Obsah (8)

§ 77§ 100§ 101§ 116§ 99§ 96§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-19-20735 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 30.detsembe

§ 77

lõikest 2 sätestatud olukorraga ning põhjendatud oleks kostjalt välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt osas, millises kostja on oma kohustuse põhjendamatult täitmata jätnud. Kuna kostja esimestel kuudel asus elatist tasuma, lõi kostja olukorra, milles hagejad võisid mõistlikult oodata, et kostja oma kohustust ka täidab. 18.08.2020 eelistungil hagejate esindaja täpsustas tagasiulatuva elatise nõuet, selgitades, et hagiavalduses märgitud elatise võlgnevuse summas on arvestatud ka jaanuari 2020 elatist, kuid hagiavalduse 23.12.2019 esitamise ajaks ei olnud jaanuarikuu elatis veel sissenõutav. Hagejate esindaja arvestas tagasiulatuvast elatisest maha 2020.a jaanuarikuu võlgnevuse ning palus kostjalt perioodi eest 01.05.2019 – 23.12.2019 välja mõista elatise võlgnevus XX kasuks 1318,36 eurot ja CC kasuks 1258,18 eurot. KOSTJA VASTUS 17.02.2020 kirjalikus vastuses hagile kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult hea usu põhimõtteid rikkudes, hagejad on esitanud kohtule teadlikult moonutatud ja valeandmeid ning põhjendamatu on tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse nõudmine. Hagejate ja kostja kooselu lõppes augustis

1. Kooselu lõpuni kandis kostja hagejate ülalpidamiskulusid vahetult ning täiendavalt kandis hagejate seadusliku esindaja kontole raha hagejate ülalpidamiskulude katteks. Samuti tasus kostja ühise eluruumi eest perioodil mai – august 2019 otse üürileandjale xxxxxxx xxxx xx 2182,85 eurot, mida tuleb arvestada muuhulgas vahetuks ülalpidamiskulude kandmiseks. Kuna kostjal elab ja töötab püsivalt juba aastaid Xxxxxx, siis oli kostjal kuni augustini 2019 kaks elukohta, nädala sees Xxxxxx ning peaaegu igal nädalavahetustel võimalusel perega koos Eestis hagejatega ühises elukohas Pärnus. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid ühiselt üürilepingu Xxx korteri üürimiseks. Tegemist on 70m2 kõigi mugavustega, sh saunaga korteriga Pärnu kesklinnas, mis oli mõeldud viieliikmelisele perele ühiseks koduks. Üürileping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 30.09.
2. Hagejate vahetu ülalpidamine lõppes augustis 2019, sest hagejate seaduslik esindaja vahetas ära ilma kostjat eelnevalt teavitamata ära nende ühise kodu Xxx ukselukud. Kostja sai teada ukselukkude vahetamisest 11.08.2019 ning alates sellest ajast ei olnud kostjal hagejate seadusliku esindaja otsese pahatahtliku tegevuse tõttu võimalik hagejaid enam vahetult üleval pidada. Pärast hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemist asus kostja tasuma hagejate esindaja arvelduskontole regulaarselt hagejatele elatisraha. 19.11.2019 edastas kostja hagejate seaduslikule esindajale e-kirja, milles palus esitada hagejate ülalpidamiskulude täpne arvestus elatise maksmiseks. Hagejate seaduslik esindaja 25.11.2019 keeldus esitamast arvestust, mille 4 kohaselt hagejate ülalpidamiskulud on suuremad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär. 19.11.2019 esitas kostja teabenõude Sotsiaalkindlustusametile, et selgitada välja, milline osa hagejate ülalpidamiskuludest on kaetud riiklikest peretoetustest. Sotsiaalkindlustusamet keeldus kostjale küsitud infot edastamast. Kostja järgnevale pöördumisele Sotsiaalkindlustusamet enam ei vastanud. 26.11.2019 edastas kostja uuesti e-kirja hagejate seaduslikule esindajale elatise arvestuse kohta. Hagejate seaduslik esindaja kostja pöördumisele ei reageerinud ega esitanud omapoolset arvestust elatise osas. Kostja 03.12.2019 kandis hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 331,73 eurot elatist hagejate ülalpidamiseks vastavalt enda 26.11.2019 kirjas märgitud arvestusele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole esitanud kostjale arvestust ega dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär. Ka kostjale edastatud kohtumaterjalidest ei nähtu mitte ühtegi tõendit selle kohta. Hagiavalduses märgitud väide, et vanematel oli 2019.aasta algusest kehtiv kokkulepe kummalegi hagejale igakuiselt 350 euro tasumise kohta, on vale. Hagejad, hageja seaduslik esindaja ning kostja elasid koos ning kostja kandis hagejate ülalpidamiskulusid vahetult, seega puudus kostjal

§ 100lg 2 tulenev elatise tasumise kohustus.

Lisaks tasusid nii hagejate seaduslik esindaja kui kostja mõlemad kooselu ajal eluasemekulusid üürileandjale. Samuti kandis kostja kõik vajalikud kulutused kodus. Hagejate viibimine kostja vahetul ülalpidamisel tuleb lugeda lõppenuks alates augustist 2019, mil hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes. Kostja on teinud hagejate seadusliku esindaja kontole ülekandeid regulaarselt alates augustist 2019 ning kõik tehtud ülekanded tuleb lugeda üksnes hagejate ülalpidamiskulude katteks, sest muud raha kostja QQ arvelduskontole ei ole pärast kooselu lõppemist kandnud. Hagejate seaduslik esindaja ei ole püüdnud asja lahendada mõistlikult kohtuväliselt, vaid on üksnes nõudnud, et kostja hakkaks tasuma elatist

§ 101

lg 1 sätestatud määras, arvestamata, et osa hagejatele tehtud kulutustest on kaetud riiklikest peretoetustest. Kostja on pärast hagejate vahetu ülalpidamise lõppemist tasunud regulaarselt elatist. Kostja, tuginedes Riigikohtu praktikale, taotleb elatise suuruse arvutamisel võtta arvesse, et osa laste ülalpidamiskuludest on kaetud riiklike peretoetustega. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada hagejate tegelikud ülalpidamiskulud, hagejate seaduslik esindaja on käitunud pahatahtlikult, jättes kõikidele kostja pöördumistele sisuliselt vastamata. Kuna Sotsiaalkindlustusamet keeldus samuti esitamast kostjale tõendeid hagejate seaduslikule esindaja makstavate peretoetuste suuruse kohta, ei olnud kostjal muud võimalust, kui lähtuda peretoetuste suuruse arvestamisel Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avaldatud infost ja perehüvitiste seadusest. Igakuise elatise arvestuse esitas kostja hagejate seaduslikule esindajale 26.11.

