Obsah (7)

§ 77§ 13§ 101§ 635§ 644§ 114§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-4415 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Go

§ 77

lg 1 ja leidis, et kostja poolt teostatud projekt vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul on hageja väidetav lisakulu tõendamata. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et hageja poolt nimetatud materjali kokkuhoiu tulemusel oleks töö keskmine kvaliteet olnud tagatud. Ka hageja enda poolt esitatud OÜ Gravity arvamusest see ei tulene. Vastupidiselt on OÜ Gravity just märkinud, et valitud põhielementide kandevõime kontroll näitas, et kõikide kontrollitud elementide kandevõime on tagatud. Samuti on tagatud kõik kasutuspiirseisundi nõuded. Ekspert Elmet Ein on leidnud, et kostja on arvutused teinud mõistliku varuga. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et betooni koguse vähendamisega ning minimaalse armeeringuga ei oleks tagatud see, et tööl oleks vähemalt keskmine kvaliteet ning (EhS) § 8 jj ja § 10 jj sätestatud ohutus.

1. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja on esile toonud, et väidetav majanduslik ülekulu oli hagejale teada 26.04.
2. Hageja pretensioone kostja töö osas kooskõlas lepingu p 4.
3. sätestatuga 10 päeva jooksul ei esitanud ning jätkas projekti järgi ehitamist. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik laseb 5 projekti järgi ehitada kvaliteetse ehitise ning seejärel asub ebamääraselt sisustama kokkuhoiu mõistet ning nõudma odavamat lahendust. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul minetanud oma õiguse tugineda puudustele töös, kuivõrd ei ole esitanud pretensioone kooskõlas lepingu p 4.
4. sätestatuga õigeaegselt.
5. Hageja hinnangul on kostja kahju tekitanud ka sellega, et ei ole projekti tähtaegselt üle andnud, mille tõttu ehitusperiood pikenes ühe kuu võrra. Hageja väitel ei olnud projekt valmis lepingus märgitud tähtajaks s.o 30.09.
6. Hageja andis 31.10.2017 kostjale uue tähtaja projekti esitamiseks 30.11.
7. Lepingu p 8.1 kohaselt tellija annab töövõtjale töö teostamiseks üle vajalikud alusandmed, juhised ja muu asjakohase dokumentatsiooni, mis on lepingu lahutamatu osa, sealjuures antakse üle eelprojekt. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on 09.10.2017 määranud koguprojekti esitamise tähtajaks 30.11.
8. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et tähtaja pikendamine oli tingitud kostja tegevusest või taotlusest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-107-08 asunud seisukohale, et

§ 13

lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Lepingu muutmine on fikseeritud koosoleku protokollis, seega olid lepingu pooled lepingu muutmisega nõus ning hageja hilisemad etteheited kostjale on alusetud. 09.02.2018, 17.04.2018 ja 07.05.2018 toimunud koosolekute protokollist nähtub, et hageja on lähteülesandes teinud mitmeid muudatusi ja täpsustusi. Protokollidest ei nähtu, et muudatused on tingitud kostja tegevusest. Muudatusi ja täpsustusi on tehtud lähtuvalt tellija soovidest. Hageja on kostjale ette heitnud ka viga 0-1 korruse trepi projekteerimisel, millest on hagejale tekkinud kahju 450 eurot. Kostja on selgitanud, et hageja esitas lähteülesande hilinemisega. Kohus peab kostja selgitusi veenvaks. 17.04.2018. koosoleku protokolli p 7 ja 07.05.2018 koosoleku protokolli p 6 nähtub, et arhitekti poolt tegeletakse trepi lahenduste otsimisega.

§ 101

lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et kostja tegevuse tõttu pikenes ehitusperiood ühe kuu võrra. Kuivõrd lepingu p 8.1 kohaselt oli lähteülesande üleandmise kohustus hagejal ning hageja tegi seda viivitusega, on võimalik ehitusperioodi pikenemine tingitud hageja enda tegevusest.

1. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata.
2. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3245,20 eurot ja viivise menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
3. Maakohtu otsusele esitas 05.05.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. 6
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus olulisel määral eksinud tõendite ja asjaolude igakülgse hindamise nõude vastu. See on omakorda viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni kohtu poolt. Kohus on rikkunud tõendite kogumis hindamise nõuet ning on ilma igasuguse arusaadava põhjenduseta pidanud kostja esitatud ekspertarvamust usaldusväärseks, hageja oma aga mitte. Hageja sai sellisest kohtu hinnangust teada alles tagantjärele kohtuotsuse tekstiga tutvudes. Kohus on otsuses kostja paljasõnalisi väiteid nimetanud usutavateks ning võtnud need kohtuotsuse tegemisel aluseks. Samas on kohus hageja tõenditel tuginevaid väiteid pidanud mittetõendatuteks. Kohus on nimetanud üldtuntuks asjaolu (armatuuri kogus betoonelementides), mis eeldab erialaseid teadmisi. Sisuliselt ei ole kohus analüüsinud hagi aluseks olevat asjaolu (kas töö vastas lepingule) ning on meelevaldselt peaaegu kogu kohtuotsuse teksti ulatuses analüüsinud asjaolu, mille üle pooled ei vaidle (kas projekti järgi oli võimalik ehitada ohutut hoonet).
5. Kohus on otsuses analüüsinud, kas kostja pidi projekteerima hoone osad ilma tugevusvaruta. Miks kohus sellist küsimust analüüsis, menetlusdokumentidest ei selgu. Hageja ei ole kunagi nõudnud ega ka väitnud nagu tuleks hoone projekteerida ilma tugevusvaruta. Kohtu vastav analüüs ja järeldus on asjasse puutumatud. Tugevusvaru küsimuse ning nõuetekohase ehitamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja nõue põhineb hoopis asjaolul, et kostjal oli kohustus projekteerida majanduslikult soodne hoone. Kohtuotsusest tuleneb seega selgelt, et vastavat hagi aluseks olnud asjaolu ei ole kohus analüüsinud ega selles osas mingit seisukohta võtnud.
6. Hagejal tekkis võimalus puudusi täpselt kirjeldada 18.07.2018 ekspertiisiakti põhjal. Seejärel, arvestades kostja seisukohti ja tõstatatud küsimusi ekspertarvamuse osas, tellis hageja täiendava arvamuse 21.01.
7. Seega tuleneb asjaoludest ja tõenditest, et hageja teavitas kostjat väga täpselt töös avaldunud puudustest vahetult pärast nendest ise teada saamist ning teistkordselt arvestades kostja poolt püstitatud küsimusi.
8. Kohus on üllatuslikult märkinud, et hageja lisakulu ei ole tõendatud. Tegelikkuses on lisakulu tõendatud nii ekspertarvamustega kui ka kuludokumentidega.
9. Kohtu hinnang, et kohustuse rikkumine ja täiendava tähtaja andmine tähendab lepingu muutmist, ei ole õige ega seadusega kooskõlas. Kohus on täielikult jätnud analüüsimata ja hindamata faktid, et kostja ei ole hagejat kordagi teavitanud, et eksisteerivad mis tahes põhjused, miks kostja ei saaks lepingut täita – puuduvad lähteülesanne või dokumendid, või et majanduslikust aspektist lähtuv projekteerimine on tegelikkuses võimatu. Isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et hageja põhjustas oma hooletuse vm rikkumisega kahju suurenemise (hageja eitab seda), siis ka sellisel juhul saaks olla küsimus kahjuhüvitise vähendamises, mitte aga kostja vastutuse välistamises. Vastus apellatsioonkaebusele
10. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks Tallinnas Tobiase 3 asuval maatükil püstitatava hoone konstruktiivse projekti osa koostamine tööprojekti mahus, sh tootejooniste koostamine. Töövõtulepingu lisa 2 järgi valmib projekteerimise tulemusena kerge ja kokkuhoidlik (sh majanduslikust aspektist) konstruktsiooni projekt tööks vajalikus mahus.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Maakohus leidis, et hageja on kaotanud õiguse tugineda puudustele töös, kuna ei ole esitanud pretensioone õigeaegselt vastavalt lepingu p 4.
2. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Lepingu p 4.4 sätestab, et töö, selle osa või võimalike lisatööde lõpetamisel või nende seisu fikseerimisel esitab töövõtja tellijale töö dokumendid, misjärel tellija on kohustatud need hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates vastavate dokumentide saamisest läbi vaatama ning üleandmise-vastuvõtmise aktiga kooskõlastama või esitama nimetatud tähtaja jooksul põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta, märkides ära töös esinevad töö vastuvõtmist takistavad puudused. Võimalikest täpsustustest, märkustest ja parandustest on tellija kohustatud töövõtjale teavitama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui tellija eelnimetatud tähtaja jooksul töö vastuvõtmisest keeldumist, täpsustusi, märkusi ega parandusi ei esita ning töö üleandmis-vastuvõtuakti ei allkirjasta ega tagasta, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et lepingu p 4.4 sätestatud tähtaja jooksul puudustest mitteteatamine toob kaasa töö vastuvõetuks lugemise, mitte aga puudustele tuginemise õiguse kaotamise.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Maakohus asus seisukohale, et majanduslik ülekulu oli hagejale teada 26.04.

