← Eesti

1-20-7620/26

Obsah (4)§ 76§ 75§ 121§ 424

1-20-7620 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2022. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–20-7620 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Helina

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Aleksei Melnikovile Harju Maakohtu 23.10.2020.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

  1. Kohustada Aleksei Melnikovi ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) Harju Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval.
  2. Aleksei Melnikovi karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest. Määrus väljastada Aleksei Melnikovile, prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 03.05.
  3. a kohtumäärusega vabastati Aleksei Melnikov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 13.01.
  4. a, millest esimeseks 5-kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni. Aleksei Melnikov määrati elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 4 alusel määrati Aleksei Melnikovile lisakohustusteks – pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul vanglast vabanemisest; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate ja/või narkootikume tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja alluda 5-kuulisele elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 19.05.

  1. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 22.12.
  2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande Aleksei Melnikovi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Aleksei Melnikov rikkus kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Kohustuse rikkumine tuli ilmsiks korralisel registreerimisel 30.11.
  3. a, kus isik tunnistas, et 26.11.
  4. a tarvitas ta alkoholi koos enda sõbrannaga ning toimus intsident, mille tagajärjel pidi sekkuma politsei. Antud kohustuse rikkumist kinnitab ka politsei poolt 13.12.
  5. a saadetud päringu vastuskiri ja 21.12.
  6. a saadetud indikaatorvahendi protokoll. Vastuskirjas sisaldavas infost nähtub, et Aleksei Melnikov oli 27.11.
  7. a joobes ja agressiivne ning juhtumi alusel alustatud kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Indikaatorvahendi protokolli alusel oli Aleksei Melnikovi joove mõõdetud 1,50 mg/l. Aleksei Melnikov on kriminaalhoolduse alguses psühhiaatri vastuvõtule pöördunud ning esitanud ka tõendi, mille vastusest nähtub, et isik alkoholi tarvitamist eitab ja ka eriravi ei pea vajalikuks. Kriminaalhoolduse ajal on ametnik korduvalt soovitanud ja andnud kontaktid programmiga "Kainem ja tervem Eesti" liitumiseks, kuid isik seda vajalikuks ei ole pidanud. Aleksei Melnikov tundis programmi vastu huvi alles peale kohustuse rikkumist ning enda sõnul on programmi läbiviija poole pöördunud ja osalenud kohtumisel 16.12.2021. a. 2 Kriminaalhoolduse ajal on Aleksei Melnikovile on tehtud üks kirjalik hoiatus - ilma retseptita psühhotroopse ravimi tarvitamise eest. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes

§ 76lg 7 ja Kr

HS § 31 lg 1, teeb ametnik ettepaneku pöörata täitmisele Aleksei Melnikovile määratud kandmata jäänud karistuse osa. Isik ei ole kriminaalhooldusesse täie tõsidusega suhtunud ning alahinnanud enda sõltuvusprobleemi, kuna kuritarvitas alkoholi, mis vallandas agressiivsuse ja mille tõttu pidi sekkuma politsei. Samuti eiras isik kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja /või alkoholi tarvitavate inimestega. Isik teadis, et V. P. on varasemalt (

  1. a) olnud kriminaalkorras karistatud ja sellest hoolimata tarvitas temaga koos alkoholi. Kriminaalhooldusalune on küll enda süüd tunnistanud ja sõltuvusprobleemiga tegelema hakanud, pöördudes programmi "Kainem ja tervem Eesti", kuid isikul lõppeb katseaeg 13.01.
  2. a ning ametnikul ei ole peale seda enam võimalik programmis osalemise osas järelevalvet teostada. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Aleksei Melnikovi karistuse täitmisele pööramist kriminaalhoolduse ajal toimepandud rikkumiste tõttu. Varasemalt kriminaalhoolduse jooksul on A. Melnikovile tehtud talle üks kirjalik hoiatus, kuna ta tarvitas psühhotroopseid aineid ilma retseptita, mida ta ise ka tunnistas. Isik väitis, et tal ei ole alkoholiga probleeme. Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil, et rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Ta tarvitas alkoholi ja nüüd tunnistas, et tal ikkagi on alkoholi tarvitamisega probleeme. Ta pöördus peale vanglast vabanemist psühhiaatri poole ja alguses oli kõik hästi, kuid ta ei saanud hakkama oma emotsioonidega ega tunnistanud oma probleeme. Ta osales 01.12.
  3. a programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Tema suhtes alustati
  4. a novembris uus kriminaalasi, kuid see lõpetati, kuna neil ei olnud kannatanuga teineteise osas rohkem pretensioone. Taotles anda talle võimalus vabaduses kriminaalhoolduse kohustusi edasi täita, lubas käia programmis edasi ning soovib pöörduda ka psühholoogi poole. Sotsiaalprogrammist ta loobus, kuna arvas, et ta on sisemiselt tugev ja saab ise hakkama. Teatas, et ta tahab terveks saada, kuna see segab tema elu.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Aleksei Melnikovile Harju Maakohtu 23.10.2020. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 03.05.2021. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Aleksei Melnikov rikkus kohtumäärusega talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi.

