) § 48 lg 1 p 1, § 49 lg 2). Lastel oli 2019. a õigus kohtumenetlusaegsele elatisabile, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust igakuises summas 270 eurot ühele lapsele (
lg 1, PKS § 101 lg 1, Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (määrus nr 117)). Kaebaja sai kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse kätte 25.03.2019. Ta ei teavitanud vastustajat sellest, et ta täidab oma ülalpidamiskohustust ega esitanud vastavaid tõendeid. Kui kaebaja ülalpidamiskohustuse täitmine oleks leidnud tõendamist, oleks vastustaja lõpetanud elatisabi maksmise ennetähtaegselt. Kaebaja viidatud 26.06.2019 kohtumääruses asjas nr 2-19-101764 ei ole kohus võtnud seisukohta selles osas, kas kaebaja on või ei ole oma kohustusi täitnud või kas ta on lastega seoses mingeid kulutusi kandnud. Vastustaja küsis 03.08.2020 kaebajalt tema väiteid tõendavaid dokumente. Kaebaja ei pidanud vajalikuks tõendeid esitada ja väide tema poolt ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei ole leidnud kinnitust. Ema on 18.08.2020 vastuses avaldanud, et kaebaja ei toetanud lapsi rahaliselt kuni kohtuotsuseni, ega nõustunud kaebaja väitega ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Lapsevanem on kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma (PKS § 96). Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja ei oleks pidanud oma lapsi elatisabi maksmise perioodil 28.01.–26.06.2019 ülal pidama. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks nimetatud perioodil oma lapsi ülal pidanud ja/või neile elatist maksnud. Seega oli lastel tulenevalt PKS-ist õigus nõuda kaebajalt ülalpidamist. Kohtulahendi kohaselt peab kaebaja maksma ühele lapsele 150 eurot kuus. SKA maksis ajavahemikul 28.01.–26.06.2019 elatisabi igakuises summas 100 eurot ühele lapsele, kokku 999,14 eurot, mis kuulub
Vastustaja tegi kaebajale ettepaneku riigi nõue rahuldada, millega kaebaja ei nõustunud. Seetõttu on vastustaja 16.05.2020 ettekirjutus õiguspärane (
lg 1 järgi ei ole maksekäsu kiirmenetluse lõpetamine ja asja hagimenetlusse üle andmine elatisabi maksmise lõpetamise aluseks, v.a juhul, kui võlgnik asub täitma oma ülalpidamiskohustust või ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud. Vastustajal puudub teave selliste asjaolude esinemise kohta. 13. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.05.2021 otsusega kaebuse, tühistas SKA 16.05.2020 ettekirjutuse nr T17-2020-155 ja 02.09.2020 vaideotsuse nr 8-3/17504-5 (resolutsiooni p 1) ning mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2). Kaebaja esitas 23.04.2021 kaebuse täienduses uue nõude, millega taotles kohtutäiturile 02.02.2021 tasutud summa 1035,14 eurot vastustajalt väljanõudmist. Kohus selgitas 19.05.2021 kohtuistungil kaebajale, et uue nõude menetlusse võtmine eeldab täiendava riigilõivu tasumist. Kaebaja ei soovinud täiendavalt riigilõivu tasuda ja pidas põhjendatuks pöörduda uue nõudega kohtu poole pärast seda, kui praeguses asjas tehtud kohtulahend on jõustunud. Seega loobus kaebaja kohtuistungil kaebuse muutmise avaldusest. Kuna kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu poolt makseettepaneku määruse tegemisest, ei ole oluline, et kaebaja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 04.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis elatisnõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
ei näe ette, et maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks puuduks alus elatisabi maksta või tuleks selle maksmine lõpetada (
). Tegemist ei olnud kohtumenetluse lõpetamisega
Elatise nõude vaidlus ei lõppenud, vaid jätkus teises menetlusliigis. Vastustajal tuleb kohtumenetlusaegse elatisabi määramine otsustada piiratud teabe tingimustes.
