karistusest. MENETLUSKULUD Kohus andis 06.10.2021 määrusega Alim Bale riigi õigusabi kohustuseta tasuda õigusabi kulusid. Alim Ba kaitsjaks oli vandeadvokaat Meelis Masso, kes esitas 14.10.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli kaitsja kulud kokku 350,88 eurot, sh. menetluses osalemise tasu 224 eurot, sõidukulud 68,40 eurot ja käibemaks 58,48 eurot. Kohus leiab, et kaitsja kulud on põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele. KrMS 180 lg 3 alusel jätta kaitsja kulud summas 350,88 eurot riigi kanda. ASITÕENDID Käesolevas asjas oli Alim Balt kinnipidamisel ära võetud 1 puidust varrega haamer. Toimikule on lisatud ka DVD plaat vormikaamera videosalvestusega. KrMS 126 lg 3 p 2 alusel tagastada haamer Alim Bale pärast otsuse jõustumist. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaat toimiku juurde. (digitaalselt allkirjastatud) 6 Larissa Prokopenko Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 01.02.2022 lahendiga 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.