Obsah (7)

§ 306§ 477§ 392§ 393§ 317§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9171 Kohtuasi AB „Lietuvos drau

) § 656 lg 1 p 1, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 8. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik saanud avaldaja nõudele esitada vastuväiteid, kuna avaldust ei ole talle kätte toimetatud. Sellega on maakohus puudutatud isiku arvates rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga osaliselt. 9.

§ 306

lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

§ 477

lg 1 kaudu kohalduvad hagita 3 2-21-9171 menetluses ka hagimenetlust reguleerivad eelmenetluse sätted (

§ 392jj), arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Menetlusosalistele tuleb avaldusest teatada (

§ 393

), kuid üldjuhul ei ole kohtul kohustust avaldust menetlusosalistele kätte toimetada.

§ 477

lg 9 sätestab, et hagita menetluses avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses osalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt ei pea hagita menetluses

§ 477

lg 9 esimese lause kohaselt järgima kõikide menetlusdokumentide puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid kättetoimetamise sätteid. 10. Maakohus võttis avaldaja 8.06.2021 avalduse menetlusse 9.06.2021 määrusega, millega ühtlasi kohustas puudutatud isikut esitama kirjaliku seisukoha (tl 47). Toimikust nähtuvalt proovis maakohus ebaõnnestunult puudutatud isikule avaldust ja selle lisasid koos menetlusse võtmise määrusega tähitud postiga kätte toimetada aadressil XXXX , (tl 48). Kohus tegi menetlusdokumendid puudutatud isikule nähtvaks e-toimikus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt saatis maakohus materjalid ka e-posti aadressil XXXX , kuid e-kirja kättesaamise kohta andmed puuduvad. Kohtute infosüsteemi on kohus märkinud, et avaldus ja selle lisad on puudutatud isikule 2.10.2021 kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 11.

§ 317

lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esimene keskne eeldus see, et kohtule ei ole teada, kus on menetlusosalise elu- või viibimiskoht. Kohus peab tegema vajadusel ka ise järelepärimisi menetlusosalise viibimiskoha väljaselgitamiseks (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11). 12. Puudutatud isikule ei tulnud avaldaja 8.06.2021 avaldust koos lisadega

§ 477

lg 9 järgi küll kätte toimetada, kuid see ei tähenda, et menetlusdokumendid võis jätta puudutatud isikule edastamata. Hagita menetluses tuleb avaldus ja selle lisad puudutatud isikule edastada selliselt, et puudutatud isikul on võimalus nendega tutvuda ja avalduse kohta seisukoht esitada. Praegusel juhul ei olnud puudutatud isikul võimalik maakohtu 9.06.2021 määrust täita ning avalduse kohta seisukohta esitada.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja puudutatud isiku tegelikud kontaktandmed. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks kasutanud muid registritest kättesaadavaid andmeid puudutatud isiku elukoha väljaselgitamiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule korter aadressil XXXX , (omaniku kanne 21.10.2020). Kuigi puudutatud isiku elukohana on eelnimetatud korter registreeritud alles pärast vaidlustatud määruse tegemist ja määruskaebuse esitamist, oleks maakohus saanud kinnistusraamatu andmete pinnalt puudutatud isiku elukoha välja selgitada. Lisaks on rahvastikuregistris märgitud puudutatud isiku telefoninumbrid.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikule avalduse kohaselt edastamata jätmine on selline menetlusõiguse normi oluline rikkumine (õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine), mille tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada ning asi tuleb saata tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus peab asja uuel lahendamisel avaldaja 8.06.2021 avalduse ja selle lisad puudutatud isikule edastama seisukohtade esitamiseks

§ 477lg-s 9 ette nähtud nõudeid järgides.

1. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks rakendanud uurimispõhimõtet ja selgitanud välja, kas kahju eest vastutab 4 2-21-9171 korteriomanik või korteriühistu (või kõik korteriomanikud) (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649; 9.03.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543).
2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 3).

17. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee asjas praegusel juhul menetlust lõpetavad lahendit, ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (

§ 696lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 5