Obsah (5)

§ 372§ 66§ 83§ 16§ 56

4-20-5209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mail 2021.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-5209 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Tõlk Thea

§ 372

lg 1 tunnustel Igor Sjutin väärteoasi

§ 372

lg 1 tunnustel Menetlusalune isik Antons Kriškans (isikukood 37509210335, elukoht xxx/ xxx, X OÜ, xxx kodanik) Igor Sjutin (isikukood 36306260282, elukoht xxx, X OÜ , xxx kodanik) Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamise aeg 29.03.2021, 09.04.2021, 10.05.2021. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja A. Š. Menetlusalused isikud Antons Kriškans ja Igor Sjutin Kaitsja Silver Reinsaar RESOLUTSIOON Juhindudes

§-dest 48, 69 lg 1, 83 lg 1,5,6, 372 lg 1, MKS §-dest 1552 lg 1 ja VTMS §dest 23, 29 lg 1p1, 83 p1, 2, 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: Lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus Antons Kriškans suhtes süüdistuses

§ 372lg 1 järgi. Lõpetada Vt

MS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus Igor Sjutin suhtes süüdistuses

§ 372lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Antons Kriškans MKS § 1552 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot.

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohustada Antons Krišknsit tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 50 eurot. Rahatrahv tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida viitenumber 99921400001540. Maksekorraldusel võib märkida selgitusena „Antons Kriškans, väärteoasi 4-20-5209, rahatrahv.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Antons Kriškansilt ekspertiisikulu 1900.80 eurot. Ekspertiisikulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida viitenumber 99921700021806 . Maksekorraldusel võib märkida selgitusena „Antons Kriškans, väärteoasi 4-20-5209, ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta ekspertiisikulud summas 761 eurot riigi kanda. Välja mõista Antons Kriškans (Isikukood: 37509210335, elukoht: xxx) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 600 eurot Riigi eelarve vahenditest. Õigusabikulud summas 600 eurot jätta Antons Kriškansi enda kanda Asitõendid

§ 83

lg 1,5 6 alusel 13.09.2019 ja 04.12.2019 xxx äravõetud kütus konfiskeerida DVD plaadid jätta väärteoasja toimikusse Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 15.06.2021.a. Asjaolud 2 Väärteoprotokoll väärteoasjas 930019002432 on koostatud selles, et Antons Kriškans ladustas menetluses tuvastamata ajast kuni 13.09.2019 alkoholi -, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 5 mõttes aadressil xxx, Tallinn aktsiisivaba kütust koguses 2779, 1 liitrit, mis oli välja võetud sõidukite registreerimisnumbritega xxx, xxx kütusepaakidest, ja menetluses tuvastamata ajast kuni 04.12.2019 ladustas Antons Kriškans ATKEAS § 5 mõistes aktsiisivaba kütust koguses 2413 liitrit, mis oli välja võetud sõidukite registrinumbritega xxx ja xxx kütusepaakidest. Ladustatud kütuse üldkogus on 5192,1 liitrit ning ladustatud kütus on osaliselt pärit teisest liikmesriigist (Rootsist) ning osaliselt kolmandast riigist (Venemaalt). Teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda (ATKEAS § 69 lg 3). Liiduvälisest riigist aktsiisivabalt sisse veetud kütust tohib kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda (ATKEAS § 68 lg 6). Lähtudes eeltoodust, rikkus Antons Kriškans oma tegevusega ATKEAS § 68 lg-s 6 ning § 69 lg-s 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1552 lg-s 1 kirjeldatud väärteo, s.o mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega tahtlikult ebaseadusliku toimingu tegemine, s.o aktsiisivaba kütuse ladustamine. Samuti, Antons Kriškans koos Igor Sjutiniga menetluses tuvastamata ajast kuni 13.09.2019 ja menetluses tuvastamata ajast kuni 04.12.2019 tegelesid ühiselt ja kooskõlastatult vedelkütuse müügiga aadressil xxx, Tallinn, ilma kütuse müügi loata (Vedelkütuse seadus § 13 lg 1 p 3, edaspidi VKS). Rikkudes VKS § 13 lg 1- p-s 3 sätestatud nõuet, panid Antons Kriškans ja Igor Sjutin oma tegevusega toime

§ 372

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Antons Kriškans ja Igor Sjutin ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Antons Kriškans andis kohtuistungil ütlusi. Igor Sjutin keeldus kohtus ütluste andmisest. Kohus uuris järgmisi dokumente: - riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll (I kd lk 5-19); - riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll (I kd lk 20-25); - kütuse kinnipidamise akt (I kd lk 26-28); - ekspertiisi tellimus koos vastustega (I kd lk 29-36); - informatsiooni esitamist kohustav määrus X OÜ vastusega (I kd lk 37-41); - I. Sjutini ülekuulamise protokoll (I kd lk 44-51); - 03.12.2019 läbiotsimismäärus ja 04.12.2019 läbiotsimisprotokoll (I kd lk 60-73); - väärteoasjade ühendamise määrus (I kd lk 74); - dokumendi esitamist kohustavad määrused Coop Pank AS ja Swedbank AS vastustega (I kd lk 76-97); - dokumendi esitamist kohustavad määrused pankade vastustega (I kd lk 98-124); - dokumendi esitamist kohustavad määrused AS Citadele Banka Eesti filiaali ja AS SEB Pank vastusega (I kd lk 125-130); 3 - 18.03.2020, 19.03.2020,20.03.2020, 23.03.2020, 24.03.2020, 25.03.2020, 26.03.2020, 27.03.2020, 30.03.2020, 31.03.2020 vaatlusprotokollid (I kd lk 131-163); 31.03.2020 ekspertiisimäärus ja 28.04.2020 ekspertiisiakt nr 20E-IV0002(I kd lk 164-182); dokumendi esitamist kohustavad määrused (I kd kl 183-184, 194); dokumendi esitamist kohustav määrus X OÜ vastusega (kütusetšekid) (I kd lk 195-206); väärteomenetlusse asitõendi lisamise määrus (I kd lk 222); akt dokumentide esitamise kohta (kütusetšekid) (I kd lk 250-261); dokumendi esitamist kohustav määrus X OÜ vastuskirjadega (II kd lk 308-314); 07.09.2020 vaatlusprotokoll (II kd lk 315-351); dokumendi esitamist kohustav määrus X OÜ vastusega (II kd lk 352-359); läbivaatuse akt (II kd lk 363); dokumendi esitamist kohustav määrus X OÜ vastusega (II kd lk 386-390); 28.09.2020 vaatlusprotokoll (ostavaruosad.