1. Hagejate seaduslik esindaja kostja e-kirjale ei vastanud. Kostja leiab, et hagejate poolt kohtule esitatud ülalpidamiskulude arvestus on kohati ülepaisutatud ja ei vasta tõele. Ühtegi dokumentaalselt tõendit reaalsete kulutuste kohta ei ole hagejad esitanud. Võttes arvesse hagejate seadusliku esindaja sissetulekuid, riiklikke peretoetusi ning kostja poolt makstud elatist, ei ole arvestuslikult ka võimalik, et hagejate vältimatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on kokku 1238,20 eurot kuus. Kui arvestada hagejate taotlust välja mõista palga alammäärale vastav elatis, siis on väidetavalt hagejate vältimatud ja vajalikud kulutused kuus kokku 1584,54 eurot [hageja I elatis 584 + hageja II elatis 584 + hagejale II makstavad peretoetused 178,18 (sh lapsehooldustasu 19,18 + lapsetoetus 60 + lasterikka pere toetus 100) + hagejale I makstavad peretoetused 238,36 eurot (lapsehooldustasu 38,36 eurot + lapsetoetus 100 + lasterikka pere toetus 100)]. Kostja ei nõustu hagejate esitatud nõudega ning leiab, et hagejate ebamõistlikult suurte ülalpidamiskulude nõude taga on hagejate seadusliku esindaja soov ise vabaneda hagejate I ja II ülalpidamiskulude ja eluasemekulude kandmisest täies ulatuses. Kostja palub kohtul kindlaks teha hagejate I ja II tegelik igakuine ülalpidamise kulu ning elatise suuruse arvutamisel arvestada riiklikest peretoetustest kaetud ülalpidamiskuludega. Kostja on teinud 5 hagejate seadusliku esindaja kontole
2. aastal ülekandeid summas 4888,46 eurot ning tasunud xxxxxxx xxxx xx kontole üüri ja kommunaalteenuste eest 2182,85 eurot. Ebaõige on märkida hagejate kasvatamisega seonduvate vältimatu kuluna „Laste sünnipäev (~150€/sünnipäev e 12,50€/kuus)”. 150-eurose sünnipäevapeo korraldamine ei ole hagejate igakuine vältimatu kulu, mis tuleks kostjalt igakuise kohustusena välja mõista. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 18; Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Pidude korraldamine lahuselava vanema kulul ei ole hagejate ülalpidamiseks vältimatu ja vajalik kulu. Olukorras, kus hagejate seaduslik esindaja ei võimalda kostjal pärast hagejate seaduslikust esindajast lahkuminekut hagejatega kohtuda, ei ole õiglane panna hagejatele korraldatavate pidudega seotud kulusid osaliselt kostjate kanda. Kui kostja soovib teha hagejatele sünnipäevakingitusi, siis võib see olla kostja vaba tahe, aga mitte osa kohtuotsusega välja mõistetud igakuisest elatisrahast. Sellest tulenevalt palub kostja arvestada, et mõlema hageja sünnipäeva vältimatu kulu on 0 eurot. Kostja hinnangul on hagejate seaduslik esindaja esitanud kalkulatsioonis ebamõistlikult suured kulutused hagejate toidule, riietele ja jalanõudele. Hagejate vältimatute ülalpidamiskulude arvestuses märgitud kulutused hagejate riietele ja jalatsitele on märgitud mõlema hageja kohta eraldi 70 eurot kuus. Nimetatud summa ületab enam kui 11-kordselt statistikaameti arvestuslikus elatusmiinimumis näidatud kulutusi garderoobikaupadele ning ligi kolmekordselt (2,91 korda) RAKE uuringus välja toodud kulu riietele ja jalatsitele rohkem kui kahe lapsega leibkonnas. Võttes arvesse RAKE uuringus märgitud kulu riietele ja jalanõudele ning võttes arvesse, et uuringu tegemise ajast on statistikaameti arvestuslik elatusmiinimumi arvestamisel tõusnud garderoobikulud 10,05%, peab kostja põhjendatud kulutusteks kummagi hageja riietele ja jalatsitele 26,42 eurot kuus. Hagejate igakuised kulutused toidule kummagi hageja kohta 140 eurot on ülepaisutatud. Hageja I on x-aastane laps ning hageja II on x-aastane laps. OECD andmetel on lapse tarbimiskaal täiskasvanuga võrreldes 0,3-0,
6. Kostja palub kalkulatsioonide tegemisel arvestada, et RAKE
7. aasta uuringus on ära märgitud rohkem kui kahe lapsega leibkonnas ühe lapse kohta toidukulu 37 eurot kuus ning statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumi arvestamisel on ühe täiskasvanud inimese minimaalsed igakuised kulud toidule
8. aastal 102,70 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub kostja arvestada, et kummagi hageja põhjendatud kulu toidule on 51,35 eurot kuus. Eluasemekulude osas märgib kostja, et hagejad elavad koos hagejate seadusliku esindaja ja hagejate seadusliku esindaja pojaga neljakesi saunaga luksuskorteris Pärnu südalinnas aadressil Xxx. Nimetatud korter üüriti kostjaga ühiselt ning oli arvestatud viieliikmelisele perele kooselamiseks. Korteri igakuine üür oli 500 eurot ning seega oli iga pereliikme üürikulu osa üürilepingu sõlmimise ajal 100 eurot kuus pereliikme kohta. Tähtajaline üürileping lõppes 30.09.
9. Ei ole esitatud tõendeid, millise üürilepingu on hagejate seaduslik esindaja sõlminud xxxxxxx xxxx xx-ga pärast tähtajalise üürilepingu lõppemist. Hagejate kalkulatsiooni kohaselt on nende igakuine üürikulu kummalgi 124 eurot kuus. Seega on korteri üür hetkel väidetavalt 496 eurot kuus. Tegemist on 70 m2 korteriga ning kv.ee hinnastatistika alusel on korteri üürihind turuhinnast märkimisväärselt kõrgem. KV.ee-st nähtuvalt oleks tegemist käesoleval hetkel konkuretsitult kõige kallima 3 - 4 toalise üürikorteriga Pärnu linnas. Kostja ei pea põhjendatuks, et hagejate kanda on nende tahtest sõltumata 1/2 turuhinnast tunduvalt kallima üürikorteri üürist. Pärnu kesklinna saunaga luksuskorteri ülalpidamiskulude kostjalt täies ulatuses väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hagejad ei ole mitte ühegi asjaoluga põhjendanud, miks on mõistlik, et kostja kannab pärast vahetu ülalpidamise lõppemist kumbagi kostja kohta 24% kõrgemat üürikulu kui kostjaga kooselu ajal [(124€-100€)/100€x100%=24%]. RAKE uuringus (RAKE uuring lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_dets2013) välja toodud kulu eluasemele rohkem kui kahe lapsega leibkonnas on 38 eurot ning lisades sellele eluasemekulude hinnatõusu 6,64% võrreldes 6
10. aastaga, oleks kahe lapsega leibkonnas eluasemekulu ühe lapse kohta 40,52 eurot kuus. Hagejate poolt esitatud vajalik eluasemekulu (üür + kommunaalkulud kokku 173 eurot ühe hageja kohta) ületab nimetatud summat enam kui neljakordselt. Hagejate emale kuulub korter Tallinnas, mida ta üürib välja soodsama hinna eest, kuid on valinud hagejate elukohaks kuurortlinna kõige kallima üürihinnaga kesklinna piirkonna korteri. Võttes arvesse Pärnu kinnisvaraturu seisu ning kommunaalmaksete suurt osakaalu, peab kostja kummagi hageja põhjendatud eluasemekuluks maksimaalselt 120 eurot kuus, millest 75 eurot on üürimakse ning 45 eurot kommunaalkulude katteks. Hagejad on toonud vältimatute kulutuste all välja terve rea erinevaid vaba ajaga seotud püsikulusid (vabaajategevused, kino, raamatud, sõprade ja eakaaslaste sünnipäevad, juuksur, jõulukingitused, lasteaiaüritused ja –tegevused), millest mitte ühtegi ei ole hagejad tõendanud. Tuginedes RAKE 2013.a uuringule, milles vaba aja kulu rohkem kui kahe lapsega leibkonnas on 31 eurot, ning võttes arvesse vaba aja kulude odavnemist 16,71% võrra võrreldes
11. aastaga, oleks kahe lapsega leibkonnas vaba aja kulu ühe lapse kohta 25,82 eurot kuus. Hagejate poolt esitatud vältimatu vaba aja kulu ületab nimetatud summat ligi kolmekordselt. Kostja ei nõustu, et hagejal I kulub igakuiselt vaba aja kuludeks 66,7 eurot kuus (20 eurot kino, raamatute ja muu vabaajategevuste peale - hageja I on x aastane laps, kes ei oska lugeda; 10 eurot sõprade/eakaaslaste sünnipäevadele ja ühisüritustele; 12,50 eurot laste sünnipäev (ligikaudu 150 eurot sünnipäev); 10 eurot juuksurile; 4,20 eurot jõulukingitustele, järelikult hageja hinnangul 50,4 eurot aastas; 10 eurot lasteaiaüritustele ja –lasteaiategevustele. Kostja palub arvestada, et hageja I põhjendatud maksimaalne vaba aja kulu on 25,82 eurot. Kostja ei nõustu, et hagejal II kulub igakuiselt vaba aja kuludeks 78,70 eurot kuus (20 eurot kino, raamatute ja muu vabaajategevuste peale - hageja II on x-aastane laps, kes ei oska lugeda; 10 eurot sõprade/eakaaslaste sünnipäevadele ja ühisüritustele; 12,50 eurot laste sünnipäev (ligikaudu 150 eurot sünnipäev); 10 eurot juuksurile; 4,20 eurot jõulukingitustele/ s.o 50,4 eurot aastas; 10 eurot lasteaiaüritustele ja lasteaiategevustele; 12 jalgpallitrenn). Kostja ei vaidle, et hageja II vaba aja kulutused on jalgpallitrenni võrra suuremad hageja I vaba aja kulutustest ning kostja palub arvestada, et hageja I põhjendatud maksimaalne vaba aja kulu on 37,82 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et hagejad I ja II käivad kodust 2,5 km kaugusel samas Pärnu xxx lasteaias, ei nõustu kostja hagejate arvestusega, et hagejate lasteaeda viimisele ja toomisele kulub kütusekulu kahe lapse kohta 50 eurot kuus. Tuleb arvestada ka mastaabisäästu. Kui arvestada kütusekulu 10 liitrit 100km kohta ning igapäevaseks distantsiks lasteaia ja kodu vahel 10 km (4x2,5km), siis kütuse turuhinna juures (~1,4€/liiter) on hagejate transpordile kuluv summa 30€. Eeltoodust tulenevalt palub kostja arvestada, et kummagi hageja põhjendatud maksimaalne kütusekulu on 15 eurot kuus. Kostja hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud 377,84 eurot kuus ning hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud 373,14 eurot kuus.

§ 116

lg 1 tulenevalt on lapse ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne. Samuti on kostja juba käesolevas vastuses korduvalt selgitanud, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Arvestades, et hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud on 377,84 eurot kuus, millest 238,36 eurot on kaetud riiklike peretoetustega, jääb mõlema vanema kanda 139,48 eurot (377,84238,36=139,48), millest kostja osa on 69,74 eurot (50%). Kostja on hageja I ülalpidamiseks kandnud igakuiselt regulaarselt elatist rohkem kui 69,74 eurot kuus, kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud ning hageja I hagi igakuise elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvestades, et hageja II põhjendatud ülalpidamiskulud on 373,14 eurot kuus, millest 178,18 eurot on kaetud riiklike peretoetustega, jääb mõlema vanema kanda 194,96 eurot (373,14178,18=194,96), millest kostja osa on 97,48 eurot (50%). Kostja on hageja II ülalpidamiseks kandnud igakuiselt regulaarselt elatist rohkem kui 97,48 eurot kuus, kostja ei ole 7 ülalpidamiskohustust rikkunud ning hageja II hagi igakuise elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on teadlikult ja pahatahtlikult esitanud kohtule arvestuse elatise tagasiulatuva nõude kohta, kuigi hagejad olid kuni 11.08.2019 kostja vahetul ülalpidamisel. Ühtegi kaalukat asjaolu hagejad kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole esitatud kohtule väidetavat elatise tasumise kokkulepet. Hagejad on jätnud teadlikult esitamata kõik asjaolud, millest nähtub, et kuni augustini 2019 pidas kostja hagejaid üleval vahetult. Kostja ei tasunud hagejate esindaja kontole raha nende kuudel, mil kostja tasus eluasemekulusid kogu perekonna eest otse üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx. Selline oli tolleaegne perekondlik elukorraldus. Muuhulgas ei ole hagejad põhjendanud, miks nad ei loe enda ülalpidamiseks nende eluasemekulude kandmist kostja poolt. Hagejad püüavad kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja taotleb, et tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse ja suuruse arvestamisel hindaks kohus hagejate tegelikke vajadusi ning võtaks arvesse, et kostja pidas hagejaid vahetult ülal kuni augustini 2019. Hageja I elatise tagasiulatuv nõue on täies ulatuses alusetu:  Aprill 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal  Mai 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal ja tasus täiendavalt hageja esindaja arvelduskontole mai ülalpidamiskulude katteks 270 eurot + täiendavalt 25 eurot, ühtlasi tasus kostja üürileandjale kommunaalteenuste kulud  Juuni 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I osa eluasemekuludest summas 136,37 eurot  Juuli 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I osa eluasemekuludest summas 132,79 eurot  August 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I osa eluasemekuludest summas 133,73 eurot. Võttes arvesse, et hagejate vahetu ülalpidamine lõppes augustis 2019, kostja kandis hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 300 eurot elatist kahe lapse eest kokku, siis puudub elatise võlg nimetatud kuu eest.  September 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest  Oktoober 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest  November 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni, millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.  Detsember 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni, millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.  Jaanuar 2020: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni, millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud. Hageja II elatise tagasiulatuv nõue on täies ulatuses alusetu:  Aprill 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal  Mai 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal ja tasus täiendavalt hageja esindaja arvelduskontole mai ülalpidamiskulude katteks 270 eurot + täiendavalt 25 eurot, ühtlasi tasus kostja üürileandjale kommunaalteenuste kulud  Juuni 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I osa eluasemekuludest summas 136,37 eurot  Juuli 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I osa eluasemekuludest summas 132,79 eurot  August 2019: kostja pidas hagejat vahetult ülal, sh tasus üürileandjale Xxxxxxx xxxx xx hageja I osa eluasemekuludest summas 133,73 eurot. Võttes arvesse, et hagejate vahetu ülalpidamine 8 lõppes augustis 2019, kostja kandis hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 300 eurot elatist kahe lapse eest kokku, siis puudub elatise võlg nimetatud kuu eest.  September 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest  Oktoober 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest  November 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni, millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.  Detsember 2019: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni, millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud.  Jaanuar 2020: kostja on tasunud elatist suuremas määras hageja põhjendatud ülalpidamiskuludest. Kostja on võtnud elatise tasumisel arvestuse aluseks esitatud kalkulatsiooni, millele hagejate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud. Elatise võlgnevuse ja tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest igakuise elatise välja mõistmine ei ole põhjendatud, sest elatise võlg puudub ning nõude ulatuse määramisel tuleb arvestada hagejate toonaseid vajadusi, mis olid väiksemad, kui kostja poolt regulaarselt makstud elatis. Samuti paneks tagasiulatuv elatise võla ja igakuise elatise väljamõistmine kostja raskesse rahalisse seisu, sest kostjal puuduvad rahalised vahendid tagasiulatuva elatise nõude täitmiseks ning tal on Swedbank AS-i ees võlgnevus 4928,95 eurot. Kui kohus siiski leiab, et kostjalt igakuise elatise väljamõistmine hagejate kasuks on põhjendatud, siis palub kostja, viidates Riigikohtu praktikale, ülalpidamise kindlaksmääramisel muuhulgas arvestada

