← Eesti

2-22-21/18

Obsah (6)§ 1§ 31§ 29§ 171§ 86§ 23

Tsiviilasi nr 2-22-21 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-21

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. J.Š. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX, kus lõpetas keskkooli XXX aastal. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX oli XXX S.Z. XXX sündis XX.XX.XXXX tütar A.Z. ja XX.XX.XXXX tütar Z.A. Aastatel XXX – XXX elas XXX. XXX kaugõppes XXX eriala. Paralleelselt töötas XXX-s XXX. Võlgniku endine XXX elab seniajani XXX. Alates XX.XX.XXXX on võlgnik XXX D.Š. Sellest XXX sündis XX.XX.XXXX tütar Š.A. Võlgniku isiklikud suhted ei ole olnud harmoonilised. Võlgniku väitel olid ja on tema endisel XXX võlad, selle tõttu oli peres tülisid. Pärast lahkuminekut on olnud vaidlusi ühiste laste kasvatamise ja ülalpidamise osas. Viimati elasid võlgniku esimesest XXX sündinud XXX XXX võlgniku endise XXX ja tema XXX juures, kuid ka see kooslus nähtavasti ei olnud sõbralik. Võlgnik väidab, et XXX. aasta veebruaris sekkusid võlgniku endise XXX järjekordse peretüli lahendamisse XXX ja XXX ning hetkel on XXX XXX elava võlgniku XXX hoole all. Võlgnik on suhelnud XXX tegeleva institutsiooniga, kes kuuldavasti kavatseb esitada lähiajal XXX kohtusse hagi võlgniku ja tema endise XXX ühiste laste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud küsimuste reguleerimiseks. Võlgniku seletuse kohaselt kavatsetakse nii võlgnikult kui tema endiselt XXX nõuda laste ülalpidamiseks XXX eurot kuus (kahelt XXX kokku XXX eurot). Võlgnik ilmselt ei suudaks nii suurt elatist maksta ja tema võlg hakkaks paratamatult kuhjuma. Seda probleemi puudutav teave piirdub seni üksnes võlgniku suuliste selgitustega. Detailset ametlikku teavet kaasuse asjaolude ja võimalike lahendusviiside kohta ajutisel pankrotihalduril ei ole. Võlgniku praeguse XXX senine kulg annab alust kahelda selles, et võlgniku peresuhted saavad tulevikus olema stabiilsed vähemalt nii palju, et võlgnik saaks keskenduda iseenda ja ülalpeetavate vajaduste rahuldamisele ega peaks olema XXX ja ohvriabi andjate teenuste tarbija. Võlgniku väitel on ka tema XXX probleeme XXX kuid ta loodab, et pärast XXX saab ta XXX ja olukord paraneb. Võlgniku praeguse XXX suhtes on täitemenetlusi läbi viidud alates XXX aastast, jätkuvalt on menetluses üheksa täiteasja. Võlgniku XXX on korduvalt kriminaalkorras karistatud XXX, XXX, XXX seotud tegude ja XXX eest. Ta kannab praegugi XXX 2 võlgniku suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla tarvitamise eest, sealhulgas korduva tapmisega ähvardamise eest. Võlgnik praegu ei soovi XXX lõpetada. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX töötas võlgnik XXX. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX töötas võlgnik XXX osalise tööajaga XXX. Hetkel võlgnik XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik ajavahemikus XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX ning XXX. aastal maksustatavat tulu. Võlgniku brutotulu oli

