4-22-415/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märtsil 2022.a Tallinn Väärteoasja nr 4-22-415 (2317,22,000835) Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Rebecca Lambergi kaebus PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna 31.01.2022.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,22,000835 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Rebecca 49811140274; elukoht: xxxx) Lamberg (isikukood: Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 31.01.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,22,000835 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 31.01.2022 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,22,000835 karistati Rebecca Lambergit NETS (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) § 462 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Otsuse kohaselt viibis Rebecca Lamberg 31.01.2022 kell 08:08 xxxx (liikudes Laagri suunas) sisetingimustes ühistranspordis bussis nr 27 ja ei kandnud maski, isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Otsuse kohaselt rikkus Rebecca Lamberg oma tegevusega NETS § 28 lg 6, VV korraldus 23.08.2021 nr 305 p 8 nõudeid. 2 Kaebuse sisu
2. Eelnimetatud otsusele esitas Rebecca Lamberg kohtule kaebuse, milles palus vähendada tema trahvi miinimumini, ei soovi selle tühistamist, kuna ei eita, et rikkus seadust. Leiab, et on tegelikult igapäevaselt kuulekas kodanik, järgib kõiki reegleid ja kodanikukohustusi. Seekord oli tõesti unustanud hommikul kiiruga maski kodust kaasa haarata, lootis, et seda saab bussist osta nagu kauplusest. Kahjuks ei olnud see võimalik. Juhib veel tähelepanu, et on väga arvestav hetke koroona olukorra suhtes ja on kolm korda vaktsineeritud, oma töö tõttu peab end iga päev kiirtestima, seega arvas, et ta ei kujuta kaaskodanikele bussis suurt ohtu. Kuna kõigil on kiire elutempo ja palju pingeid, siis kõik aegajalt unustavad ja eksivad. Lisaks juhib tähelepanu kiirmenetluse otsuses tehtud vea kohta. Ametnik on täitmisel eksinud rahatrahvi summa kirjutamisel blanketi „TEAVE OTSUSE TÄITMISE KOHTA“ lõikes. Antud kohas on trahvi summaks kirjutatud 10 eurot ja menetluskulu 0 eurot, kuid antud blanketi/otsuste järgi peaks seal lõikes olema summa 40 eurot. Nii nagu ta eelnevalt oma palves kirjutas, oleme kõik inimesed ja kõik eksime ja teeme vigu, kuid nendest me ainult õpime. Kohtuistungist osa võtta ei soovi, asja lahendamist soovib kirjaliku menetluse teel, kaitsjat ei ole. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
3. Kohtuväline menetleja esitas 16.02.2022.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, leides, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja toob välja, et politsei on kaasatud TA järelevalveülesannete täitmisesse alates 16.08.2021 (alus VV korraldus nr 294). Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 on kooronaviiruse SARS-CoV-2 põhjustava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ja takistada viiruse levikut. Viirus levib paremini halvasti vaktsineeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedas kontaktis. Kohtuväline menetleja viitab Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 28 lg 1, mis sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning leiab, et olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ja õigusrikkumise iseloomu leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on igakülgselt proportsionaalne, seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg
4. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3
6. Esmalt märgib kohus, et antud juhul oli Politsei- ja Piirivalveametil pädevus asja menetleda tulenevalt NETS § 49 lg 3, mille kohaselt käesoleva seaduse § 461 ja 462 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on kaasatud § 452 sätestatud korras Terviseameti ülesannete täitmisse. NETS § 452 lõike 1 järgi võib Terviseamet kaasata eriolukorras või hädaolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. Kohtuväline menetleja osutas enda kirjalikus seisukohas alates 16.08.2021 Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 294 „Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine Terviseameti ülesannete täitmisesse, mis on seotud nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamisega“.
7. Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2022 kell 08:08 viibis Rebecca Lamberg ühistranspordis (bussis nr 27, liikudes Laagri suunas) ja ei kandnud kaitsemaski. Nimetatud andmed on talletatud ka asja juurde lisatud vormikaamera salvestusel. Vaidlus puudub selleski, et kiirmenetluses otsuses näidatud ajal ja kohas puudus Rebecca Lambergil kaitsemaski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Sellistest asjaoludest lähtuvalt leidis kohtuväline menetleja, et Rebecca Lamberg on rikkunud NETS § 28 lg 6 ja VV 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8 nõudeid. NETS § 28 lg 6 kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 on vastu võetud „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi Korraldus). Nimetatud Korralduse p 8 sätestab, et avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. R. Lambergile etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud Korralduse p 7 sätestab, et avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Ka käesolevalt kehtiv Korralduse p 7 nimetab avaliku siseruumina ka ühissõidukit.
8. Eelnevast lähtuvalt ei ole kahtlust, et ka ühissõidukis kui avalikus siseruumis on kaitsemaski kandmine kohustuslik. Kuna Rebecca Lamberg ei kandnud 31.01.2022 kell 08:08 Xxxx sisetingimustes ühistranspordis bussis nr 27 kaitsemaski, rikkus ta nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõudeid, täites NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Hinnates menetlusaluse isiku ütlusi kohtueelses menetluses (oli ilma maskita, kuna avastas bussipeatuses, et tal ei ole maski ning kuskilt seda võtta või osta antud hetkel võimalik ei olnud) ning tema kaebuses kirjeldatut, pani Rebecca Lamberg teo toime hooletusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks R. Lamberg pidanud ette nägema, et ilma kaitsemaskita ühistranspordis viibimisega võib ta toime panna süüteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
9. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Arvestades Rebecca Lambergi süü suurust ja süüdlase isikut esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutusel. Kohus arvestab, et Rebecca Lamberg ei pannud tegu toime tahtlikult ning on terve 4 menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi selles, et rikkumine sai võimalikuks, kuna avastas maski puudumise bussipeatuses ning tal ei olnud seda kuskilt võtta. Sellekohastele menetlusaluse isiku ütlustele ei ole kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas vastuväiteid esitanud. Kohtuväline menetleja on enda kirjalikus seisukohas peatunud küll pikalt COVID-19 ohtlikkusele ühiskonnas ja riigi poolt kehtestatud piirangute olulisusele, kuid ei ole välja toonud rikkumise asjaolusid ega neid vastavate õigusnormidega sidunud. Kohus nõustub täielikult, et riigi poolt kehtestatud nõuete järgimine on äärmiselt vajalik viiruse levimise tõkestamiseks, kuid isiku karistamisel tuleb võtta aluseks isiku süü, arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Kohtu hinnangul ei olnud Rebecca Lambergi süü suur. Vormikaamera salvestuselt nähtub, et kontrollimise ajal oli pigem tagatud bussis viibivate isikute hajutatus ning seega ei saa rääkida ainuüksi kaitsemaski puudumisest kui automaatselt ühiskonnaohtlikust väärteost. Puuduvad mistahes andmed, et Rebecca Lambergi tegevus oleks olnud teadlik ning pahatahtlik suhtumine ühiskonnaliikmete tervisesse ning nende heaolu kahjustav. Rebecca Lambergi kaebusest saab välja lugeda, et ta ei eita kaitsemaski kandmise vajalikkust ning tema suhtumine riigis kehtivate piirangute ja nõuete osas on tõsine. Karistusregistri andmetest tulenevalt on Rebecca Lamberg varasemalt ka karistamata isik, seega on tema eelnev käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Samuti pöörab kohus tähelepanu Korralduse punktis 8 märgitule, mille kohaselt on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. Korralduse seletuskirja kohaselt loetakse tegevuse eest vastutavaks isikuks isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest. Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud käesolevas korralduses sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti (seletuskirja lk 23). Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul pidanud kohtuväline menetleja isikut karistades tähelepanu pöörama sellelegi, kas ja kuidas oli vastutava isiku poolt tagatud kaitsemaski kandmise kohustuse täitmine. Praegustel andmetel ei saa kuidagi välistada võimalust, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumine oleks tegevuse eest vastutava isiku poolt korrakohase kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise korral jäänud olemata. Tähelepanuväärne on asjaolu, et sisenemisel politseibussi anti R.Lambergile kaitsemask.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rebecca Lambergi süü ei ole suur ning antud asjas puudub kaalukas avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 31.01.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,22,000835 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)