← Eesti

2-21-107448/18

Obsah (16)§ 2§ 3§ 1§ 9§ 29§ 8§ 16§ 20§ 11§ 208§ 217§ 76§ 100§ 101§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-107448 Osaühi

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on 2 saavutanud kokkuleppe.

§ 29

esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat. 8.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

  1. Käesolevalt saab kohtule esitatud hagi faktilistest asjaoludest järeldada, et poolte vahel oli ostumüügi lepingust tulenev suhe. Seda kinnitab ostu-müügi leping nr xxxx, 26.11.
  2. Asja müügilepinguga kohustub müüja

§ 208

lg 1 kohaselt andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

  1. Pooled on lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et müüja hangib ostjale kaupu vastavalt ostja kirjalikule või telefoni teel esitatud tellimusele. Lepingu punkti 4.
  2. kohaselt vormistati kauba üleandmine mõlema lepingupoole volitatud esindaja poolt allkirjastatava kauba saateleht/arvega. Kohtule on esitatud arve/ saatelehed, millest nähtub kauba kogus ja sortiment ning hind. Kostja on 09.09.2020 ja 14.10.2020 e-kirja grandshisha3@gmail.com teel edastanud tellimused tasunud. Arvete nr MV1483084 ja MV144429 tellimuste osas on toimunud samal e-aadressil, kuid arved on tasumata. Kostja on e-kirjaga aadressilt info.gsresto@gmail.com edastanud 11.06.2021 (26.07.2021 allkirjastatud) seisukoha, millest nähtub, et ta on hagimaterjalid jätte saanud ja hagi ei tunnista. Kohus jättis 30.07.2021 määrusega kostja taotluse menetluskulude tagatise määramiseks rahuldamata. Kostja 13.01.2022 kohtuistungile ei ilmunud, paludes asi läbi vaadata tema kohalolekuta. Asjaolu, et kaup on kostjale edastatud kinnitab arvel nr MV143984 ja nr MV144429 vastuvõtja kinnitus. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel ka

§ 76

lõikest 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktist 6 tulenevalt, 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesolevalt tuleb kohaldada lepingu punktis 7 kokkulepitud viivise määra. 12. Viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist

§ 162

järgi.

§ 162

lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Käesoleval juhul ei ole kostja toonud esile asjaolusid viivise vähendamiseks, mistõttu puudub kohtul seadusest tulenev alus kostjalt nõutavat viivist vähendada. Kohtu hinnangul saab hageja rakendatud viivisemäära (0,15%) pidada mõistlikuks, seetõttu on põhjendatud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 147.50 eurot. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja poolt on lepingulised kohustused täidetud, kaup on üle antud ja ta on õigustatud esitama rahalise nõude kostja vastu. Hagi tuleb rahuldada ja kauba eest tasumata summa välja kostjalt mõista, samuti kokkulepitud viivised. Menetluskulud

  1. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
  3. Hageja 13.01.2022 menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 331 eurot. Lisaks märkis hageja 13.01.2022 toimunud kohtuistungil, et hageja menetluskulud seoses istungiga välja mõista tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta. Viidatud kohtuistung kestis protokolli kohaselt 16 minutit. Seega palub hageja istungil osalemise eest kostjalt välja mõista 29,33 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
  4. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud kogusummas 360,33 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
  5. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.