Obsah (6)

§ 108§ 142§ 145§ 149§ 143§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18344 Tsiviilasi K.K DIAMOND GROUP

§ 108lg 1).

Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (

§ 142lg 1).

Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (

§ 145lg 1).

Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) eksisteerib kehtiv käendusleping; 2) käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. 7. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus (

§ 149lg 1).

2

1. Kostja vaidlustas nii käenduslepingu aluseks olevast laenulepingust tuleneva nõude olemasolu kui ka käenduslepingu kehtivuse.
2. Kohus täitis 20.04.2021 määrusega selgitamiskohustust ning andis mh hagejale tähtaja oma nõude täiendavaks põhistamiseks ja tõendamiseks (tl 113-114). Kohus selgitas, et hageja peab TsMS § 230 lg 2 alusel tõendama, et tal oli kehtiv laenuleping Grid Group OÜ-ga, kehtiv käendusleping kostjaga ning ta on konkreetse laenulepingu alusel raha üle andnud Grid Group OÜ-le. Kohus leidis ka, et hagejal tuleb tõendada laenulepingu alusel antud kogu raha (10 000,00 euro) üleandmist. Samuti tuli hagejal tõendada, et käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks.
3. Pooled sõlmisid 15.09.2016 käenduslepingu (tl 7-8). Nimetatud käenduslepingu alusel kohustus kostja tagama ja käendama kõiki Grid Group OÜ rahalisi kohustusi ja nende täitmist, mis tulenevad hageja ja Grid Group OÜ vahel 15.09.2016 sõlmitud laenulepingust (käenduslepingu p 1.1). Käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks on 1800,00 eurot (käenduslepingu p 1.2). Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (

§ 142

lg 1) ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada (

§ 145lg 1).

Sellist piirangut 15.09.2016 käendusleping ei sisalda. Kohtule esitatud käendusleping on sõlmitud kirjalikult. Asjaolu, et käenduslepingu on allkirjastanud üksnes kostja, ei muuda käenduslepingut kehtetuks. Kostja kohustatud isikuna on käenduslepingu allkirjastanud. Käendusleping vastab

§ 143lg-te 1 ja 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on seega kehtiv.

11. Kohus analüüsib käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu. Kostja võttis käenduslepinguga kohustuse tagada rahaliste kohustuste täitmine hageja ja Grid Group OÜ vahel 15.09.2016 sõlmitud kirjaliku laenulepingu alusel (tl 5-6). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (

§ 11lg 1).

Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (

§ 11lg 2).

Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool (

§ 11lg 4).

1. Lepingu p 3.1 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ning kehtib kuni lepingust tuleneva poolte nõuetekohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et laenulepingu sõlmimist hageja ja Grid Group OÜ vahel ei tõenda kohtule esitatud allkirjastamata leping ning kohtule esitatud laenusaaja kinnitused ega ka e-kiri (tl 12-14 ja tl 110). Samuti ei tõenda laenulepingu sõlmimist 19.09.2017 maksekorraldus (tl 10). Nimetatud maksekorraldusest nähtub, et hageja kandis Grid Group OÜ-le 19.09.2017 4500 eurot, selgitusega „laen ettevõttele“. Nimetatud maksekorraldusest ega selgitusest „laen ettevõttele“ ei saa kuidagi tuletada, et 3500,00 eurot nimetatud summast on makstud 15.09.2016 sõlmitud laenulepingu alusel. Maksekorraldusel ei ole ühtegi viidet kõnealusele laenulepingule. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et tegemist võis olla mistahes laenuga Grid Group OÜle, kuid nimetatud makse ei ole kuidagi seostatav 15.09.2016 laenulepinguga. Laenulepingu p 1.2.1 kohaselt pidi hageja maksma laenu laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Laen tuli tagastada hiljemalt 01.06.
2. Seega saabunuks ka laenu tagastamise tähtaeg 3,5 kuud varem enne hageja poolt väidetava laenusumma 3500,00 euro väljamaksmist. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et pooled muutsid laenulepingu tingimusi.
3. Samuti on tõendamata 6500,00 euro üleandmine. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna hageja nõudeks kostja vastu on 1800,00 eurot, siis hageja ei ole vaja esitada 3500,00 3 eurot ületava osa väljamaksmise kohta täiendavaid tõendeid. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud, et hagejal oli kokkulepe, et ülejäänud summa laenust annavad kostjale kolmandad isikud.
4. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (

§ 142lg 1).

Käendaja käenduslepingust tulenev kohustus võlausaldaja ees on seotud käendatava põhikohustuse sisu ja ulatusega. Kui käendusega tagatavat kohustust ei ole tekkinud, on käendusleping sisuliselt esemetu ning hageja ei saa käendusele tuginedes käendaja (kostja) vastu nõudeid esitada. Vastavalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, kuna hageja ei ole tõendanud käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja analüüsida teisi käenduslepingust tuleneva nõude rahuldamise eeldusi.
2. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kohtuotsuses käsitlemata poolte poolt esitatud väited ja tõendid.
3. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
4. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Vastavalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4