← Eesti

3-22-233/2

Obsah (6)§ 164§ 171§ 173§ 166§ 167§ 49

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-233 Määruse kuupäev 28.01.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Haldusasi Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülema esildis

) § 49 lõikes 2, kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 29 lõikes 7 ning Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunktides 11 ja punktis 16 sätestatud kohustuste rikkumise eest (distsiplinaararestist kogupikkusega 7 päeva arvestati maha distsiplinaarkinnipidamise aeg ehk 1 päev). Karistatav on tutvunud teenistusliku juurdluse kokkuvõttega, 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülema 21.01.2022. a käskkirjaga nr 253P distsiplinaarkaristuse määramise kohta ning distsiplinaararestis viibiva kaitseväelase õiguste ja tema suhtes kohaldatavate piirangutega

§ 164ja § 172 lg 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 171

lg 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab 3-22-233 halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.

§ 173

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Eeltoodust tulenevalt piirdub praeguses asjas teostatav kohtulik kontroll ennekõike distsiplinaarkaristuse määramisel pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisega. Kohus saab hinnata distsiplinaarkaristuse määramise sisulist õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik distsiplinaararesti määramise käskkirja vaidlustab. 3.

§ 166

lg 1 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Samuti on vastavalt

§ 166

lg 1 p-le 2 distsiplinaarsüütegu asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2). Tulenevalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 171

lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti on võimalik määrata kuni 14 päevaks (

§ 171lg 4).

4.

§ 49

lg 2 kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas.

§ 49

lg-st 3 tulenevalt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Vastavalt KKS § 29 lg-le 1 on käsk ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis, ning vastavalt KKS § 29 lg-le 7 on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunktis 11 sätestatu kohaselt on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes. Kaitseväe sisemäärustiku punkt 16 sätestab aga järgmist: „Kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras. Kaitseväelane peab meeles pidama, et iga kaitseväelase ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe või Kaitseliidu selle struktuuriüksuse, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab, üle. Kaitseväelane peab kaitsejõudude au ja head nime kalliks pidama.“ 5. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees X.. X.i järgmiste tegude toimepanemise eest: 1) olles lubatud väljaloale 01.01.2022 kell 12.00 kuni 02.01.2022 kell 20.00, ei ilmunud ta ette nähtud ajal tagasi väeossa, minnes sellise tegevusega vastuollu

§ 49

lg-ga 2 ja pannes toime

§ 166

lg 1 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo; 2) ei teavitanud oma mitteilmumisest ei

  1. jalaväebrigaadi korrapidajat ega oma vahetut ülemat, minnes oma sellise tegevusega vastuollu
  2. jalaväebrigaadi sisekorraeeskirjas sätestatuga ja pannes toime

§ 166

lg 1 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo; 3) valetas 02.01.2022 pioneeripataljoni pioneerikompanii ülemale, kes 02.01.2022 täitis ka 1. jalaväebrigaadi korrapidaja ülesandeid, et tal on arsti vastuvõtuaeg, 2 3-22-233 minnes sellise tegevusega vastuollu Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunktiga 11 ja punktiga 16 ning pannes toime

§ 166

lg 1 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo; 4) jättis 02.01.2022 täitmata pioneeripataljoni pioneerikompanii ülemale, kes 02.01.2022 täitis ka 1. jalaväebrigaadi korrapidaja ülesandeid, käsu naasta teenistusse, minnes oma sellise tegevusega vastuollu KKS § 29 lg-ga 7 ja pannes toime

§ 166lg 1 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

6. X.. X.ile ette heidetud teod on seega distsiplinaarsüüteod

§ 166

lg 1 p-de 1 ja 2 mõistes ning nende eest võis talle määrata distsiplinaarkaristuse.

  1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on X.. X.ile võimaldatud anda talle ette heidetud tegude asjaolude kohta seletusi. Selgitused kajastuvad tema 05.01.
  2. a ja 07.01.
  3. a seletuskirjades ning enne selgituste andmist oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega, mis olid ära toodud seletuskirja blanketil ja millega tutvumist on ta oma allkirjaga kinnitanud. Muu hulgas on X.. X.i teavitatud, et talle võidakse süüteo eest määrata distsiplinaarkaristus ning tal on õigus esitada tõendeid ja taotlusi. Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, mille kohta on koostatud 13.01.2022 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr KV-10-3-1/22/
  4. X.. X.ile on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet tutvustatud 19.01.
  5. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. X.. X. kuulub

  1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni koosseisu ning talle on distsiplinaararesti määranud
  2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem. Seega on distsiplinaararesti määranud pädev isik.
  3. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 173lg-st 2 ja HKMS § 264 lg-st 1 juhindudes leiab kohus, et X..

X.ile on määratud distsiplinaararest seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.