Obsah (7)

§ 172§ 657§ 651§ 456§ 162§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10092 Kohtuasi Sad

) § 178 lg 2 järgi edasikaevatav menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkt 3). Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SadkoGrupp OÜ (avaldaja) esitas maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistut (puudutatud isik või korteriühistu) andma teavet 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest, st vastama järgnevatele küsimustele: 1) Kas korteriomanike üldkoosolekul on arutatud ja üldkoosolek otsustanud korteriomandite kaasomandi osast uute korteriomandite moodustamise küsimust? Kui jah, siis täpsustada millal; 2) Kas korteriomanike üldkoosolekul on arutatud ja üldkoosolek otsustanud korteriomandite kaasomandi osast uute korteriomandite võõrandamise tingimusi? Kui jah, siis täpsustada millal; 3) Kas ehitustehniliselt on hinnatud ja projekteeritud, kas korteriomandite kaasomandi osast saab nõuetele vastavaid uusi korteriomandeid moodustada? Samuti palus avaldaja kohustada korteriühistut võimaldama avaldajal tutvuda järgmiste dokumentidega, saates need e-posti aadressile angela.kase@walless.com: 4) Kui korteriomanike üldkoosolekul on arutatud ja otsustatud korteriomandite kaasomandi osast uute korteriomandite moodustamise küsimus, siis vastava üldkoosoleku protokolliga; 5) Kui korteriomanike üldkoosolekul on arutatud ja üldkoosolek otsustanud korteriomandite kaasomandi osast uute korteriomandite võõrandamise tingimusi, siis vastava üldkoosoleku protokolliga; 6) Korteriomandite moodustamise projektdokumentatsiooniga.
2. Avaldajale kuulub Gonsiori 33 asuvas majas korteriomand nr
3. Eesmärgil moodustada kinnisasja kaasomandi arvelt uued korteriomandid on korteriühistu koostanud korteriomanike kokkuleppe. Avaldaja oli huvitatud kokkuleppe aluseks olevatest otsustest ja pöördus nende saamiseks
4. veebruaril
5. a korteriühistu poole. Korteriühistu vastas
6. märtsil
7. a.
8. märtsil
9. a pöördus avaldaja uuesti korteriühistu poole ja täpsustas oma varasemaid küsimusi. Sellele kirjale korteriühistu ei vastanud. Avaldaja kordas oma küsimusi viimati
10. juunil
11. a.
12. juunil
13. a postitas korteriühistu teadetetahvlile kirja, milles ei vastanud avaldaja küsimustele, kuid kirja tonaalsus kinnitas avaldaja arvamust, et korteriühistu survestab korteriomanikke uusi korteriomandeid moodustama ning neid tasuta korteriühistule andma. Ehitusprojekti, mille korteriühistu on esitanud, on puudulik.
14. Puudutatud isik selgitas, et korteriühistu üldkoosolek on
15. maist
16. a kuni
17. juunini
18. a toimunud kirjaliku hääletuse vormis otsustanud korteriomandite kaasomandi osa arvelt kahe uue korteriomandi moodustamise. Avaldajale on korduvalt kinnitatud, et kõik dokumendid on notari juures ja seal saab nendega tutvuda. Samuti on avaldajale teada, et projektdokumentatsioon on korteriühistu lepingulise esindaja Ivo Jaama käes, mistõttu on arusaamatu, miks avaldaja pöördus kohtusse. Puudutatud isik märkis, et avaldaja on menetluse jooksul nõuet laiendanud soovides tutvuda kogu aktuaalse ehitusprojekti dokumentatsiooniga, kuid seda nõuet avalduses ei esitanud. Projektdokumentatsioon on avaldajale esitatud. Avaldaja küsimused on tekkinud seetõttu, et ta pole üldkoosolekutel osalenud. Ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole avaldaja varem esitanud. Avaldaja teab, et puudutatud isiku esindaja tegeleb selle küsimusega ning kõik soovijad on saanud dokumendiga tutvuda. MAAKOHTU MÄÄRUS
19. Harju Maakohus rahuldas
20. novembri
21. a määrusega avalduse osaliselt ning kohustas korteriühistut esitama avaldajale Gonsiori 33 uute korteriomandite moodustamise 2 ehitusprojekti. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata ning menetluskulude menetlusosaliste endi kanda.
22. Esmalt märkis maakohus, et puuduvad KrtS § 45 lg-s 1 esitatud asjaolud, mistõttu on avaldajal õigus küsida teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Maakohus leidis, et avaldaja nõue puudutab avaldaja subjektiivseid õigusi, sest uute korteriomandite moodustamine kaasomandi arvelt mõjutab avaldaja (kaas)omandi suurust. Avaldus puudutab ka korteriühistu tegevust ja korteriühistu dokumente, s.o sellist nõuet saab korteriühistule (ja vajadusel kohtule) esitada. Avaldus oli esitatud maakohtule tähtaegselt.
23. Maakohus leidis, et korteriühistu
24. märtsil
25. a esitatud vastusest avaldaja taotlusele tutvuda korteriühistu otsustega, mis puudutavad uute korteriomandite moodustamise otsust, tekkivate korteriomandite võõrandamise tingimusi ja projektdokumentatsiooni, on selgelt arusaadav, et avaldaja küsitud üldkoosoleku otsuseid ei ole, sest korteriühistu hinnangul neid ei peagi olema. Uute korteriomandite moodustamine lahendatakse korteriomanike kokkuleppega, milline tekst on avaldajal olemas. Korteriühistu on lubanud korraldada avaldajale ka projektdokumentatsiooni edastamise, kuid selle lubaduse täitmise kohta kohtul andmed puuduvad.
26. Maakohus pidas avaldaja
27. märtsi
28. a pöördumist korteriühistu poole tarbetuks, sest samasisulisele pöördumisele on korteriühistu juba vastanud. Avaldaja pöördumisele seoses juhatuse seisukohtade vastu vaidlemisele puudub puudutatud isikul vastamise kohustus. Maakohus järeldas, et korteriühistu on avaldaja
29. märtsi
30. a pöördumisele
31. märtsil
32. a juba vastanud. Küsimusi on avaldaja meelde tuletanud ka
33. juunil
34. a ning vastuse on korteriühistu pannud üles teadetetahvlile
35. juunil
36. a. Maakohtu hinnangul ei pea korteriühistu juba vastatud küsimustele uuesti ja kohtu korras vastama. Seetõttu jättis maakohus avaldaja taotluse üldkoosoleku otsuste ja sellega seotud teabe saamiseks rahuldamata.
37. Maakohus tõi esile, et
38. märtsi
39. a vastuses on korteriühistu märkinud, et projektdokumentatsiooni saadab avaldajale korteriomandite seadmist korraldav Ivo Jaama. Maakohus tuvastas, et seda tehtud ei ole ning maakohtu hinnangul oli see korteriühistu kohustus, sest korteriühistu tegeleb uute korteriomandite moodustamisega. Samas leidis maakohus, et ei ole selge, milliste dokumentidega soovis avaldaja tutvuda. Kuna avaldaja oli väljendanud tahet tutvuda kogu ehitamist puudutava teabega järeldas kohus, et avaldaja soovib tutvuda ehitusprojektiga. Puudutatud isik esitas ruumide eksplikatsiooni ja ruumide ning asendiplaani, kuid see moodustab vaid osa ehitusprojektist. Seetõttu leidis maakohus, et avaldaja nõue ehitusprojekti esitamiseks on põhjendatud. Maakohus märkis, et ehitusprojekti esitamine vastab avaldaja küsimusele, kas ehitustehniliselt on hinnatud ja projekteeritud korteriomandite kaasomandi osast nõuetele vastavate uute korteriomandite moodustamise võimalikkus ning sellele küsimusele eraldi vastamiseks puudub vajadus.
40. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Kuivõrd maakohus rahuldas avalduse osaliselt, jättis maakohus menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4) ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda ja korteriühistu menetluskulud tema enda kanda. Alternatiivselt palus avaldaja teha uue määruse, 3 millega jätta avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda vähemalt avalduse rahuldamise ulatuses.
2. Avaldaja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 172