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi, arvestada maastaabisäästu, arvestada, et hagejate ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad eelistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Poolte nõusolekul kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt jätkas asja menetlust ja teeb lahendi kirjalikus menetluses.
2. Kostja YY on isana kantud hagejate CC ja XX sünniaktidesse. Lapsed elavad oma ema, QQ, juures, kostja YY elab eraldi. Asjas ei saa olla vaidlust, et kostja sissetulekute suurus ja varaline olukord võimaldaks lastele maksta elatist seaduses sätestatud elatise minimaalmääras. Kostja on alates 2019.a novembrist elatist tasunud väiksemas summas, arvestades ühepoolselt seaduses sätestatud minimaalse elatise summast maha lastele makstavad perehüvitiste summad (lapsetoetus, suure pere toetus ja lapsehooldustasu). Lisaks kostja leiab, et hagejate tegelikud kulud on olnud oluliselt väiksemad. Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on laste tegelikud vajadused ja sellest tulenev kostja ülalpidamiskohustus.
3. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96

). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). 9 Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

4.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega oli alates 01.01.2019 elatise suurus 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 järgi on alates 1.jaanuarist 2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning seega alates 01.01.2020 kehtib elatise minimaalmäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ja eelduslikult ka lapsega koos elav vanem panustab lapse ülalpidamisse samas ulatuses. Vanematel on

§ 116

lg-st 1 tulenevalt laste ees võrdsed õigused ja kohustused, sh võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Kuigi hagiavalduses välja toodud hagejate kulud ühes kuus on 20 – 40 euro võrra suuremad kui kahekordne miinimumelatis, nõuavad hagejad elatist minimaalmääras. Hagejad taotlevad elatise kostjalt väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuvalt elatise võlgnevust perioodi eest alates 1.maist 2019 kuni hagiavalduse 23.12.2019 esitamiseni. 5. Kuigi lapse vajaduste väljaselgitamiseks on läbi viidud erinevaid uuringuid ning kavandatakse minimaalse elatise osas seaduse muutmist, kehtib siiani

§ 101

lg 1, mille järgi on elatise alammäär seotud alampalgaga.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt kohus võib elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra vähendada mõjuval põhjusel.

Selliseid asjaolusid praeguses asjas esile toodud ei ole. Kohus leiab, et alla alammäära elatise väljamõistmise mõjuvaks põhjuseks ei ole kostja väide, et laste ema ei ole talle dokumentaalselt tõendanud laste tegelikke kulusid. Kostja ei ole esile toonud, et lapsed oleksid hooldamata, alatoidetud, et neil ei ole sobivaid elamistingimusi või korralikke riideid. Kostja ei ole esitanud ühtegi faktilist asjaolu, mis põhistaks kostja võimalikke kahtlusi, et ema ei kasuta kostja poolt makstavat elatist sihipäraselt, s.t laste kulude katmiseks.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) märgitakse: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). … Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

lg 2 mõttes.“ Praeguses asjas kostja YY leiab, et laste tegelikud kulud on väiksemad kui miinimumelatise kahekordne summa. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja rajab enda väited üksnes hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtuvale, tehes sellest ema väljaminekute ja laste kulude seose(tuse) kohta järeldusi (kohati meelevaldseid). Kostja ei ole ümber lükanud seni kohtupraktikas tunnustatud,

§ 101

lg-st 1 tulenevat eeldust, et minimaalmääras elatis katab laste vajadused, kui ka teine vanem panustab samas ulatuses. Asjas esitatud tõendid kinnitavad mõlema vanema majanduslikku võimekust lastele sellises ulatuses ülalpidamist anda (vastavaid tõendeid kohus analüüsib edaspidi). Kuna hagejad nõuavad minimaalmääras elatist, ei pidanud hagejad tõendama enda tegelike kulude suurust, kuigi hagiavalduses näidatud hagejate vajaduste summa mõnevõrra ületab alampalga summat. Kostjal lasus kohustus tõendada, et laste kulud on miinimumist väiksemad. 10 7. Kohus selgitab, et laste vajadused ei ole automaatselt tuletatavad lastele tegelikult tehtud kuludest. See, kui lastega koos elaval vanemal näiteks ei ole olnud piisavalt raha laste kõikide vajaduste katmiseks, ei tähenda, et laste vajadused ongi miinimumist väiksemad.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava kasvatamise kulutusi. Ka kostja ise taotles laste vajadused välja selgitada ja kohtul sellest lähtuda.