1. Nimelt saatis hageja kostjale 26.04.2018 e-kirja, milles palus selgitada, miks on vaja sellises koguses armatuuri (tl 24). Ringkonnakohus on seisukohal, et selgituse küsimine armatuuri koguse kohta ei tähenda, et hageja sai siis teada väidetavast puudusest, kuna armatuuri koguse põhjendatus eeldab arvutuste tegemist. OÜ Gravity esimene arvamus valmis 2018.a juulis. Kolleegiumi hinnangul ei anna tsiviilasjas esitatud asjaolud alust väita, et hageja on teavitanud liftšahtiga ja vahelagedega seonduvast väidetavast ülekulust kostjat hilinenult. Kostja ei ole esile toonud, millal sai hageja teada teistest hagis väidetud puudustest. Ka maakohus ei ole seda tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on kaotanud õiguse tugineda hagis väidetud puudustele. 8
2. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut, kuna ei projekteerinud hoone konstruktiivset osa majanduslikult ratsionaalselt. Hageja leiab, et sellest tekkis tal lisakulu seoses liftišahti süvendi betooniga, samuti vahelagede armatuuri ja lisataladega. OÜ Gravity 18.07.2018 ja 21.02.2019 arvamuse kohaselt on põhjaplaadi armatuuri ja betooni, samuti vahelagade armatuuri kulu põhjendamatult suur. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda OÜ Gravity arvamus, et kostja on rikkunud lepingut. Lepingus ei ole määratletud, mida tähendab majanduslikust aspektist kokkuhoidlik hoone konstruktsioon. OÜ Gravity arvamusest ei saa järeldada, et põhjaplaadi ja vahelagede tugevusvarud on tavapärasest ilmselgelt suuremad ja ilmselgelt ebavajalikud. Kuigi OÜ Gravity arvamuse kohaselt saanuks põhjaplaadi ja vahelagede projektlahendus olla ökonoomsem, ei saa selle pinnalt teha järeldust, et kostja on rikkunud lepingut. OÜ Gravity arvamusest ei järeldu, et põhjaplaadi ja vahelagede projektlahendus on ilmselgelt ebamõistlik. Kostja esitatud Ein ja Ko OÜ 11.08.2020 arvamuse kohaselt on kostja projektis esitatud arvutused tehtud mõistliku varuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue, mis puudutab liftišahti süvendi lisakulu (12 950 eurot + käibemaks), vahelagede 1-3 ülekulu (15 091 eurot + käibemaks) ja vahelagede 4-5 ülekulu (9 818 eurot + käibemaks) põhjendamatu. Kuna eeltoodud lisakulu on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ka nimetatud lisakulu kindlakstegemiseks kohtueelselt tellitud OÜ Gravity ekspertiisi maksumuse hüvitamise nõue (5000 eurot + käibemaks).
3. Hageja nõuab kahjuhüvitist selle eest, et 0-1 korruse trepijoonis oli vale, mis tingis täiendava töö tegemise vajaduse summas 450 eurot + käibemaks. Kohtueelsest ekirjavahetusest nähtub, et kostja on seda selgitanud asjaoluga, et lähteandmed (arhitektuurne joonis) esitati kostjale hilinemisega (tl 59, tl 61 pöördel). Hagiavaldusest ja kohtueelsest kirjavahetusest (tl 61 pöörel) järeldub, et hageja ei eita, et sisend oli vale, kuid on seisukohal, et see ei õigusta valesti projekteerimist. Ringkonnakohus märgib, et