lg 1 teist lauset, sest menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole õiglane, kuivõrd kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku tegevusetusest. Puudutatud isik jättis

1. märtsi
2. a kirjaga edastamata ehitusprojekti ning jättis vastamata avaldaja
3. juuni
4. a avalduse taotluste ps 1.3 esitatud küsimusele. Puudutatud isik ei ole selgitanud, et avaldaja küsimusele võib leida vastuse ehitusprojektist. Menetluskulude tekkimist oleks saanud vältida, kui puudutatud isik oleks ehitusprojekti avaldajale kohtuväliselt üle andnud ja vastanud, et avaldaja soovitud teave on ehitusprojektis.
5. Avaldaja märkis, et esitas kuus nõuet, kohus rahuldas avalduse ühe dokumendiga tutvumise nõudes ning lisaks tuvastas, et ühe avaldaja küsimuse vastus tuleneb ehitusprojektist. Avaldaja järeldas, et maakohus pidas põhjendatuks avaldaja kuuest nõudest kahte põhjendatuks, seega on avaldus rahuldatud ca 33% ulatuses avaldaja kasuks. Avalduse rahuldamise ulatusega arvestamata jätmine on vastuolus Riigikohtu juhistega. Lisaks tõi avaldaja esile, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust ega selgitanud, kas määras menetluskulude jaotuse kindlaks

§ 172lg 1 I või II alternatiivi alusel.

