← Eesti

3-21-2663/11

Obsah (5)§ 152§ 155§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2663 Haldusasi X kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldu

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X (kaebaja) kaebus Vabariigi Valitsuse (vastustaja) 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 10 ap-de 1-2 ja 21.10.2021 korralduse nr 362 „Vabariigi Valitsuse
  2. augusti
  3. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 1 ap 7 osaliseks tühistamiseks.
  4. Vastustaja 14.03.2022 korralduse nr 82 „Vabariigi Valitsuse
  5. augusti
  6. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 82) p 1 ap-ga 4 tunnistati korralduse nr 305 p-d 14 ja 16 kehtetuks. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.
  7. 3-21-2663
  8. Kohus küsis 15.03.2022 määrusega kaebajalt, et ta jääb korraldusega nr 82 kehtestatud muudatusi arvestades kaebuse juurde, soovib kaebuse nõudeid muuta või on nõus menetluse lõpetamisega.
  9. Kaebaja esitas 22.03.2022 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, sest kaebaja on saavutanud sellega oma eesmärgi. Kaebaja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda ja tagastada talle riigilõiv 45 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja vaidlustas korralduse nr 305 p 10 ap 1 ja 2 osas, mis nägid koos korralduse nr 305 p 14 ap-ga 4 ette, et avalikus siseruumis võib mh sportida ja treenida juhul, kui isik on Covid-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ja tal on olemas selle kohta tõend. Korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 tunnistati kehtetuks korralduse nr 305 p 15, mis võimaldas kuni 24.10.2021 korraldatud tegevustes (korralduse nr 305 p 10) osaleda ka Covid-testi negatiivse tulemuse alusel. Kaebaja väitel ei olnud ta Covid-haigust läbi põdenud ega soovinud end vaktsineerida, kuid oli valmis tegema Covid-teste, et tal lubataks jäähallis uisutamistreeningutel käia. Korralduse nr 82 p 1 ap-ga 4 tunnistati korralduse nr 305 p-d 14 ja 16 kehtetuks, st kaotati nõue, et siseruumis korraldatud tegevuses osalemiseks peab osalejal olema läbipõdemist või vaktsineerimist kinnitav tõend. Seega saavutas kaebaja oma eesmärgi osaleda ilma piiranguteta jäähallis toimuvatel uisutreeningutel. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist, mistõttu tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7. Kaebaja tasus riigilõivu kaebuse esitamisel 15 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel 15 eurot. 7.1.

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 60 järgi ei tule määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda, seega on tegemist enam tasutud riigilõivuga

§ 104lg 5 p 1 tähenduses.

Ringkonnakohus ei ole 21.12.2021 määrusega kaebajale riigilõivu tagastanud, seetõttu tuleb seda teha halduskohtul. Kohus tagastab kaebajale enam tasutud riigilõivu 15 eurot. 7.

  1. Esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt läbi vaadanud ja lahendanud, seetõttu ei kuulu sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele (RLS § 15 lg 1 p 4). 7.
  2. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada.

8.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja taotles tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis ei kuulu vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Lisaks ei pea kohus vastustaja menetluskulude väljamõistmist kaebajalt põhjendatuks ka põhjusel, et tegemist ei olnud vastustaja põhitegevuse raamidest väljuva vaidlusega (

§ 109lg 6). Tegemist on vastustajale seadusega pandud ülesande täitmisega. Vastustaja on seda ülesannet täitnud praeguseks 2 aastat, seejuures korduvalt 2

(3)3-21-2663 piirangute vajaduse ja põhjendatuse üle otsustanud. Seega pidi vastustaja olema võimeline tehtud otsuseid kohtumenetluses selgitama. Samuti pidi vastustaja olema valmis selleks, et ühel hetkel võidakse hakata kehtestatud piiranguid kohtus vaidlustama. Kohus nõustub, et 2021. a lõpus laekus kohtusse hulgaliselt kaebusi koroonapiirangute peale, kuid see asjaolu ei õigusta vastustaja õigusabikulude kaebaja kanda jätmist. Puudub põhjendatud alus arvata, et kaebaja oleks praegust kaebust esitades oma kaebeõigust kuritarvitanud ja sellega vastustajale asjatut menetluskulu põhjustanud. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul erandlikud asjaolud, mis õigustaks vastustaja õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.