ei näe ette enne otsuse tegemist taotluse esitajalt elatise maksmise osas tõendite kogumist. Piisab elatisabi maksmise taotluse ja kohtu määruse esitamisest. Elatise vaidluse peab lahendama kohus. Vastustaja ülesandeks on vaid tagada lapsele kohtumenetluse ajaks elamiseks vajalikud minimaalsed vahendid. Lapse huvide kaitsmise eesmärgil tuleb elatisabi määramine lahendada kiiresti (15 tööpäeva jooksul). Igal juhul on riigil õigus esitada nõue makstud elatisabi hüvitamiseks ühele lapse vanematest. 4
lg-s 4 ette, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse lisaks elatisabi taotlejale kätte ka elatisnõude võlgnikule, kel on
lg 2 järgi võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud vastuväite. Kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest 25.03.2019. Järelikult on ebaõige kaebaja arvamus, et ta ei pidanudki elatisabi määramise otsusele kuidagi reageerima, sest otsuse adressaadiks oli ema, mitte tema. Kaebaja pidi ette nägema (vt 14.03.2019 otsuse p 3), et otsusega määratud elatisabi võidakse välja nõuda temalt kui elatisvõlgnikult, kui ta ei tõenda, et ta ei ole võlgnik. Kui kaebaja oleks maksnud lastele kohtumenetluse ajal elatist kokku iga kuu vähemalt 540 eurot (vt PKS § 100 lg 1, § 101 lg 1, määruse nr 117 § 1) ja seda vastustajale tõendanud, oleks vastustajal olnud
Kuna kaebaja elatisabi määramise otsusele vastu ei vaielnud ega elatise maksmist vastustajale ei tõendanud, puudus vastustajal alus keelduda lastele elatisabi maksmast. Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (
) või alusetult elatisabi saanud isikult (
). SKA nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud (
Praegusel juhul lõppes elatise nõude kohtumenetlus ema ja kaebaja vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. Pooled leppisid ise kokku, kui palju kaebaja lastele igakuiselt elatist maksab. Kohus ei ole kaebajalt elatist välja mõistnud ja selle tegemata jätmise põhjuseks ei olnud kaebaja surm. Kohtu poolt pooltevahelise kompromissi kinnitamine ei ole võrdsustatav kohtu poolt elatise väljamõistmisega. Kompromissi sõlmimine on poolte vaba tahe ja kompromissi sõlmimine võib tähendada ka osa nõuetest loobumist, mitte nende alusetuse tunnistamist. Menetluse lõpetamine pooltevahelise kompromissi kinnitamisega ei eelda, et kohus tuvastaks siduvalt asjas tähtsust omavad asjaolud (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3). Seega ei kinnita ainuüksi Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrus seda, et kaebajal puudus kohustus kohtumenetluse ajal elatist maksta või et ta oli selle kohustuse täitnud. Samas ei ole kohus tuvastanud ka kaebaja kohustust elatist (sh ajavahemikus 28.01.–26.06.2019) tasuda ega mõistnud seda kaebajalt välja. Üksnes kompromissi kinnitamine, millega kaebaja võttis endale kohustuse maksta lastele tulevikus elatist, ei tähenda, et kohus oleks sellise kohustuse tuvastanud ja elatise välja mõistnud. Seejuures ei reguleeri kompromiss ka kaebaja elatise maksmise kohustust tagasiulatuvalt. Seega lõppes kohtumenetlus ilma kaebajalt elatist välja mõistmata, mistõttu puudub SKA-l õiguslik alus nõuda kohtumenetlusaegse elatisabi hüvitamist kaebajalt. Väljamakstud elatisabi tagastamise nõude võib esitada emale, kes nõustus kompromissi sõlmimise ja elatise nõude kohtumenetluse lõpetamisega ilma sisulise kohtulahendita. Kuna elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt ei ole
-i järgi lubatav, on vastustaja 16.05.2020 ettekirjutus ja 02.09.2020 vaideotsus õigusvastased ja tuleb tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 14. SKA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajal ei olnud kohustust kohtumenetluse ajal anda oma lastele ülalpidamist või et ta on oma kohustust täitnud. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et tal ei olnud kohtumenetluse ajal laste ülalpidamise kohustust või et ta on seda täitnud.