  1. aastal XXX eurot,
  2. aastal XXX eurot (peamiselt Sotsiaalkindlustusametilt saadud vanemahüvitis ja Eesti Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis) ja
  3. aastal XXX eurot (peamiselt tagasivõetud pensionifondi osakute eest makstud summa). Nimetatud summadele lisanduvad Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus ja elatisabi ning kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku XXX brutotulu
  4. aastal XXX eurot ja
  5. aastal XXX eurot. Võlgniku XXX viibib XXX alates XX.XX.XXXX ning ta ei ole teeninud tulu XXXX ja XXX aastal. Vara Andmed võlgnikul realiseerimisväärtusega vara olemasolu kohta puuduvad. Võlgnikul on viimastel aastatel tulu teenimise võime puudunud, samas on tal kolm ülalpeetavat. Praegu ei ole alust arvata, et ettenähtavas tulevikus saab võlgnikul olema sissetulek, mille arvel saaks kasvõi mingilgi määral katta pankrotimenetluse kulusid ning täita kohustusi võlausaldajate ees. Kohustused Võlgniku väitel ei ole tal tasumata XXX tekkinud võlgu. Pankrotiavalduse ja muude allikate põhjal võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised isikud: Võlausaldaja nimi: E-posti aadress: Nõude summa: P.O. XXX 9 599,98 € T.S.K.T.R. XXX 2 288,03 € Sotsiaalkindlustusamet info@sotsiaalkindlustusamet.ee 1 156,80 € PlusPlus Capital AS menetlus@plusplus.ee 1 000,90 € E.L.I.A. XXX 816,59 € Politsei- ja Piirivalveamet politsei@ppa.ee 740,40 € Aktiva Finants OÜ ylar@julianus.ee 398,87 € T.T.H. XXX 309,23 € T.M.A. XXX 20,00 € A.K. XXX 1 008,00 € Kristel Maalman kristelmaalman.buroo@taitur.just.ee 752,32 € Risto Kütt risto.kytt@taitur.just.ee 228,24 € Krista Järvet krista.jarvet@taitur.just.ee 178,10 € Anne Böckler anne.bockler@taitur.net 156,00 € Elin Vilippus elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee 132,00 € Kersti Seisler kersti.seisler@taitur.just.ee 117,39 € Mati Roodes mati.roodes@taitur.just.ee 48,00 € Võlad kokku: 18 950,85 € Kohustuste selgituseks märgib pankrotihaldur järgmist:
  6. Nimekirjas ei ole püütud kajastada võlgade täpset suurust, sealhulgas kõrvalnõudeid, mida võlausaldajad saavad esitada. Näiteks – võlgnik esitas ajutisele haldurile tutvumiseks võlgniku ja P.O. vahel sõlmitud laenulepingu täienduse, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama P.O. ees oleva 9599,98 euro suuruse põhivõla igakuiste 455,93 euro suuruste maksetena hiljemalt 26.10.
  7. Põhivõlale pidi lisanduma intress 12 140,83 eurot ja haldustasu 144 eurot. Lepingu alusel tasutav 3 summa kokku 21 884,64 eurot. P.O. esindaja kinnitas ajutisele haldurile suuliselt nõude olemasolu ning lubas esitada oma nägemuse nõude suuruse kohta koos nõuet tõendavate dokumentidega. Aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur seda teavet saanud. P.O. nõuet puudutav teave on ebapiisav.
  8. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ nõue on aegunud. Täitemenetluste andmebaasist nähtub, et ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ nõude aluseks oleva kohtulahendi täitmiseks algatas kohtutäitur Kersti Vilbo täitemenetluse 04.03.
  9. Vastavalt TsÜS §-le 159 lg 1 katkes kohtulahendist tuleneva nõude aegumine ja algas uuesti täitmisele esitamisel. TsÜS § 157 lg 1 alates
  10. aprillist 2011 kehtiv redaktsioon sätestab kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta asemel. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut ka enne
  11. a
  12. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-13 tehtud otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et enne
  13. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
  14. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune tähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Vastavalt TsÜS §-le 142 lg 1 teisele lausele võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Sissenõudja nõude aegumine ei lõpeta täituri õigust nõuda võlgnikult oma töötasu.
  15. Nimekiri ei kajasta võlgniku igapäevase eluga seotud jooksvaid kohustusi. Neid saab võlgnik täita oma jooksva sissetuleku mittearestitava osa arvel.
  16. Nimekirjas ei kajastu XXX elavate võlgniku alaealiste laste ülalpidamisega seoses võimalikud tekkinud ja edaspidi tekkida võivad kohustused, sest ajutisel halduril ei ole aruande koostamise hetkel selle kohta piisavalt usaldusväärseid andmeid. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on 18 950,85 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses väitnud, et võttis kohustusi ajal, mil tal oli stabiilne rahaline seis. Makseraskusi seostab tema ja endise XXX ühiste laste kasvatamisega seotud liialt suurte kulude ning omavaheliste erimeelsustega, samuti praeguse XXX ebamoraalse elustiiliga. Võlgniku seletusest jääb mulje, et ta nägi endale võetud kohustuste katteallikana ebaselge päritoluga raha, mida kas tegelikult üldse ei teenitud või mis vastupidiselt võlgniku ootustele kulus XXX ja XXX ostmiseks. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada perioodi, millal võlgniku rahaline seis oli stabiilne. Sellekohase arupärimise vastuseks tunnistas võlgnik, et tema XXX tegeles XXX ning sissetulek oli valdavalt mitteametlik. Võlgnik on tunnistanud sedagi, et nii eelmises kui praeguses XXX sõltus võlgnik materiaalselt XXX. Seniajani kestab võlgniku suhtes 04.03.2011 alustatud täitemenetlus, mille raames sundtäidetavat nõuet ei ole suudetud peaaegu üldse täita. Kõnealuse nõude aegumisele eelnenud perioodi saaks stabiilse rahalise seisu või maksevõime olemasoluna käsitada üksnes juhul, kui võlgnik tegelikult suutnuks oma kohustust täita, kuid hoidus sellest tahtlikult. Kui nii võlgniku endisel kui praegusel XXX olid endal võlad ja võlgnik sõltus oma XXX, oleks palju loota, et XXX annavad võlgnikule raha tema võlgade tasumiseks. Ajutisel halduril ei ole andmeid XXX teenitud tulu kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik ajavahemikus XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX ning
  17. aastal maksustatavat tulu. Võlgniku brutotulu oli
  18. aastal XXX eurot,
  19. aastal XXX eurot (peamiselt Sotsiaalkindlustusametilt saadud vanemahüvitis ja Eesti Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis) ning
  20. aastal XXX eurot (peamiselt tagasivõetud pensionifondi osakute eest makstud summa). Nimetatud summadele lisanduvad Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus ning kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku XXX brutotulu
  21. aastal XXX eurot ja
  22. aastal XXX eurot. Võlgniku XXX viibib XXX alates XX.XX.XXXX ning ta ei ole teeninud tulu XXX ja XXX aastal. Ses kontekstis on esmapilgul raske mõista, kuhu ja miks oli võlgnikul tarvis liigelda just sõiduautoga Audi Q7 ning miks oli vaja anda selle omanikule lubadus, et võlgnik tasub sõiduki omanikule maksegraafiku alusel summa, mis on umbes poole suurem sõiduki harilikust väärtusest. Võlgnik on suuliselt seletanud ja XXX kontoväljavõttega tõendanud, et XXX võttis erinevatelt laenuandjatelt tuhandeid eurosid laenu ning andis saadud raha autoga seotud maksete tegemiseks. Väidetavalt lubas võlgniku XXX nii oma emale kui võlgnikule, et täidab võetud kohustused, kuid tegelikult ei ole midagi niisugust juhtunud. Taolises 4 taustsüsteemis ei ole väga üllatav seegi, kui auto, mille enda kasutusse saamise eest lubatakse tasuda auto harilikust väärtusest umbes poole suurem summa, muutub „ootamatult“ kuriteo objektiks pärast seda, kui võlgniku paadunud kurjategijast XXX on selle andnud kasutamiseks teistele paadunud kurjategijatele. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjuste hulgas nimetanud XXX elustiili ebamoraalsust. Samas tundub, et võlgnik on seda elustiili aktsepteerinud. Võlgnik on avaldanud, et ajutise halduri jaoks mõistetamatuks jäänud tegevuste (äriühingu juhatuse liikmeks hakkamine ilma soovita ühingust midagi teada või seda tegelikult juhtida; sissetuleku suurusega ilmses vastuolus oleva krediidilepingu sõlmimine) initsiatiiv pärines XXX. Kui võlgnik sõltus XXX mitteametlikust sissetulekust, ei olnud nähtavasti kohane esitada küsimusi või teha etteheiteid sissetuleku hankimise viisi kohta. Loodetavasti on võlgnik vähemalt praeguseks mõistnud, et ebamoraalsel elustiilil ei saa olla positiivseid tagajärgi. Arvestades eeltoodut ei saa võlgniku varaliste probleemide tekkimine olla juhuslik. Osaliselt on see tingitud kergemeelsest suhtumisest varaliste kohustuste võtmisse ja täitmisse. Selline suhtumine on omane üsna paljudele isikutele. Lisaks on võlgnik oma isiklike suhete ja igapäevaelu osas teinud ilmselt valesid valikuid, muuhulgas on alusetult lootnud, et XXX kes ei täida enesegi kohustusi, täidab oma lähikondsete kohustusi. Valede valikuteni võisid viia varem kujunenud ebaõiged hoiakud, kuid nende hoiakute täpse olemuse ja tekkepõhjuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks ei ole ajutisel halduril piisavalt teavet. Püsiv kokkupuude seltskonnaga, kelle jaoks kohustuste mõtlematu võtmine ning võlgu olemine on normaalne osa elust, on XXX ning võib soodustada sarnase maailmavaate ja ellusuhtumise kujunemist. Jääb vaid loota, et pankrotiavalduse esitamisele eelnes võlgniku põhimõtteline otsus oma suhtumist radikaalselt muuta ning tulevikus vältida piisavalt kaalutlemata käitumist. Kui see on teisiti, ei ole ka pankroti väljakuulutamine pikemas perspektiivis võlgniku olukorda leevendav abinõu. Hetkel ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Juhul kui võlgnik ei hoidunud tema suhtes
  23. aastal sundtäitmisele antud nõude rahuldamisest tahtlikult kõrvale, võib öelda, et võlgnik on alates
  24. aastast olnud võimetu täitma enda kohustusi. Pärast XXX naasmist XXX aastal ei ole võlgnik tõenäoliselt olnud maksejõuline, vaid on olnud sõltuv oma XXX mitteametlikust sissetulekust.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. J.Š. pankrot tuleb

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

§ 86lg 1 alusel kohustab kohus J.Š.

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17 pooltundi.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni 5 täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.