1. Poolte esile toodud seisukohtade, põhjenduste ja vastuväidete alusel kohus leiab, et kummagi hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ulatuvad vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga summani. Sellest peab kumbki vanem katma poole. Kohus järgnevalt analüüsib laste kulusid hagiavalduses märgitud kuluartiklite kaupa. 8.
2. Eluasemekulud 124 eurot ja kommunaalkulud 49 eurot. Hagejate esindaja eelistungil täpsustas, et elukoha vahetuse järel on üür veidi väiksem, 400 eurot kuus, lisanduvad kommunaalkulud suvel 150 eurot kuus, talviseid kulusid veel ei tea. Hagejate osa leidmiseks ema jagas üüri ja kommunaalkulud võrdselt enda ja kolme lapse vahel. Kostja arvates on laste põhjendatud eluasemekulud üürile 50 eurot ja kommunaalkulud 25 eurot kuus. Kostja toob esile, et laste ema kasutab korterit ka oma äripinnana ning ei ole õige arvestada hagejate eluasemekulude osakaaluks 50% korteri kuludest, kostja ei pea elatise maksmise kaudu kinni maksma hageja ärikulusid. Kohus sellega ei nõustu. Hagejad vajavad elamispinda, tarbivad vett ja elektrit, tekitavad prügi ja eelnevaga seoses on neil kulusid sõltumata sellest, kas nende ema teeb korteris ettevõtlust või mitte. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et QQ deklareerib korteriüüri ja kommunaalkulusid enda ettevõtluse kuludena ja saab selle arvelt mingit soodustust. See, kui hagejate ema osutab vahel kodus tasu eest iluteenuseid ja valmistab ehteid, ei vähenda hagejate eluasemekulusid. Kohus leiab, et põhjendatud on laste eluasemekuluks arvestada 100 eurot kuus üürile ja 45 eurot kommunaalkuludele. Kostja heitis ette, et laste ema elab ka pärast kostjaga kooselu lõppemist edasi Pärnu kesklinnas kallis korteris, väites, et ka kesklinnast leiaks odavama üüriga korteri. Arusaamatu on kostja väide, et Pärnu kesklinnas üüritud korter sobis 5-liikmelisele perele, kuid emale ja kolmele lapsele on see ülemäära suur või luksuslik. Poolte selgitustest nähtuvalt elasid lapsed koos vanematega algul Xxxxxx, seejärel Pärnus. Pere kasutuses on mõlemal pool olnud kolmetoaline elamispind, kus lastel on omaette tuba. Vanematel on kohustus tagada lastele turvaline ja stabiilne elukeskkond. See tähendab kohustust tagada laste jaoks harjumuspärase ja tavalise elulaadi jätkumine ka juhul, kui vanemad lahku lähevad. Puudub mõistlik põhjendus, miks lastega koos elav vanem peaks kolima väiksemasse või kesklinnast eemal asuvasse korterisse üksnes seetõttu, et teine vanem pere juurest lahkus. Lisaks hagejate ema eelistungil täpsustas, nagu juba märgitud, et on elukohta vahetanud ja uues elukohas on üür väiksem. See nähtub ka QQ arvelduskontolt (I kd, lk 148 pöördel) – senine üürileandja Xxxxxxx xxxx xx on 13.07.2020 tagastanud QQ 333,98 eurot selgitusega „tagatisraha miinus juuni üür ja kommunaalid 7 päeva ja mai kommunaalid“, QQ on teinud ülekandeid A.A. arvelduskontole 21.06.2020 summas 59 eurot, 16.07.2020 summas 363,07 eurot ja 7.08.2020 summas 400 eurot selgitusega “xxx“. 8.
3. Toidukulu – hagiavalduses 140 eurot lapse kohta kuus. Kostja leiab, et kuna süüa tehakse neljale inimesele, on ühe lapse jaoks piisav toidukulu kuus 52 eurot. Kostja toob esile, et X on xaastane ja C x-aastane laps. Kostja viitab PRAXIS’e 2018.a valminud uuringu „Elatusmiinimum – teel parema toeni puudustkannatavatele inimestele“ (kostja vastuse lisana esitatud uuringute tekste kohus pabertoimikusse ei lisanud, internetis kättesaadav https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/elatusmiinimum_lopparuanne.pdf) kaudu OECD andmetele, mille kohaselt on lapse tarbimiskaal täiskasvanuga võrreldes 0,3 – 0,
4. Esiteks on nimetatud dokumendis uuritud elatusmiinimumi mõju majandusliku toimetuleku tagamisele. Uuringutulemuste lühikokkuvõttes on välja toodud, et elatusmiinimumi on Eestis käsitletud kui 11 elatusvahendite väikseimat kogust, mis katab inimese igapäevased vajadused ehk teisisõnu elatusmiinimum on vähimate möödapääsmatute ja ellujäämiseks tarvilike kulutuste piir. Uuringus laiendatakse elatusmiinimumi tähendust, et tagatud oleks ka absoluutses vaesuses elavate inimeste kaasatus ühiskonda. Selleks pakutakse uuringus välja mitmete varasemate eksperthinnangute koefitsientide muutus, mis suurendaks arvestusliku elatusmiinimumi piiri. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul elatise suuruse määramisel ei ole põhjust lugeda hagejate reaalsete vajaduste suuruseks ellujäämiseks vajalikku minimaalset toidukorvi. Kohtu hinnangul käsitab kostja vääralt uuringus nimetatud tarbimiskaalu mõistet. Uuringus (lk 8) antud mõiste kohaselt on tarbimiskaal leibkonnaliikmetele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist. Leibkonnaliikmeid võrreldakse perekonna esimese täiskasvanud liikmega. Uuringu punktis 3.2.5 (lk 23), samuti 2013.a koostatud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika lõppraportis (p 4.4.) (kostja vastusele lisatud raporti teksti pabertoimikusse ei lisatud, kättesaadav internetis:https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpidamiskulud_lopparu anne_dets2013.pdf), millele kostja samuti tugineb, selgitatakse, et OECD traditsiooniliste tarbimiskaalude kohaselt lisab leibkonna iga järgnev täiskasvanud liige leibkonnale 0,7 ja iga alla 14-aastane laps 0,5 tarbimisühikut; tarbimisühikud summeeritakse, korrutatakse arvestusliku elatusmiinimumi suurusega, mille järel saadakse iga leibkonna jaoks elatusmiinimumi piir, mis arvestab selle leibkonna koosseisu ja ühistarbimist. 2013.a lõpparuandest nähtuvalt kasutatakse Eestis alates 2004.a traditsioonilisi OECD kaale 1:07:05 absoluutse vaesuse mõõtmiseks ning OECD modifitseeritud kaale (1:0,5:0,3) suhtelise vaesuse rahvusvaheliseks võrdlemiseks. Samas lõpparuandes tuuakse välja, et üldiselt on maailmas leitud, et tarbimiskaalud alahindavad lastele tehtavaid kulutusi; tarbimiskaalude paikapidavus ja rakendatavus sõltuvad tugevalt majanduse hetkeolukorrast, elatustasemest ja kulude tegelikust struktuurist leibkonnas (nt eluasemekulude ja toidukulude osakaalust kogukuludes) ning sisuliselt on tarbimiskaalude rakendatavus lapse ülalpidamiskulude hindamisel omaette uurimisteema. OECD kaalude järgi pere elatusmiinimumi arvestamisel lapse eest lisatavast tarbimisühikust 0,5 või 0,3 ei saa automaatselt järeldada, et kummagi hageja toidukulu moodustab poole või kolmandiku täiskasvanu minimaalsest toidukulust 102,70 eurot. Täiskasvanu toidukulu suuruse võtab kostja statistika andmebaasi andmestikust LE27: ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ja mittetoidukulutuste maksumus 2019.a vaatlusperioodi andmetest. Kostja seisukoha aluseks olev arvestus lähtub eeldusest, et kogu toit tervele perele valmistatakse kodus. Kostja ise on aga kohtule esitanud fotod endast lastega väljas söömas. See tähendab, et laste tavapärase elulaadi juurde kuulub ka aeg-ajalt väljas einestamine. 2013.aasta uuringus on kohvikute ja restoranide kulurida eraldi, rohkem kui kahe lapsega leibkonnas on arvestatud selliseks kuluks 16 eurot lapse kohta kuus, seega laste minimaalne toidukulu, millest kostja arvestus lähtus, oli juba 2013.a hindades 53 eurot. 2020.a veebruaris valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuande (kostja vastusele lisatud lõpparuande teksti pabertoimikusse ei lisatud, internetis kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) järgi on standardeelarve meetodil arvutatud keskmine lapse toidukulu (eeldusel, et laps käib lasteaias või sööb koolilõunat) 90 eurot kuus. Võrdlevanalüüsi meetodil on toidukulu 67 eurot, kuid aruandes on selgitatud, et standardeelarvega võrreldes väiksem summa on tingitud sellest, et toidukulude artikli alla ei kuulu väljas söömine, see on eraldi kulurida koos hotellide/muude majutuskohtade kuludega keskmiselt 35 eurot kuus. Lisaks selgitatakse, et võrdlevanalüüs näitab, kui palju on lapsele kulutatud, mitte kui palju on vastuvõetava elukvaliteedi tagamiseks vaja kulutada. Uuringus tuuakse välja, et keskmiselt ongi kõige suurem kulu toidule ja mittealkohoolsetele jookidele, toidukulu lastel vanusega üldiselt kasvab. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejate näidatud toidukulu 140 eurot kuus (ümardatult 4,7 eurot päevas) on mõistlik ja põhjendatud. Kohus võtab arvesse, et elatis mõistetakse välja laste 12 täisealiseks saamiseni. Hagejate toidulaud ei koosne ainult minimaalsest toidukorvist, vaid vanemate majanduslik olukord võimaldab lastele osta jogurteid, eksootilisi puuvilju, ka maiustusi jms, mis ei ole ellujäämiseks hädavajalikud, kuid mida ei saa lugeda ka ülemääraseks luksuseks. 8.
5. Riided ja jalatsid – hagiavalduses 70 eurot kummagi hageja kohta kuus. Kostja hinnangul on põhjendatud kulu 10 eurot väiksem, 60 eurot lapse kohta kuus. Hageja esindaja istungil möönis, et teatavat mastaabisäästu riiete arvel on, suurema lapse asju saab väiksem kasutada. Kohus arvestab laste riiete ja jalanõude kuluks keskmiselt 60 eurot kuus. 8.
6. TV, internet – 8,25 eurot lapse kohta kuus. Hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt leidis ta laste kulu, jagades kuu arve pereliikmete arvuga. Lapsed vaatavad multikaid, neil on oma tahvlid, kasutavad internetti rohkem. Kostja arvates see summa on mõistlik, kuigi leiab, et emal oleksid need kulud ka ilma lasteta. Kostja esindaja leidis, et väikeste laste osa peaks olema väiksem, 5 eurot. Arvestades, et kaasaegses ühiskonnas laste kasvades interneti kasutamine pigem suureneb, elatis mõistetakse välja laste täisealiseks saamiseni, arvestab kohus kummagi hageja TV+ internet kuluks 8,25 eurot kuus. 8.