§ 101

lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja ei ole tõendanud, et arhitektuurse joonise hilinemine ei oleks tohtinud põhjustada viga kostja projektis, mistõttu on hageja nõue selles osas põhjendamatu.

1. Hageja leiab, et kostja on omaalgatuslikult tõstnud katuse talade kõrgust, mis tingis täiendava kulu lisasoojustuse näol, samuti oli vaja seetõttu taladel kasutada kallimat materjali. Sellega seoses on hagejale tekkinud kahju 3600 eurot + käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingurikkumine tõendamata. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on omaalgatuslikult tõstnud talade kõrgust.
2. Hageja leiab, et joonistega hilinemise tõttu tuli ventilatsiooni läbiviikude jaoks kutsuda täiendavalt teemantpuurijad, mistõttu on hagejale tekkinud kahju summas 4500 eurot + käibemaks. Samuti on hageja seisukohal, et joonistega hilinemise tõttu pikenes ehitusperiood ca 1 kuu, mis tekitas lisakulu üldkulude näol summas 6700 eurot + käibemaks (soojakud, piirdeaiad, valve, CAR kindlustus, kommunikatsioonid) ja palgakulude näol summas 18 300 eurot (projektimeeskonna töötasu ja üldjuhtimisega seotud isikute töötasu). 9 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on tööga hilinenud. Lepingu kohaselt pidi töö saama valmis 30.09.
3. Lepingu punkti 8.1 kohaselt annab tellija töövõtjale töö teostamiseks üle vajalikud alusandmed, juhised ja muu asjakohase dokumentatsiooni. 09.10.2017 e-kirjas avaldas hageja, et kogu projekti tähtaeg on 30.11.2017 (tl 20), sealhulgas nähtub e-kirjast, et hageja pidi täpsustama erinevaid andmeid. 09.02.2018, 16.04.2018 ja 07.05.2018 toimunud koosolekute protokollidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale uusi andmeid ja uusi juhiseid projekti tegemiseks (tl 21, 22, 25). Uute andmete ja uute juhiste esitamist ei saa pidada kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks

§ 114järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koosoleku protokollidest nähtub, et pooled on lepingut muutnud ja ei ole pidanud algset tähtaega siduvaks. Hageja viitab, et lepingule kohalduvad Ehituskonsultatsiooni leping 2016 üld- ja eritingimused, mille kohaselt peavad lepingu muudatused olema vormistatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ringkonnakohus märgib, et koosoleku protokollid on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks sätestab

§ 13

lg 3, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega isegi kui nõutud vormi ei oleks järgitud, ei saaks hageja sellele tugineda, kuna kostja võis hageja käitumisest aru saada, et ta ei pea algset lepingutähtaega siduvaks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku konkreetse uue tähtaja kostja poolt teostatava kogu töö üleandmiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja ei teinud töövõtulepingu järgset tööd selle tegemiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul (

§ 82lg 3).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja hilines töö üleandmisel, mistõttu ei ole ventilatsiooni läbiviikudega seonduv kahjunõue, samuti ehitusperioodi pikenemisega seonduv kahjunõue põhjendatud.

1. Hageja on palunud kahjuhüvitise välja mõista koos käibemaksuga (v.a palgakulu summas 18 300 eurot). Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab kulutustelt käibemaksu maha arvata, siis on hageja kahjunõue käibemaksu osas ka seetõttu põhjendamatu.
2. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt vaidlustanud temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut. 10
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest summas 595,40 eurot ((4,58 töötunni eest, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta)). Lisaks palus kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
5. Võttes arvesse apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu 4,58 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnitasu suurus 130 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 595,40 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 11