§-s 49 sätestatud tingimused kohtumenetlusaegse elatisabi maksmiseks olid täidetud. Lastele määrati SKA otsusega elatisabi ning kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läks elatisabi 5
Tartu Maakohus kinnitas 26.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-101764 vanemate vahel kompromissi, mille kohaselt tasub kaebaja elatist 150 eurot kuus ühele lapsele. Seega on kohus teinud elatise vaidluses kohtulahendi, mis kehtib ka riigi suhtes (
Seejuures ei tee
lg-d 1 ja 3 vahet, kas tegemist on kohtuotsusega väljamõistetud elatisega või kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva kohustusega elatist maksta. Oluline on, et lastel oli õigus saada elatist ja lastel on elatise nõue võlgniku vastu. Elatisabi maksmise eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus kohus suunab vanemaid kompromissile (vt TsMS § 4 lg 4), kuid selle tagajärjeks on elatisabile õigust omanud lastelt saadud elatisabi tagasi küsimine.
) ning seda makstakse, kui võlgnik ei täida kohustust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses (
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (
Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus ja seda makstakse 150 päeva eest makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates (
18.
sätestab alused, millisel juhul lõpetab SKA kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne nimetatud tähtaega. Muu hulgas lõpetatakse elatisabi andmine, kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud (
Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (
) või alusetult elatisabi saanud isikult (
).
lg 1 p 2 kohaselt nõuab SKA elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm. 19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et praegusel juhul olid täidetud elatisabi määramise ja maksmise eeldused. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust ja Pärnu Maakohus oli 28.01.2019 määrusega asjas nr 2-19-101764 kaebajale makseettepaneku teinud. Erinevalt nt elatise maksmist kohustava hagi tagamise määruse tühistamisest ei ole maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks elatisabi maksmise lõpetamise alus (
). Kuna kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest ja ta seejärel sellele vastu ei vaielnud ega tõendanud vastustajale, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust, ei saanud vastustaja elatisabi maksmisest keelduda ka
20. Ringkonnakohus ei jaga aga halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ei lõppenud kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus elatise väljamõistmisega
Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus kaebaja tasuma alates 01.07.2019 iga kuu ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise kohustuse kindlaks määranud määrust käsitada praeguses asjas kohtulahendina, millega on elatis välja mõistetud. Vastupidisel juhul muutuks elatise vaidlustes sisutuks TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud üldpõhimõte, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eesmärgiga ei saa olla kooskõlas olukord, kus laste elatise vaidluse kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks sõlmitud kompromissi korral nõutaks elatisabi igal juhul selle saajalt, s.t lastelt tagasi. Puudub igasugune põhjus arvata, et kaebaja oleks sellise kompromissiga nõustunud juhul, kui laste elatise nõue oleks tema arvates täies ulatuses alusetu olnud. Seejuures nähtub Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrusest, et erinevalt laste emast oli kaebajal elatist puudutavas kohtumenetluses ka lepinguline esindaja. Seetõttu võib eeldada, et kaebaja huvid olid elatise üle peetavas kohtuvaidluses piisavalt kaitstud. Kuigi maakohus ei tuvastanud siduvalt asjas tähtsust omavaid asjaolusid, lõppes kohtumenetlus lahendiga, millega kaebaja kohustus lastele elatist maksma. Seetõttu ei saa SKA elatisabi
lg 1 p 2 alusel praegusel juhul ka selle saajalt, s.t laste seaduslikult esindajalt ehk emalt tagasi nõuda. 21. Ringkonnakohtu hinnangul on ka lubatav nõuda elatisabi hüvitamist kaebajalt.
lg 1 sätestab kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõude riigile ülemineku tingimuseks, et lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist. Samuti näeb see säte ette, et nõue läheb riigile üle võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskirjas1 (lk 43–44) on § 57 lg 1 kohta märgitud järgmist: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal elatisenõue oma vanema vastu, siis läheb see nõue riigile üle. Nõude ülemineku hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud Kättesaadav b7027f2f94b4 1 veebiaadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be- 7
24. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Muuta tuleb ka halduskohtu määratud menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Seega jääb ka kaebaja halduskohtus kantud menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad SKA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.