7. Lasteaia kulu – X 80 eurot kuus ja Cl 93,30 eurot kuus. Kohus leiab, et selles summas on lasteaia kulu põhjendatud. QQ selgitas, et lapsed käivad xxxxxxx lasteaias, tasu koosneb kohatasust ja söögirahast, lapsed ema avalduse alusel lasteaias hommikusööki ei söö. C suurem summa on tingitud sellest, et Cl on lisaks ujumine. Kostja vaidleb lasteaiakuludele vastu, leiab, et lapsed ei käi iga päev lasteaias ja söögiraha täiskuu eest maksma ei pea, päeva söögiraha on 1,60 eurot. Kui lapsed lähevad kooli, kaob kohatasu ära ja toit on tasuta. Kostja leiab, et piisav on arvestada kohatasuks Xle 50 eurot ja Cle 55 eurot. See on vastuolus hagejate ema pangakontolt nähtuvate kulude kohta kostja enda koostatud tabeliga (II kd, lk 71), kus kostja on arvestanud X keskmiseks lasteaiatasuks 82,4 eurot kuus ja Cl 75,95 eurot kuus. Pärnu Linnavolikogu 17.11.2011 määruse nr 22 „Koolieelsete lasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määra kinnitamine“ §-st 1 tulenevalt on lapsevanema poolt kaetava osa määraks ühes kuus 56,40 eurot. Sama määruse § 2 lg 2 (23.11.2020 jõustunud redaktsioonis, rakendatakse tagasiulatuvalt 1.septembrist 2020) sätestab, et muu hulgas Pärnu xxxxxxx Lasteaias on lapsevanema poolt kaetava osa määraks ühes kuus jaanuarist kuni maini ja septembrist kuni detsembrini 70,50 eurot kuus. Määruse § 3 näeb ette, et lapsevanemale, kelle laps käib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lasteaias, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud lapsevanema poolt kaetava osa määra juhul kui: 1) laps on suunatud erirühma ning tal on arsti ettekirjutus ujumise vastunäidustuse kohta; 2) laps käib sõimerühmas ja laps ei saa ujumisõpetust; 3) lapsele ei tagata lasteaiast tulenevatel põhjustel ujumisõpetust vähemalt 1 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on C lasteaia kohatasu suuruseks 9 kuul aastast 70,50 eurot kuus ja kolmel kuul 56,40 eurot ehk keskmiselt 66,98 eurot kuus (~67 eurot kuus). X kohatasu on 56,40 eurot kuus, kuid võib eeldada, et vanemaks saades hakkab X samuti saama lasteaias ujumisõpetust ning siis on ka tema kohatasu määr vastavalt suurem. Põhjendamatu on jätta lasteaia tasu suuruse määramisel arvestamata laste söögiraha. Seda enam, et kostja arvates piisab laste üldiseks toidukuluks 52 eurost lapse kohta ehk umbes 1,75 eurost päevas. See summa ei saa sisaldada lasteaia söögiraha, sest kostja nimetas, et lasteaia söögiraha on 1,60 eurot päevas. Võttes aluseks kostja nimetatud lasteaia söögiraha päevatasu 1,60 eurot, lisandub 20 tööpäeva korral kohatasule 32 eurot. QQ selgitas, et lapse toiduraha ei pea maksma, kui puudumisest on lasteaiale kaks päeva ette teatatud. See tähendab, et ka puudumiste korral enamasti tuleb lapse eest ikkagi söögiraha maksta (näiteks haigestumise korral, mida ei ole võimalik ette teada). Samuti QQ sõnul ei söö lapsed lasteaias hommikusööki ning selle võrra on söögiraha mõnevõrra odavam. Arvestades kohatasusid keskmiselt 67 eurot ja 56,40 eurot, jääb hagejate nimetatud lasteaiatasude suurusest 13 söögirahaks Cl 26 eurot ja Xl 23,60 eurot kuus, (vastavalt keskmiselt 1,30 eurot ja 1,18 eurot päevas). See, et kooli mineku järel lasteaia kohatasule ja söögirahale enam kulutusi ei tule teha, ei anna alust neid kulusid elatise suuruse määramisel arvesse võtmata jätta. Kohus juhib tähelepanu, et laste kooliminekuga seotud kulusid hagejate kuluarvestus ei sisalda. See tähendab, et laste kooliminekul lasteaia kulude suurusjärgus kulud ei vähene, vaid muutub kulude koosseis. 8.
8. Majapidamis- ja hügieenivahendid Kummalegi lapsele on arvestatud 11 eurot kuus. Hagejate ema selgituse kohaselt on arvesse võetud konkreetsed kulud kodu korrashoiule, laste ja nende riiete pesemisele. Kostja esindaja arvates võiks summa olla 8 eurot kuus, sest iga kuu ei osteta uut pesupulbripakki, kostja enda sõnul piisab temal ühest pakist väga pikaks ajaks, temal ei kulu nii palju kui hagejate emal. Konkreetset arvestust kostja ei esitanud. Kohus on seisukohal, et väikeste laste riided määrduvad ja vajavad pesemist oluliselt sagedamini kui täiskasvanul, seega ka vahendite kulu on suurem. Majapidamisvahendite alla kuuluvad ka kodu koristamise vahendid (nt tolmuimeja tarvikud, nõude- ja põrandapesuvahendid, wcpuhastusvahendid jms, samuti wc-paber), siia kulusse arvestab hagejate ema lisaks ka laste isikliku hügieeni kulud – šampoonid, pesugeelid, hambapastad, hambaharjad. Kohus leiab, et 11 eurot lapse kohta kuus on põhjendatud. 8.
9. Tervishoid Tervishoiukulu 10 eurot lapse kohta kuus on kohtu hinnangul mõistlik. Hagejate ema selgituste kohaselt kuuluvad siia kulugruppi vajadusel ravimid (kurgurohud, valuvaigistid), sidemed, plaastrid, vitamiinid. Lastel erivajadusi ei ole, kuid aastaringselt tarvitavad vitamiine. Cl diagnoositi vitamiinivaegus, ta peab võtma tugevama koostisega vitamiine, peab võtma kaltsiumi ja magneesiumi, toidust kätte ei saa, lisaks joovad lapsed vitamiinijooke. Kostja leiab, et aastaringselt lapsed vitamiine tarvitama ei pea, 6 eurot kuus on tervishoiukuludeks piisav. Kostja ei ole taas summa kujunemist põhjendanud. Kohtul ei ole alust kahelda hagejate ema väidetes, et perearsti soovituse järgi lapsed tarvitavad aastaringselt toidule lisaks vitamiine ja mineraalaineid. Kostja pakutud 6 eurot katab üksnes vitamiinide ühe kuu kulu (60 kapslit sisaldav purk laste vitamiine maksab keskmiselt 12 eurot). Eesti kliimas vajavad lasteaialapsed tõenäoliselt iga paari kuu tagant lisaks vitamiinidele ka vahendeid külmetus- ja viirushaiguste raviks (nohu-, köha- ja kurgurohud, sinepiplaastrid jms). 8.
10. Transpordikulud (kütus) Hagiavalduses on transpordikuluks sõiduki kütusekulu 25 eurot kummagi lapse kohta kuus. QQ sõnul sõidutab ta lapsi 3-4 km kaugusele lasteaeda ja käib lastega arsti juures, auto on diiselmootoriga, keskmine kütusekulu 7l/100 km. Kostja leiab, et piisav kulu on 8 eurot lapse kohta kuus. Hagejad elavad koos emaga xxx. Xxx lasteaed asub hagejate kodust 1,8 km kaugusel. Ühistransporti kasutades kuluks teekonnale (üks suund) umbes 15 minutit (2 bussipeatuse vahet + 10 minutit jalgsi). Praegu pandeemia tingimustes ei saa ette heita isikliku sõiduki ühistranspordile eelistamist. Autot kasutades on kodu-lasteaed teekonna pikkuseks 2,1 km, laste hommikul lasteaeda viimiseks ja õhtul tagasitoomiseks 2 korda edasi-tagasi sõiduga koguneb 20 tööpäeva puhul kuus kokku seega 168 km. Hagejatel ei ole erivajadusi, nad ei ole tavapärasest rohkem haiged ning seega arsti juures käimine sõidukilomeetreid oluliselt ei lisa. Laste lasteaeda viimise järel koju tagasi sõitmist ja lastele lasteaeda minekut saab hagejate ema ühitada ka enda muude sõitudega ning iga päev ei ole 4 korda päevas kodu ja lasteaia vahet sõitmine käsitatav üksnes laste kuluna. Lapsed käivad ühes lasteaias ning enamasti nende sõidukulu kattub. Kohus võtab arvesse ka laste sõprade sünnipäevadele sõidutamisega kaasnevat kulu. Suuremaks saades tekivad lastel küll erinevad sõbrad ja eraldi käimised, kuid kooliealiseks saanuna 14 hakkavad lapsed vähemalt Pärnu linna piires järjest rohkem ise liikuma ühistranspordiga, jalgsi, tõuke- või jalgratastega. Eeltoodu alusel kohus arvestab kummagi hageja põhjendatud transpordikuluks 10 eurot kuus. 8.
11. Mähkmed Hageja XX kuluks on hagiavalduses arvestatud mähkmete kulu 30 eurot kuus, arvestusega 2 pakki (üks kodus, teine lasteaias) kuus, á 14 – 18 eurot. Hagejate esindaja möönab, et varsti mähkmete vajadus kaob ära. XX saab xx xx xxxx x aastaseks. Kohus leiab, et juba 2 – 2,5aastaselt on laps üldjuhul mähkmevaba või kasutatakse mähkmeid harva ja erandjuhtudel, mistõttu mähkmed enam püsikulu ei tähenda. Hagiavalduse esitamise ajal 23.12.2019 oli X x aasta ja x kuune ning mähkmeid võis kuluda rohkem. Kohus leiab aga, et viimase aasta mähkmekulu on kompenseeritud riiete ja jalanõude kuluga: mõlema lapse riiete kuluks on võrdselt 60 eurot kuus, arvestamata mastaabisäästu, kuigi laste 2 aasta ja 5 kuu suurust vanusevahet arvestades on X tõenäoliselt kandnud ka vanema venna riideid ja jalanõusid, selle võrra on tema riiete/jalanõude kulust kaetud mähkmete kulu. Eeltoodu alusel kohus elatise suuruse määramisel X mähkmete kulu eraldi arvesse ei võta. 8.
12. Vabaaja tegevused Hagejad käsitavad vaba aja kuludena kinos ja Lottemaal käimisi, raamatute ostmist, väljasõite jms, kuluks kummalegi lapsele 20 eurot kuus. Kostja leiab, et vaba aja kuluks on piisav 5 eurot kuus, mööndes, et laste kasvades kulude koosseis muutub. Kohus ei nõustu kostjaga, et selle kulu osas on hagejate nõue ülemäärane. Näiteks Lottemaa ühe pileti hind on 15 eurot. Kui lapsed käivad Lottemaal kaks korda aastas (suvel ja jõulude ajal) ning jagades piletihinna 30 eurot aasta peale, kujuneb ühe lapse kuluks ühes kuus 2,50 eurot. xja x-aastased hagejad ei käi üritustel ilma saatjata, mistõttu tuleb laste vajaduste hulka lugeda ka vanema piletikulu. Selliselt on näiteks juba üksnes Lottemaa piletite kulud keskmiselt 3,75 eurot ühe lapse kohta kuus (eeldusel, et vanema kulu jaguneb kahe lapse peale). Sellisel juhul jääks muudeks väljasõitudeks, kinos käimiseks ja raamatute ostmiseks kostja arvestatud 5 eurose summa puhul 1,25 eurot (ehk 15 eurot aastas). Ainult koos saatjaga saavad lapsed käia ka kinos (Apollo Pärnu kinos lapse pilet u 4 eurot), teatris („Endla“ laste etenduse pilet 15 eurot) ja veepargis (Tervise Paradiisis 4-6 a lastel pilet soodushinnaga, sõltuvalt nädalapäevast 3 - 8 eurot + vanema pilet 14 – 24 eurot, perepilet 34 – 58 eurot). Isegi kui kinos, teatris ja Lottemaal käiakse kaks korda aastas ja lastele ostetakse 1 raamat aastas, ei ole kostja pakutud 5 eurot piisav. Kohus leiab, et hagiavalduses nimetatud vaba aja veetmise kuludeks on mõistlik arvestada 15 eurot lapse kohta kuus. Kohus võtab seejuures arvesse, et sõprade sünnipäevad ja ühisüritused, mis samuti on sisuliselt vaba aja veetmine, on hagiavalduses eraldi kuluartiklina välja toodud. 8.
13. Sõprade sünnipäevad ja ühisüritused Nendeks kuludeks on arvestatud Xl 10 eurot ja Cl 25 eurot kuus. Kostja arvates piisab vastavalt 3 ja 6 eurot. Hagejate ema selgituste kohaselt viiakse sünnipäeval sõbrale kingiks rahaga kaart, summa 10 – 15 eurot. Kohus leiab, et sünnipäevapeole minnes kingituse viimine on meie kultuuriruumis tavapärane. Siiski ei saa väikelaste puhul eeldada kõikide lasteaia- või koolikaaslaste sünnipäevadel käimist ja iga kord 10-15 euro suuruse rahakaardi kinkimist. Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel arvestatav laste sotsiaalse suhtlemise vajalik kulu on 10 eurot kuus. 8.
14. Laste enda sünnipäeva Hagejate ema arvestab kummagi lapse sünnipäeva tähistamise kuluks 150 eurot aastas ehk 12,50 eurot kuus. Kostja leiab, et kui kodus pidada, saab 100 euroga hakkama. Kohus peab hagejate näidatud summat 150 eurot mõistlikuks. Lastele huvitavam ja vanemale lihtsam on korraldada konkreetsetes ajalistes raamides sünnipäev kuskil mängutoas. Igal aastal ei ole pandeemiat, mis seda takistaks. Samuti on sellisel sünnipäeval võimalik osaleda mõlemal vanemal, kui vanemate omavahelised suhted ei võimalda osaleda teise vanema kodus peetaval peol. 15 8.
15. Juuksur Hagejad arvestavad juuksuri kuluks 10 eurot, ema sõnul lapsed käivad iga kuu kindla juuksuri juures. Kostja arvates on piisav 4 eurot. Internetist kättesaadavatel andmetel maksab Pärnus eelkooliealiste laste (kuni 7a) juukselõikus 5-8 eurot, meeste juukselõikus 10 – 15 eurot. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada laste juukselõikuse kuluks 8 eurot kuus. 8.
16. Jalgpalli trenn CCl on arvestatud treeningutel osalemise kuluks 12 eurot kuus, selle kulu osas vaidlust ei ole. X vajaduste hulka treeningute kulu praegu arvestatud ei ole. 8.
17. Lasteaia üritused Kohus peab sarnaselt kostjaga lasteaia ühisürituste põhjendatud kuluks 5 eurot kuus. Hagejate esindaja on arvestanud lapse kohta 10 eurot kuus, kuid eelistungil selgitas, et summa on tegelikult väiksem kui 120 eurot lapse kohta aastas. Regulaarselt käib lasteaias teater, kord kuus á 2,50 eurot. Seega 2,50 eurot kuus (30 eurot aastas) jääb muudeks ühisüritusteks. 8.
18. Jõulukingitused Jõulukingituste kuluks on arvestatud 4,20 eurot lapse kohta kuus (50,40 eurot aastas). Hagejate ema selgituste kohaselt on tema ostnud ise lastele jõulukingid. Kostja väidetel on ka tema lastele iga aasta kinke ostnud, kui laste ema ei ole avanud ust, on isa jätnud kingid ukse taha. Kohus leiab, et jõulukinkide kulu ei saa arvestada elatise suuruse määramisel laste ülalpidamiskulude hulka. Sarnaselt ei ole hagiavalduses laste kulude hulka arvestatud sünnipäevakingitusi. Kumbki vanem võib teha lastele kinke vastavalt on võimalustele ja soovile. Lastest lahus elavat vanemat ei saa sundida elatise maksmise kaudu osalema teise vanema poolt valitavate kinkide ostmises. Vanematel on võimalik lastele tehtavate kinkide ühiselt rahastamises eraldi kokku leppida.
19. Alampalk, mille järgi seni kehtiva