A. Melnikov tunnistas kohtuistungil, et ta tarvitas alkoholi ning toimus intsident, mille tagajärjel pidi sekkuma politsei. Politsei teatel oli Aleksei Melnikov 27.11.2021. a joobes ja agressiivne ning juhtumi alusel alustati kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Indikaatorvahendi protokolli alusel oli Aleksei 3 Melnikovi joobeks mõõdetud 1,50 mg/l. PPA teatel lõpetati 16.12.

  1. a prokuratuuri loal kriminaalmenetlus selles asjas. Lisaks oli A. Melnikovile määratud vanglast vabanemisel kohtu poolt kohustus – pöörduda vanglast vabanemisel psühhiaatri poole ja läbida sõltuvusravi. Kuid Wismari Haiglast 28.05.
  2. a välja antud tõendist nr 5807 nähtub, et Aleksei Melnikov küll pöördus 28.05.
  3. a psühhiaatri poole, kuid kuna isik teatas arstile, et ta ei tarvita alkoholi ja A. Melnikov ise ei pidanud vajalikuks talle eriravi määrata, siis psühhiaater talle ravi ka ei määranud. Kriminaalhooldusametnik korduvalt soovitas tal pöörduda programmi "Kainem ja tervem Eesti" liitumiseks, kuid isik ei pidanud seda varasemalt vajalikuks ja pöördus programmi alles 16.12.
  4. a ehk peale rikkumiste toimepanemist. Isik hakkas on sõltuvusega tegelema alles 1 kuu enne katseaja lõppemist, mis kohtu hinnangul on vaid näiline probleemiga tegelemine. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et Aleksei Melnikovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil kriminaalhoolduskohustuste rikkumist ja teatas, et ta tahaks ikkagi kriminaalhooldusel edasi olla ning sõltuvusravi läbida, kuna nüüd ta mõistis, et tal on alkoholiga probleeme ning ta tahab terveks saada. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet Aleksei Melnikovi suhtes peale tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Kuid kriminaalhoolduse jooksul on Aleksei Melnikov pannud toime kriminaalhoolduse kohustuse rikkumisi. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil võimaldada tal kriminaalhooldusel edasi olla, kuid seaduse järgi ei ole selles kriminaalasjas enam võimalik isiku katseaja pikendada. Harju Maakohtu 03.05.
  5. a kohtumäärusega määrati Aleksei Melnikov käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.01.
  6. a. Kuna talle määrati katseaeg kuni karistusaja lõpuni, siis ei ole kohtul võimalik enam A. Melnikovi katseaega pikendada. Praeguseks ajaks on katseaeg juba ka lõppenud. Kohus saab A. Melnikovi käitumisest teha vaid ühe järelduse, et kuigi isik viibis ligi 7 kuud vanglas, siis käitumiskontrollile allutades jätkab ta endiselt tavapärast käitumist – tarvitab alkoholi, mis toob kaasa kokkupuute politseiga. Isik küll pöördus psühhiaatri poole kohtumäärusega talle ette nähtud tähtajal, kuid sisulist ravi tal ei alustatud, kuna isik ei tunnistanud psühhiaatrile, et ta tarvitab alkoholi ja et alkohol tekitaks talle probleeme. A. Melnikovi suhtes tehtud Harju Maakohtu 03.05.
  7. a kohtumäärusest nr 1-20-7620 nähtub, et tegelikult isik juba tema tingimisi ennetähtaegse menetluse käigus tunnistas, et alkoholist hakkasid tema probleemid, et ta tülitseb oma elukaaslasega, joob viina ning läheb seejärel autoga sõitma. Nüüd vabaduses olles kordus jällegi sarnane situatsioon, et isik tarvitab alkoholi ja käitub oma elukaaslasega agressiivselt ning politsei oli sunnitud ta politseijaoskonda kainenema toimetama. Seega saab väita, et A. Melnikov oli juba varasemalt aru saanud, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Kriminaalhoolduse jooksul varasemalt on kriminaalhooldusametnik teinud Aleksei Melnikovile ühe kirjaliku hoiatuse ilma retseptita psühhotroopse ravimi tarvitamise eest, kuigi kohtuistungil A. Melnikov väitis, et enne 26.11.
  8. a ei olnud tal sõltuvusainete tarvitamisega probleeme. Karistusregistri andmetel omab A. Melnikov praegusel ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust, kus ta on kõigis kriminaalasjades süüdi tunnistatud

§ 424järgi – mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

Kohus on seisukohal, et Aleksei Melnikov on tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi, mis näitab tema üleolevat ning hoolimatut suhtumist kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas Aleksei Melnikovi tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja 4 lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse Aleksei Melnikovi rikkumised niivõrd rasked, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on Aleksei Melnikovi suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Aleksei Melnikovile Harju Maakohtu 23.10.2020. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 7 kuud ja 25 päeva vangistust

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.