1. Vastuseks kohtunõudele esitas avaldaja menetluskulude hüvitamise avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks hageja menetluskulud seoses asja menetlemisega määruskaebemenetluses summas 712.5 eurot; jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda; määrata kohtulahendis, et puudutatud isikult hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.
2. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik märkis, et korteriomandi moodustamiseks vajalik projektidokumentatsioon oli avaldajale saadetud e-posti teel
3. novembril
4. a, seega punkt 2.3 oli täidetud juba enne avalduse esitamist. Alles
5. septembri
6. a vastuses on avaldaja oma nõuet laiendanud ning palunud esmakordselt tutvuda ehitusprojekti dokumentatsiooniga. Nõue sai projekti üleandmisega avaldaja esindajale koheselt täidetud. Puudutatud isik leidis, et menetluskulude tekkimist oleks saanud vältida ka juhul, kui avaldaja oleks kohe selgelt väljendunud, et soovib tutvuda ehitusprojektiga. Lisaks tõi puudutatud isik esile, et maakohus rahuldas ainult ühe kuuest esitatud nõudest. Vastuseks kohtunõudele andis puudutatud isik
7. märtsil
8. a teada, et tal ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada. Määruskaebus jääb rahuldamata. 16. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.

4 17. Kolleegium leiab, et maakohus lähtus menetluskulusid jaotades õigesti

§-st 172, mille lg 1 II lause järgi võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluse puhul otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud säte annab kohtule avara kaalumisruumi, sh võib kohus hagita menetluses, mis sarnaneb esemelt hagimenetlusele, juhinduda ka hagimenetluses kulude jagamise põhimõtetest, sh

§-st 162 ja 163. Sellest tulenevalt võib kohus iseenesest jätta KrtS järgi teabe andmise ja dokumentidega tutvumise asjades menetluskulud mh vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks lahend tehti, aga ka poolte enda kanda. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus menetluskulude jaotusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalumispiire. Praegusel juhul on maakohus menetluskulude jaotuse määranud asjaolusid arvestades õigesti, kuid ei põhjendanud enda diskretsiooniotsustust kooskõlas

§ 172lg 1 piisavalt.

Ringkonnakohus esitab puuduolevad põhjendused. 18.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel saab

§ 172

lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 29). Samuti tuleb arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Lisaks on menetluskulude jaotamisel võimalik kohaldada ka

§ 162

ja 163 juures kirjeldatavaid viise, mh saab kohus jätta iga menetlusosalise kulud tema enda kanda. Seega annab

§ 172

lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude jaotuse viisi. 19. Kolleegium leiab, et kõiki asjaolusid koosmõjus arvestades on praeguses asjas menetluskulud jäetud õigesti

§ 172lg 1 alusel poolte enda kanda.

Menetluskulude jaotuse üle otsustades arvestab kolleegium seda, et avaldaja pöördumine kohtusse oli põhjendatud vaid ühe nõude osas – nõue tutvuda korteriomandite moodustamise projektdokumentatsiooniga, millest maakohus pidas põhjendatuks taotlust kohustada puudutatud isikut esitama ehitusprojekti. Maakohus tuvastas, et korteriühistu vastas

1. märtsil
2. a avaldaja
3. veebruari
4. a pöördumisele teabe saamiseks ning ühtlasi on nimetatud vastusega vastatud ka avaldaja
5. märtsi
6. a pöördumisele. Maakohtu hinnangul oli puudutatud isikule etteheidetav vaid see, et korteriühistu oli
7. märtsi
8. a vastuses märkinud, et projektdokumentatsiooni saadab avaldajale korteriomandite seadmist korraldav Ivo Jaama, kuid tegelikult seda ei tehtud. Seega saab lugeda, et avaldajal puudus ülejäänud viie nõude osas teabe ja dokumentide saamiseks vajadus kohtu poole pöördumiseks, sest puudutatud isik oli avaldajale nõutud teabe andnud või sisaldus teave nõutud dokumendis, mistõttu oli ebavajalik nõuda teavet lisaks eraldi küsimuse vormis. Arvestades nii puudutatud isiku taotlust (tl 62p) ja seda, et ta küll põhjustas oma käitumisega pooltevahelise vaidluse, kuid mitte avaldaja märgitud ulatuses, on õiglane jätta menetluskulud poolte enda kanda.
9. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
10. novembri
11. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

Kuna puudutatud isikul ei ole 5 määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule avaldajal puudutatud isikule määruskaebemenetluse kulusid hüvitada. 22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 6