§ 101

lg 1 järgi määratakse minimaalse elatise suurus, oli 2019.aastal 540 eurot ja alates 01.01.2020 on 584 eurot. Menetluses väljatoodud kulude suurust arvestades kujuneb C ülalpidamise kuluks vähemalt 540 eurot kuus ja X ülalpidamise kuluks vähemalt 515 eurot kuus. X kasvades tõenäoliselt lisanduvad ka temale ujumistunnid ja sellega suureneb lasteaia kohatasu, samuti huviringis või treeningul osalemise tasu, mistõttu lähema aasta-paariga tõusevad ka tema puhul hagiavalduses loetletud kulud vähemalt 540 euroni kuus. Lisaks on selge, et hagiavalduse kulude loetelu ei sisalda kõiki kulusid. Näiteks ei ole loetelus mööbli, kodutehnika (teler, külmik, pesumasin), nõude, voodipesu, käterättide-saunalinade, spordivahendite (jalg- ja tõukerattad, suusad, uisud jms) jms kestvuskaupade soetamise kulusid. Tegemist on kestvuskaupadega, mille soetamise väärtus tuleb jagada kogu orienteeruva kasutusea peale. Eelkooliealiste laste kiiret kasvamist arvestades võib tekkida vajadus soetatud jalgratas välja vahetada juba aasta – paari pärast. Ka mööbel ei pruugi kesta lapse täisealiseks saamiseni. Hagejad koos oma emaga elavad üürikorteris. Kohtule ei ole esitatud hagejate praeguse elukoha üürilepingut. Varasema, xxx tn asuva korteri üürilepingust (I kd, lk 56-57) nähtuvalt anti koos korteriga üürniku kasutusse ka korteriomandis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli. Kohus möönab, et möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud üürikorteris elamise korral ei ole perel eraldi mööbli, elementaarsete seadmete ja kodutehnika (külmkapp, pliit, praeahi, pesumasin, teler) soetamise kulu, kuid see ei tähenda selliste kulude puudumist, vaid need sisalduvad möbleeritud korteri kõrgemas üürihinnas. Kohus peab elatise suuruse määramisel silmas ka seda, et elatis mõistetakse välja lapse täisealiseks saamiseni, lapse kasvades tema vajaduste koosseis ja erinevate kulude suurus võivad muutuda (näiteks lisandub taskuraha). Lapse vajadusi ei ole mõistlikult võimalik kindlaks määrata sendi täpsusega hetkel dokumentaalselt tõendatavate kulude alusel. Väljamõistetav elatise summa peaks olema lapse vajaduste katmiseks piisav ja võimalikult vähendama vajadust elatisega seoses korduvalt kohtusse pöörduda (nii elatise suurendamise kui vähendamise nõuetega). 16 Kohtu hinnangul saab kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal mõistlikult hinnata laste tegelike vajaduste suuruseks kehtivale alampalgale vastava summa. Kummagi vanema kanda on sellest pool. Peale lapse vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda seaduses sätestatud alammäärast väiksemas summas elatise väljamõistmist, selles asjas ei ole. Kostja ei tugine sellele, et lapsed regulaarselt veedavad arvestatava aja kuust isa juures, mil ta peab lapsi vahetult ülal. Vahetule ülalpidamisele tugineb kostja üksnes seoses tagasiulatuva elatisega, mida kohus analüüsib otsuses edaspidi.

1. Kohus leiab, et hagejate seaduslik esindaja põhjendatult pöördus laste nimel elatise nõudega kohtusse. Hageja esindaja pangakonto väljavõtetega alates 03.04.2019 on tõendatud, et kostja on tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodi jooksul elatist maksnud ebaregulaarselt ja erinevates summades. Näiteks (vt kostja konto väljavõte I kd, lk 34) on kostja 2019.a jaanuarist märtsini maksnud laste ema kontole kummagi lapse eest elatist (laste nimed, summad ja viide elatisele on maksete selgituses) vastavalt 350 eurot, 425 eurot ja 350 eurot, märtsis on lisaks makse 5 eurot selgitusega „ülekanne“; 30.04.2019 on kummagi lapse jaoks elatis 270 eurot ja 24.05.2019 makse 50 euro suurune makse selgitusega „ülekanne“. 2019.a juunis ja juulis ei ole kostja elatise makseid teinud, 16.08.2019 on makse 300 eurot selgitusega „ülekanne“. Juunis, juulis ja augustis kostja tasus küll üürikulusid, kuid võrdselt kõigi pereliikmete vahel jagatuna ei kata see kogu ühe kuu elatist. Kostja ka oma arvestustes (tabelid II kd, lk 63 – 74) toob välja, et hagejate ema esitatud andmetele tuginedes ei ole ta elatist tasunud 2019.a aprillis ning üürileandjale makstu arvelt on kummagi lapse kulusid tasunud 2019.a juunis 170,47 eurot ja juulis 165,99 eurot. Seejuures on tähelepanuvääriv, et nimetatud summade saab, kui kostja tasutud üürisumma jagada nelja pereliikme (ema ja kolm last) vahel. Kuna kostja väidetel tema kooselu laste emaga kestis 2019.a augustini, ei ole kostja poolt hea usu põhimõttega kooskõlas jagada enda tasutud kulusid hagejate ema andmetele viidates vähema pereliikmete arvuga ja sellega näidata enda osa laste ülalpidamises suuremana. Samal ajal on tabelis (II kd, lk 67) hagejate ema poolt ühe pereliikme kohta tehtud eluasemekulutuste veerus kostja selgitus, et ühele pereliikmele langevaks osaks on arvestatud kuni 2019.a augustini 1/5 ja alates septembrist ¼. Jagades ka kostja poolt üürileandjale tasutud juunis 681,87 eurot, juulis 663,94 eurot ja augustis 668,67 eurot (I kd, lk 60) viie pereliikme vahel, kujuneb iga pereliikme (sh kummagi hageja) osa suuruseks vastavalt juunis 136,37 eurot, juulis 132,79 eurot ja augustis 133,73 eurot. 2019.a septembrist on elatis laekunud küll igakuiselt, kuid septembris-oktoobris makstud minimaalmääras elatise asemel on alates novembrist kostja maksnud kummalegi lapsele minimaalsest elatisest 70 – 100 eurot vähem.
2. Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.05.
3. Hagejate ema väidetel lõppes tema kooselu kostjaga xxxx.a novembris ning ta kolis lastega Xxxxxx Eestisse. QQ tunnistab, et üürilepingu Xxxxxxx xxxx xx-ga sõlmisid nad kostjaga ühiselt, kuid selgitab, et kooselu ei jätkunud, vaid kostja üksnes ööbis nende juures kui käis Eestis lapsi külastamas. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu, leides, et on lapsi vahetult ülal pidanud kuni kooselu lõppemiseni 2019.a augustis, mil QQ vahetas üürikorteris ukselukud. Kostja väited on vastuolulised. Nii väidab kostja, et kuni kooselu lõppemiseni 2019.a augustis andis ta lastele vahetult ülalpidamist, lastele elatist hakkas maksma alles pärast kooselu lõppemist, mistõttu on tema arvates alates 2019.a aprillist elatise nõudmine põhjendamatu. Samas kostja on esitanud elatise maksmise tõendamiseks pangakonto väljavõtte perioodi kohta 01.01.2019 – 16.02.2020 (I kd, lk 61), millest nähtuvalt on kostja elatist maksnud juba vähemalt alates 2019.a jaanuarist, seejuures jaanuaris ja märtsis kummalegi lapsele 350 eurot ja veebruaris 425 eurot. Maksete selgituses on selgesõnaliselt viidatud, et makstakse elatist, selgituses on kummalegi hagejale makstava elatise suurus ja kuu, mille eest elatist makstakse. Seega pidi kostja ja QQ kooselu olema lõppenud enne 2019.a jaanuari. Makstud elatise suurusest saab 17 samuti järeldada, et laste senine tavapärane elustandard oli kõrgem kui miinimumelatisega on võimalik tagada.
4. Kostja on vanemate kooselu lõppemise ajale tuginenud üksnes laste vahetu ülalpidamise väite põhistamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja on reaalselt lastele maksnud elatist juba 2019.a jaanuarist, ei oma vanemate kooselu lõppemise tegelik aeg asjas sisulist tähtsust. Seetõttu kohus kostja väiteid ja sellega seotud tõendeid (vanemate vaheline sõnumivahetus) põhjalikumalt ei analüüsi. Laste vahetut ülalpidamist ei tõenda kohtule esitatud fotod (II kd, lk 53 -59), millel on kujutatud lapsi üksikult või koos isaga. See, et isa veedab lastega koos aega, ei tõenda pere ühist majapidamist ja ühiselt laste eest hoolitsemist. Lastest on fotod teinud isa ise, mida tõendab kostja poolt kohtule esitatud ema sõnum, et isa jagaks temaga lastest tehtud pilte. Kui fotol on isa koos lapsega, on selgelt arusaadav, et tegemist on selfie’ga ehk ka selle foto on isa ise teinud. Lastega ajaveetmine ja vahel koos väljas söömas käimine ei tähenda isa osalemist laste igapäevases kasvatamises ja hooldamises, mis annaks aluse elatist vähendada.
5. Kostja väidab, et tema pangakontolt nähtuvad ostud kesklinna toidupoodidest peaksid tõendama laste ülalpidamist, kuna laste ema tõendab oma kulutusi samasuguse tõendiga. Kohus leiab, et kostja tehtud ostudest laste igapäevases kasvatamises ja vahetus ülalpidamises osalemist järeldada ei saa. Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvate ostude kuupäevade järgi kostja tegi laste väidetavalt vahetult ülalpidamise perioodil 2019.a aprillist augustini toidupoes oste üksikutel päevadel. 2019.a maikuus on kostja laste elukoha lähedastes Pärnu Delice’i ja Port Arturi toidupoodides teinud oste muude kuudega võrreldes rohkematel kordadel, kokku 6 päeval. Ostude tegemise päevadele vahetult eelnevatel ja järgnevatel päevadel on oste tehtud mujal Eestis või Xxxxxx. Kostja toob ise esile, et elas ja töötas nädala sees Xxxxxx, Pärnusse püüdis tulla igal nädalavahetusel. Nädalavahetusel pidi kostja ka ise sööma, mistõttu ei tõenda laste emaga samadest poodidest ostude tegemine seda, et kostja on ostnud perele (sh lastele) süüa lastele. Kohus möönab, et tagasiulatuva elatise võlgnevuse suuruse määramisel tuleb arvestada kostja poolt üürimaksete tasumist (I kd, lk 60) juunis, juulis ja augustis, kuivõrd üürikulud on osa laste kuludest ja isa poolt üüri maksmise järel jäi vastavalt laste emal rohkem vahendeid laste muudeks kuludeks. Maikuus xx-le xxxxxxx xxxx üüri katteks kostja poolt tasutud 168,37 eurot vastab tema enda osale üüri ja kommunaalkulude summast ja seda kohus elatise maksmisena arvesse ei võta.
6. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, et kummagi vanema majanduslik olukord ei oleks lahkumineku järel võimaldanud säilitada lastele senist elustandardit. Laste ema QQ pangakonto väljavõttest perioodi 01.04.2019 – 01.04.2020 kohta (I kd, lk 129 – 143) nähtub, et sel perioodil olid tema sissetulekud keskmiselt 2285 eurot kuus, samal ajal väljaminekud 2198 eurot kuus. Konto väljavõtte järgi perioodil 01.04.2020 – 28.08.2020 (I kd, lk 144 -150) olid QQ sissetulekud keskmiselt 2420 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest nähtuvad laekumised kinnitavad tema väiteid, et lisaks vanemahüvitisele, selle lõppemisel töötutoetusele, laste eest makstavatele peretoetustele ja elatisele on tal lisasissetulekuid: ta valmistab ehteid ja müüb neid, teeb ripsmete paigaldust ja hooldust, tal oli Xxxxxx äriühing, selle varade müügist on samuti lisa saanud. Kostja ise kinnitas, et QQl on xxx korter, millest saab üüritulu. QQ pangakonto väljavõttest nähtuvad regulaarsed laekumised xxx xx-lt 300 – 1000 euro suurustes summades. Samuti on laekumised eraisikutelt (sh näiteks 13.08.2020 selgitusega „käevõru“), sularaha sissemaksed, millest saab järeldada QQ väidetud ehete müüki ja tasu eest iluteenuste osutamist. Sellest võib järeldada hagejate emal ka sularahas saadavaid sissetulekuid, seega QQ pangakonto ei kajasta kõiki sissetulekuid-väljaminekuid, sh lastele tehtavaid kulutusi. Elatise asjas kohus ei anna hagejate ema ettevõtlus- ja üüritulule maksuõiguslikku hinnangut.
7. Kostja 18.08.2020 eelistungil möönis ka ise, et laste elulaad ei pea vanemate lahkumineku tõttu halvenema. Kostja väidetel suutis ta Xxxxxx seda lastele tagada, kuna elati koos; nüüd 18 vajab ta ka ise elukohta ja lastele ta ei saa varasemat elulaadi enam võimaldada. See kostja väide on vastuolus tema enda väidetega selle kohta, et kooselu QQga pärast Eestisse kolimist jätkus, et kostja töötas ja elas nädala sees Xxxxxx ning käis nädalavahetustel Pärnus pere juures. Ka Pärnus korteri üürilepingu sõlmisid kostja ja QQ koos, kostja on vähemalt osaliselt tasunud üürimakseid. Seega kostja kinnitab, et juba kooselu ajal oli kostjal kaks elukohta, lisaks on kostja maksnud lastele alates 2019.a jaanuarist elatist, seejuures miinimumist suuremas summas. Kostja enda sõnul pidas ta lapsi 2019.a augustini lisaks vahetult üleval ja seega ta kandis sellega seotud kulusid. Praeguseks kostjal ei ole kohustust lisaks elatisele tasuda hagejate muid kulusid. Sellest tulenevalt ei saa minimaalmäärale vastavas summas elatise väljamõistmine tähendada kostja jaoks rahalise koormuse tõusu.
8. Y väidab, et ta ei ole suuteline elatist nõutavas suuruses, sh tagasiulatuvat elatist, maksma, sest võlgneb Swedbank’ile 4928,95 eurot. Tõenditest järelduvalt on kostja nimetatud võlgnevus krediitkaardi limiidi kasutatud osa. Kostja esitas kohtule oma kahe pangakonto väljavõtted. YY pangakonto nr ….3288 väljavõte perioodide 01.04.2019 – 10.01.2020 (II kd, lk1 – 31) ja 11.01.2020 - 11.09.2020 (I kd, lk 172 – 200) on krediitkaardi konto, kontole on toimunud ebaregulaarseid laekumisi YYlt endalt selgitusega „krediidi tagasimaksed“, millest saab järeldada, et tegemist on vaba tagasimaksega krediitkaardiga ehk kostja peab kasutatud krediidi eest tasuma intressi, krediidi tagasimakseid võib teha vastavalt oma võimalustele. YY töötasu laekumised nähtuvad konto nr ….6272 väljavõttest 01.04.2019 – 11.09.2020 (II kd, lk 32 – 50). Selle väljavõtte järgi oli 2019.a aprillis kostja töine sissetulek kokku 4957,42 eurot, juunis 3054,81 eurot, juulis 2902,33 eurot, augustis 4356,24 eurot (need on kuud, mil kostja elatist ei maksnud, kuid maksis üüri Xxxxxxx xxxx xx-le). Sarnane töötasu on kostjal olnud kogu aasta vältel. Ka üleilmse pandeemia tingimustes on kostja 2020.a juunis saanud töötasuna 3613,75 eurot, juulis 2344,05 eurot ja augustis 2260,27 eurot. Kuigi kostja töötasu on vähenenud, on need summad piisavad, et kahele hagejale minimaalmääras elatist maksta. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja töötasu suurem kui eelistungil väidetud 1900 eurot.
9. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt võttis YY juulis 2019 laenu - 01.07.2019 on tema kontole laekunud Inbank’ilt 14 775 eurot selgitusega „Laenulepingu väljamakse“, 13.07.2019 on kostja teinud V. G.le makse selgitusega „xxxx xx“. Seega ei vaja YY enda kulude tasumiseks rohkem raha mitte niivõrd eraldi elukoha üürimiseks, kui võetud laenukohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kostja poolt endale täiendavate rahaliste kohustuste võtmine ei anna alust laste elatist vähendada.

