2-18-15999/75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

1. märtsil 2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-18-15999 R A (A, varasem perekonnanimi A De V) hagi J J V I vastu ühisvara jagamiseks ja J J V I vastuhagi R A (varasem perekonnanimi A De V) vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind hagi hind: 3500.00 eurot, vastuhagi hind: 3500.00 eurot. Hageja / vastuhagis kostja: R A (varasem perekonnanimi A De V, isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post xxx) Hageja / vastuhagis kostja lepinguline esindaja: Priit Lantin (e-post xxx) Kostja / vastuhagis hageja: J J V I (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post xxx) Kostja / vastuhagis hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (e-post: aleksei.forstiman@narlex.com) Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Rahuldada R A hagi J J V I vastu ühisvara jagamiseks.
3. Jagada R A ja J J V I ühisvara järgmiselt: 2.
4. jätta A E OÜ (registriosa nr xxx) osad R A ainuomandisse, 2.2 jätta V OÜ (registriosa nr xxx) osad J J V I ainuomandisse.
5. Jätta rahuldamata J J V I vastuhagi R A vastu ühisvara jagamiseks.
6. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt soovib hageja ühisomandi lõpetada ja jagada ühisvara järgmiselt: - jätta A E OÜ osa väärtusega 1250.00 eurot hageja omandisse ning jätta A E OÜ osa väärtusega 1250.00 eurot kostja omandisse, - jätta V OÜ osa väärtusega 1250.00 eurot hageja omandisse ning jätta V OÜ osa väärtusega 1250.00 eurot kostja omandisse või alternatiivselt - jätta A E OÜ osad väärtusega 2500.00 eurot hageja omandisse, - jätta V OÜ osad väärtusega 2500.00 eurot kostja omandisse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 2510.00 eurot, millele lisandub viivis. Hageja vaidlustab kostja menetluskulude suurust. Kostja vastuväited põhihagile ning vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhagi nõue Kostja põhihagi ei tunnista. Poolte omavaheline suhtlus on keeruline, mistõttu ei ole pooltel võimalik ühiselt osanikena jätkata. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et tsiviilasja nr 2-18-12214 raames on hageja kutsutud tagasi A E OÜ juhatusest. Kostja soovib ühisomandi lõpetada ja jagada ühisvara järgmiselt: - jätta A E OÜ osad väärtusega 2500.00 eurot kostja omandisse, - jätta V OÜ osad väärtusega 2500.00 eurot kostja omandisse. Kostja on nõus hüvitama hagejale 145.00 eurot, mis tuleneb osaühingute asutamiskulust, kummalgi 145.00 eurot (RLS § 62 lg 2). Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 2251.72 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suurust. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnista ning jääb põhihagis olevate seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - pooled abiellusid 12.04.2011 ning poolte abielu lahutati 29.11.
7. (vt I kd tl 64, I kd tl 65 pöördel), - poolte ühisvarasse kuuluvad A E OÜ (registriosa nr xxx) osad ja V OÜ (registriosa nr xxx) osad (I kd tl 4, I kd tl 41). Pooled vaidlevad selle üle, kuidas jagada äriühingute osasid. Kuna kohus jagab vara
8. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse § 77 lg-ga
9. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad 2 rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuigi hageja on algselt soovinud jagada mõlema äriühingu osad nii, et hageja omandisse jäävad ½ A E OÜ osadest ja ½ V OÜ osadest ning kostja omandisse jääb ½ A E OÜ osadest ja ½ V OÜ osadest (vt nt I kd tl 2 pöördel, II kd tl 194 pöördel), siis menetluse kestel on hageja asunud seisukohale, et selline vara jagamise viis ei ole kõige mõistlikum, mh on hageja toetanud kostja seisukohta selles, et poolte omavahelised erimeelsused ei võimalda ühiselt äriühingutes otsustusi vastu võtta (vt nt III kd tl 95 pöördel). Kuigi hageja ei ole nimetatud jagamise viisist otsesõnu loobunud, ei esita ta seda ka enam lõppseisukohas. Seega nõustub kohus siinkohal pooltega, et olukorras, kus poolte suhteid ei ole head, oleks keeruline jätkata ühiselt äriühingutes tegutsemist. Seega soovib hageja soovib ühisvara jagamise tulemusena saada enda omandisse A E OÜ osi ja teeb ettepaneku jätta V OÜ osad kostjale. Kostja soovib jätta mõlema äriühingu osasid endale ning on nõus maksma hagejale hüvitise. Pooled on kinnitanud, et äriühingute väärtus on sarnane, kostja sõnul negatiivne (vt I kd tl 65 pöördel ning I kd tl 66). Seega oleks võimalik jagada ühisvara hageja taotletud viisil, kuna äriühingute väärtus on sarnane, siis saaks hagejale jätta A E OÜ osad ning kostjale V OÜ osad ning hüvitist tasuda ei tuleks. Selleks, et jagada kostja taotletud viisil, s.o mõlema äriühingu osad jääksid kostjale ja kostja maksaks enamsaadu eest hagejale hüvitist, tuleb kindlaks määrata äriühingute osade väärtused. Kohus on võimaldanud esitada tõendeid äriühingute väärtuse osas (vt I kd tl 66). Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et 21.06.2019 seisuga on A E OÜ kontol on 64.41 eurot ning V OÜ kontol on 2383.00 eurot, millest tuleb maha arvestada kohustus kostja ees 13 683.00 eurot (I kd tl 68-73). Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et 27.01.2021 seisuga on A E OÜ kontol on 84.28 eurot ning V OÜ kontol on null eurot (III kd tl 82-84). Kostja on teinud ettepaneku tulenevalt äriühingute väikesest väärtusest hüvitada hagejale mõlema äriühingu asutamise riigilõiv 145.00 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kummagi äriühingu väärtuseks on vaid äriühingu asutamise riigilõiv 145.00 eurot. Sest kui äriühingute majanduslik seis oleks nii halb, ei sooviks kostja kindlameelselt mõlemat äriühingut enda ainuomandisse ega keelduks hageja pakutud kompromissi arutamast (vt nt I kd tl 66). Kostja esitatud väljavõtted tsiviilasja nr 2-18-12214 otsustest ei tõenda äriühingu väärtust (III kd tl 12-13). Rohkem tõendeid kostja äriühingute osade väärtuse kohta esitanud ei ole. Seega on põhjendatud jagada ühisvara hageja taotletud viisil, mis kindlustab mõlemale poolele ½ ühisvarast. Kohus jagab poolte ühisvara järgmiselt ning jätab A E OÜ (registriosa nr xxx) osad hageja ainuomandisse ja V OÜ (registriosa nr xxx) osad kostja ainuomandisse. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et R A hagi J J V I vastu ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. J J V I vastuhagi R A vastu ühisvara jagamiseks ei ole põhjendatud ega tõendanud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus jagab R A ja J J V I ühisvara järgmiselt: 3 - jätab A E OÜ (registriosa nr xxx) osad hageja ainuomandisse, - jätab V OÜ (registriosa nr xxx) osad kostja ainuomandisse. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4