3-21-1589/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1589 Määruse kuupäev

1. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. (X) kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna
2. märtsi
3. a vastuse nr 6-10/6911-2 õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X.X. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X.X. (kaebaja) esitas
5. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna õe
6. märtsi
7. a vastuse nr 6-10/6911-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja sõnul on ta esitanud Viru Vanglale taotluse, et teda lubataks käia väljas jalutuskäigul peale lõunat. Kaebaja selgitab, et talle on määratud õhtuks und soodustavad ravimid ning väidetavalt ei ole ta nende mõju tõttu võimeline hommikul jalutama minema. Vastusega nr 6-10/6911-2 on vangla meditsiiniosakonna õde kaebajale selgitanud, et kaebaja on viibinud üldarsti vastuvõtul
8. märtsil 2021 ning vastavalt üldarsti otsusele kaebaja olemasolev raviskeem ei tohiks põhjustada võimetust hommikul jalutada. Kaebaja väitel aga põhjustab praegune raviskeem tal siiski võimetust hommikul jalutamas käia. Kaebaja märgib, et vaidlustatud vastuse õigusvastasuse kindlakstegemisel on preventiivne huvi.
9. Kohus palus
10. novembri
11. a kohtunõudega esitada Viru Vanglal haldus- ja võimaliku vaidemenetluse materjalid, mis seonduvad kaebaja nõudega saada jalutuskäigule pealelõunasel ajal. Nõutud dokumendid saabusid kohtusse
12. novembril
13. KOHTU SEISUKOHT
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
15. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lõige 2). Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Hilisemas praktikas on Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kui võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium. (Riigikohtu halduskolleegiumi
16. oktoobri
17. a määrus asjas nr 3-19-882, punktid 23.1 ja 23.6.)
18. Kinnipeetaval on vangistusseaduse (VangS) § 55 lõike 2 alusel ja vahistatul on VangS § 93 lõike 5 alusel õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Viru Vangla kodukorra kohaselt toimuvad jalutuskäigud osakondade kaupa vangla töökorralduse järgi ajavahemikul kell 6.00-20.
19. Sellest, et kinnipeetaval ja vahistatul on vangistusseaduse kohaselt subjektiivne õigus veeta vähemalt üks tund päevas värskes õhus, ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et neil on ka subjektiivne õigus otsustada selle üle, millal seda õigust kasutatakse. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda jalutuskäiku mingil kindlal talle sobival kellaajal. Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalide kohaselt puudub kaebajal selleks ka meditsiiniline näidustus. Seega ei kujuta asjaolu, et kaebajale ei võimaldata Viru Vangla poolt jalutuskäiku pealelõunasel ajal, endast kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Kui kaebaja siiski leiab, et tal esineb tervisest tulenev vajadus jalutamiseks peale lõunat, siis sel juhul on kaebajal võimalik kasutada seaduses ettenähtud tõhusamat õiguskaitsevahendit, milleks on antud juhul kohustamisnõue. Selle nõude osas tuleb aga vastavalt VangS § 11 lõikele 5 läbida kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, mida kaebaja kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole teinud. Seetõttu ei tee kohus praegusel juhul kaebajale ettepanekut kohustamisnõudele üle minna. Tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium ei ole aga täidetud, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske.
20. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)