§ 102

lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab vanema juhul, kui tema sissetulekutest ei piisa laste ja tema enda ülalpidamiseks ning muude kohustuste tasumiseks, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid võrdselt enda ja laste ülalpidamiseks. Ka konto väljavõttest nähtuv kostja töötasusummadest kõige väiksem, 2260,27 eurot, ületab kahele lapsele minimaalmääras makstava elatise summat 3,8 kordselt. Kummalegi lapsele nõutavas suuruses, 292 eurot kuus, elatise maksmise korral jääb kostjale enda ülalpidamiseks ja oma kulude katmiseks üle 1600 euro. Ka kostja enda väidetud 1900 euro suurune töötasu võimaldaks kahele lapsele minimaalmääras elatist maksta. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 märgitakse, et „Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15).“ Kostja ei ole vastu vaielnud laste ema väidetele, et kostjale kuulub kaks autot, 10meetrine laev, mootorrattaid. 19
3. Kohus tuvastas, et hagejate elementaarsed eluvajadused ulatuvad kehtiva alampalgani ühes kuus. Kostja taotleb elatise suuruse määramisel arvestada mastaabisäästu ning hagejatele makstava riiklike peretoetustega. Kohus leiab, et selles asjas mastaabisäästu arvelt hagejate kulud ei erine. Laste suhteliselt väikest vanusevahet arvestades kasvades nende suuruste erinevus väheneb ning mastaabisäästu ei ole, sest lastel ei ole võimalik üksteise riideid kanda, nad vajavad samaaegselt sarnase suurusega rattaid jms.
4. Kostja on alates 2019.a novembrist maksnud elatiseks summa, mille leidmiseks on arvestanud miinimumpalgast maha laste emale kummagi hageja eest makstava lapsetoetuse (C 60 eurot ja X 100 eurot), suure pere toetuse (kummagi hageja puhul 100 eurot) ja lapsehooldustasu (XX eest on kostja arvestanud 38,19 eurot, CC eest 19,18 eurot nii 2019 kui 2020.a) ja tulemuse jaganud kahega. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 16 lg 1 p 1 kohaselt on iga kuu makstavaks peretoetuseks muu hulgas lapsetoetus. PHS § 17 lg 3 (01.01.2019 jõustunud redaktsioonis) kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Seni kehtiv

§ 101

lg 1 järgi ei ole miinimumelatise suurust aga seatud sõltuvusse sellest, kas ja millises ulatuses on laste kulud peretoetustega kaetud. Riigikohtu tsiviilkolleegium 22.märtsi 2017 lahendis tsiviilajas nr 3-2-1-174-16 (p 13, 14) märgitakse, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogukoosseisu 28.03.2018 kohtuotsuses (p-des 18-20) on selgitatud, et „Mõjuvaks põhjuseks, mis lubab

§ 102

lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanema halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad)(vt Riigikohtu 9.juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama hagejate emal on õigus saada lapsetoetust.“ 20. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist minimaalmääras.

§ 101

lg 1 kohaselt on minimaalne elatis ühe lapse kohta pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kostja ei ole tõendanud, et laste vajadused on väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Hagejate mõlema vanema sissetulekud ja varanduslik seis võimaldavad lastele selles ulatuses ülalpidamist anda. Erinevate uuringute järgi ei ole viimastel aastatel laste ülalpidamise kulud siiski suurenenud samas tempos ja ulatuses alampalga suurenemisega ning minimaalse elatise sidumine alampalgaga ei ole enam mõistlik ega põhjendatud. Vabariigi Valitsus on ette valmistanud minimaalse elatise suuruse määramist oluliselt muutva seaduseelnõu, milles muu hulgas nähakse ette peretoetustega arvestamine. Hagejate ema menetluses nõustus, et elatise suuruse määramisel arvestatakse maha lapsetoetuste osa. Seda arvestades peab kohus mõistlikuks elatise suuruse määramisel perehüvitisi osaliselt arvesse võtta.

1. Asjas ei ole vaidlust, et hagejate eest peretoetust makstakse nende emale, QQle. 20 Rahvastikuregistri andmetel on hagejate emal, QQl, peale hagejate veel üks vanem laps, xaastane DD. CC pere teise lapsena saab seega lapsetoetust praegu 60 eurot kuus ja pere kolmas laps X 100 eurot kuus. Kohus peab selles asjas põhjendatuks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada laste eest makstavatest peretoetustest ainult lapsetoetusega. Seega on CC ülalpidamiseks alates 01.01.2020 väljamõistetava elatise suuruseks (584 – 60) : 2 = 262 eurot kuus. XX kasuks mõistab kohus alates 01.01.2020 välja elatise (584-100) : 2 = 242 eurot kuus. Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal juba tasutud elatist. Kuna kostja on elatist tasunud kohtu määratust vähem, tuleb kostjal arvestada, et otsuse tegemise ajaks on tal lisaks tagasiulatuvalt nõutavale elatisele kogunenud elatise võlgnevus, mille suurust kohus kindlaks ei määra ega mõista kostjalt eraldi välja.
2. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes

§ 101

lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse seaduses sätestatud miinimumelatise suurusega. Kohus ei pea aga võimalikuks rahuldada hagejate taotlust siduda väljamõistetud elatis Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääraga. Kohus võtab arvesse, et praegu kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenev minimaalse elatise regulatsioon on reformimisel, elatise sidumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga on kavas tühistada ning minimaalse elatise suuruse määramiseks kehtestatakse teised kriteeriumid, sh arvestamine perehüvitistega. Kooskõlastusringil oleva seaduseelnõu kohaselt sätestatakse minimaalse elatise määramise alused ka edaspidi

§-s 101. Seetõttu kohus mõistab elatise välja konkreetses summas, kuid klausliga, et väljamõistetud elatis ei tohi olla väiksem

§ 101alusel edaspidi määratavast minimaalses elatisest.

1. Kohus ei pea põhjendatuks miinimumelatist vähendada hagejate emale makstava lapsehooldustasu ja suure pere toetuse võrra. PHS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on lapsehooldustasu saamise õigus ühel vanemal, kes kasvatab kuni kolmeaastast last - 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta. PHS § 18 lg 1 p 2 kohaselt juhul, kui lisaks kuni 3-aastasele lapsele kasvatab vanem veel kolme- kuni kaheksa-aastast last, on õigus lapsehooldustasule 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta. Kohus ei nõustu kostjaga, et lapsehooldustasu on ette nähtud lapse kulude katmiseks. Juba toetuse nimetusest nähtub, et tegemist on tasuga lapse hooldamise eest. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka PHS § 18 lg 5, mille kohaselt juhul, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, on õigus lapsehooldustasule sellel vanemal. Ka see näitab, et tegemist on last reaalselt hooldavale vanemale makstava tasuga, mitte lapse kulude katmiseks mõeldud toetusega.
2. Alates 01.07.2017 jõustunud perehüvitise seaduse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4/Pereh%C3%BCvitiste%20seadus) märgitakse: „Perehüvitiste legaaldefinitsiooni all mõistetakse rahalisi toetusi, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks, mis kattub seaduse eesmärgiga toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. /…/ Perekonna toimetuleku eest kannab põhiseaduse (PS) § 27 lõigete 3 ja 5 järgi vastutust peaasjalikult perekond ise. Riigi roll perekonna toimetuleku tagamisel seisneb pereelu soodustavas tegevuses toetavate teenuste olemasolu tagamise ning maksuvabastuste ja sissetulekutoetuste andmise näol. … PS § 28 lõike 4 järgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. /…/ Kõnealune norm lähtub tõsiasjast, et lasterikkus ja puuded põhjustavad üksikisikutele inimväärikuse ning teiste põhiõiguste ja -vabaduste realiseerimisel olulisi takistusi. Esiteks võivad need sotsiaalsed riskid sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda. Teiseks põhjustavad kõnealused sotsiaalsed riskid pahatihti teiste põhiõiguste, -vabaduste ja -kohustuste realiseerimise faktilisi takistusi. /…/ Käesolevas seaduses loetakse lasterikkaks pereks neid perekondi, kus kasvab koos kolm või enam last. Lasterikkus põhjustab peale laste eest hoolitsemise suurtele kuludele takistusi elatise teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu tuleb vähemalt ühel vanemal pahatihti töötamisest osaliselt või täielikult loobuda. /…/ Töö- ja 21 pereelu ühitamist käsitleb aga ESH artikkel 27, mis muu hulgas nõuab, et laste eest hoolitsemise kohustusega arvestataks nii töötingimuste kui ka sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamisel.“ (vt seletuskirja lk 8-9). Kohus leiab, et eelnevast saab järeldada, et suure pere toetuse eesmärk on pere üldise toimetuleku toetamine, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks. Perre laste lisandumisel muutub keerukamaks ja kulukamaks kogu pere igapäevase elu ja logistika korraldamine ka juhul, kui peres on kaks vanemat, kes saavad teineteist abistada, omavahel jagada tööl käimise kõrvalt laste eest hoolitsemist ja laste lasteaeda, kooli, huviringidesse transportimist. Olukorras, kus sellega peab tulema toime üksikvanem, oleks suure pere toetuse arvelt lastele makstava elatise vähendamine äärmiselt ebaõiglane. Kostja istungil heitis kohtule ette, et kohus ei mõista kostja soovi ka ise elada ja ta vajab selleks raha. Ka laste emal on samasugune õigus soovida laste hoolitsemise ja kasvatamise kõrvalt tegelda täiskasvanu elu juurde kuuluvate asjadega. Erinevalt kostjast peab laste ema ööpäevaringselt oma elu korraldamisel laste ja nende vajadustega arvestama. Igapäevast emotsionaalset tuge ja kindlustunnet, mida lastega koos elav vanem oma kohaloluga lastele annab, ei ole võimalik rahas hinnata, kuigi ka see on osa laste kasvatamisest ja ülalpidamisest. Perehüvitiste, sh suure pere toetuse, maksmine ei tähenda, et riik võtab vanemalt lapse ülalpidamiskohustuse osaliselt üle ja et seetõttu võib lastest lahus elav vanem maksta toetuse võrra vähem elatist. Kohus pidas võimalikuks minimaalmääras elatist vähendada poole lapsetoetuse võrra, arvestades hagejate ema nõustumist sellega. Mingeid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse elatist vähendada veel suuremas ulatuses, selles asjas ei ole. 25.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati 23.12.2019, seega hagejate nõue tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks alates 1.maist 2019 on õiguslikult võimalik. Tagasiulatuva elatise puhul on lapsetoetuse arvesse võtmine põhjendatud alates ajast, mil ka kostja ise on elatise maksmisel hakanud perehüvitisi arvestama, s.o. alates 2019.a novembrist. Kostja on 2019.a juunis, juulis ja augustis on elatist maksnud üürikulude tasumisena. Mai, septembri ja oktoobri eest on kostja maksnud elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka vahepealsete kuude eest elatise võlgnevust arvestades lähtuda miinimumist väiksemast summast. 26. Hagejad taotlevad tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse perioodi eest 01.05.2019 – detsember 2019 CC kasuks 1318,36 eurot ja XX kasuks 1258,18 eurot (vt täpsustus 18.08.2020 eelistungil, I kd, lk 112). 26.1. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue 2019.a maikuu eest ei ole põhjendatud. Kostja on 30.04.2019 teinud QQle makse 540 eurot selgitusega „Elatis: X 270 ja C 270 mai“. Seega on kostja määranud, et maksab maikuu elatist. Aprilli lõpus maikuu elatise tasumine on kooskõlas

§ 100lg-ga 4, mille kohaselt elatist makstakse iga kuu eest ette.

Ka hagiavalduses tagasiulatuva elatise nõude arvutuskäigus on märgitud, et maikuu elatis on tasutud, tasumata on elatis aprill 2019 eest. Hagejate esindaja jäi eelistungil nõuet täpsustades selle juurde, et tagasiulatuvalt nõutava elatise periood algab 1.maist 2019, seega hagejad aprillikuu elatise võlgnevust ei nõua. Eeltoodu alusel kohus vähendab tagasiulatuva elatise summat kummagi hageja puhul 270 euro võrra. 26.2. Samuti kohus leiab, et elatise võlgnevuse suuruse määramisel tuleb arvestada kostja poolt 2019.a juunis, juulis ja augustis üürileandjale tasutud summadest hagejatele langevat osa. Kuigi asjas ei ole esile toodud, et vanematel oli kokkulepe sel viisil elatise maksmiseks, on kostja reaalselt laste eluasemekulusid tasunud. Vastavalt kohus vähendab kummagi hageja tagasiulatuva elatise nõuet veel 402,89 euro võrra järgmise arvestuse järgi: 2019.a juunikuu eest

§ 101lg-s 1 sätestatud minimaalne elatis oli 270 eurot lapse kohta kuus.

Kostja tasus juunis üüri 681,87 eurot, millest kummagi hageja osa (1/5) 136,37 eurot. 2019.a juulis kostja tasus üürileandjale 663,94 eurot, kummagi hageja osa 132,79 eurot. 2019.a augustis kostja tasus üürileandjale 668,67 eurot, kummagi hageja osa 133,73 eurot. 22 26.

1. Lisaks kostja maksab alates novembrist 2019 elatist miinimumist vähem. Hagejate arvestuste kohaselt võlgneb kostja 2019.a novembrikuu ja detsembrikuu eest CC elatist kokku 178,18 eurot ja XX elatist 238,36 eurot. Arvestades 2019.a novembrikuust elatise suuruseks poole lapsetoetuse võrra miinimumelatisest väiksema summa, oli X elatis novembris ja detsembris 220 eurot kuus ja C puhul 240 eurot kuus. Kostja on tasunud Cle novembris ja detsembris 2019 elatist 180,41 eurot ja Xle 150,82 eurot. Seega hagiavalduse esitamise ajaks 23.12.2019 oli kostja elatise võlgnevus nende kahe kuu eest kokku CC ees 119,18 eurot ((240-180,41)x2). X elatise osas moodustab november-detsember 2019 elatise võlg 138,36 eurot ((220-150,82)x 2). 26.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil aprill 2019 – detsember 2019 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse XX kasuks summas 507,11 eurot (1318,36 – 270 - 402,89 – 138,36) ja CC kasuks summas 466,11 eurot (1258,18 – 270 - 402,89 – 119,18). Tagasiulatuv elatis tuleb kostjal tasuda lisaks igakuisele elatisele ühekordse maksena, kui QQ ja kostja ei lepi kokku teisiti.
3. Kostja oma vastuväidetes arvestab elatise katteks ka hagejate ema kontole selgitusega „ülekanne“ tehtud maksed. Kohus on seisukohal, et neid ei saa arvestada laste elatise katteks. Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (I kd, lk 63) nähtub, et QQl ja YYl oli omavahel ka muid rahalisi suhteid. Elatise maksmisel on YY alati makse selgituses täpselt välja toonud, millise kuu eest ja kui suure summa kummagi hageja eest elatiseks maksab. See lubab järeldada, et laste emale elatise maksete vahepeal selgitusega „ülekanne“ raha maksmisel ei pidanud YY silmas lastele elatise maksmist.
4. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatakse, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas XX nõuetest 56,5% (sh tagasiulatuva elatise nõudest 38% ja jooksva elatise nõudest 75%); C nõuded rahuldati 59,6% ulatuses (tagasiulatuvast elatisest 37% ja jooksvast elatisest 82,19%). Võttes arvesse, et keskmiselt on kohus rahuldanud hagejate nõuded pooles ulatuses, tagasiulatuva elatise nõuetest rahuldati vähem kui pool, jooksva elatise nõude rahuldamise ulatus oli suurem, kuid kostja on menetluse ajal kogu aeg elatist maksnud, mistõttu on alates 01.01.2020 väljamõistetud elatisest suur osa juba tasutud, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 23