1. ee)(II kd lk 391-396); I. Sjutini ülekuulamise protokoll (II kd lk 397-405); dokumendi esitamist kohustav määrus koos V.F.vastusega (II kd lk 411-415); dokumendi esitamist kohustavad määrused Luminor Bank AS vastusega (II kd lk 421-426); dokumendi esitamist kohustavad määrused Swedbank AS vastusega(II kd lk 427-433); dokumendi esitamist kohustavad määrused AS LHV Pank vastusega (II kd lk 434-439); dokumendi esitamist kohustavad määrused AS SEB Pank vastusega (II kd lk 440-444); informatsiooni esitamist kohustav määrus AS Tallink Grupp vastusega (II kd lk 445-447); informatsiooni esitamist kohustav määrus DFDS AS Eesti filiaali vastusega (II kd lk 448454); 26.05.2019 rendileping X OÜ ja Q OÜ vahel (II kd lk 462-466); dokumendi esitamist kohustav määrus X OÜ vastusega (II kd lk 467-470); dokumendi esitamist kohustav määrus Coop Pank AS vastusega (II kd lk 471-476); dokumendi esitamist kohustav määrus AS TBB Pank vastusega (II kd lk 479-482); dokumendi esitamist kohustav määrus AS Citadele banka Eesti filiaali vastusega (II kd lk 483-515); väärteoprotokoll nr 930019002432/75 (II kd lk 520-527); kinnitus väärteoprotokolli tõlkimise kohta (II kd lk 528-529); Antons Kriškansi karistusregistri väljatrükk (II kd lk 530-531); Igor Sjutini karistusregistri väljatrükk (II kd lk 532-533); 19.01.2019 sõiduki (reg-nr xxx) rendileping X OÜ ja OOO Y vahel koos tõlkega (III kd lk 81-86). Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad S. G., A. S., A. P., T. K., H. M., T. K., T. S., K. E., R. R. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ning kuulanud ära tunnistajad, menetlusalused isikud, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele: Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et Tallinnas, xxx aadressil asuv punane angaar oli X OÜ kasutuses. Eelnimetatut kinnitab X OÜ vastus Maksu- ja Tolliameti 07.09.2020 dokumendi esitamist 4 kohustavale määrusele, millest nähtub, et xxx aadressil asuvat punast angaari/ladu üüris 13.09.2019 ja 04.12.2019 X OÜ ning samale ettevõttele on esitatud septembri 2019 ja detsembri 2019 üüriarved, mis on vastavalt X OÜ juhatuse liikme e-kirjale tasutud. Viimast kinnitab ka X OÜ poolt esitatud väljavõte müügiarvete tasumise kohta (II kd lk 357). Antons Kriškans kinnitas kohtuistungil, et on X OÜ ainuosanik. Seega, on tõendatud, et just Antons Kriškans tegutses väärteoprotokollis märgitud aadressil. Tunnistajate T. S. ja K. E. ütluste kohaselt on nad Antons Kriškansit ja Igor Sjutinit xxx asuvas punases angaaris näinud. Tunnistaja S.G. ütlused kintiavad, et töötas X OÜ-s ja vedas xxx angaari ukse juurest äriühingu kaupa. Igor Sjutin selgitas kohtueelses menetluses (II kd lk 397-405), et on töötanud X OÜ-s kaks aastat laotöölisena ning seda aadressil xxx. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega leidnud tõendamist, et just Antons Kriškans ja Igor Sjutin olid need isikud, kes xxx punases angaaris tegutsesid. 13.09.2019 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll (I kd lk 5-19) kinnitab, et 13.09.2019 kell 14.55-17.00 MTA ja PPA ühisoperatsiooni käigus sisenesid ametnikud xxx asuvasse avatud ustega punasesse angaari. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise eesmärk oli korrarikkumise kõrvaldamine. Angaaris sees oli 3 valget värvi 1-tonnist mahutit, milles oli umbes 1) 720, 2) 990 ja 3) 1000 liitrit vedelkütust. Territooriumi üürnikult, Antons Kriškansilt küsiti kütusega seonduvaid dokumente, mida isikul ametnikele esitada ei olnud. Lisaks ei andnud isik selgitusi kütuse päritolu ja muude asjaolude kohta. Isiku väitel on mahutites diislikütus. 04.12.2019 koostatud läbiotsimisprotokoll (I kd lk 61-73) kinnitab, et 04.12.2019 kell 10.05 sisenesid MTA ametnikud X OÜ poolt renditud angaari aadressil xxx. Angaaris oli sisenemise hetkel Igor Sjutin. Ametnikud tutvustasid Igor Sjutinile määrust ja ütlesid, et filmivad angaari sisemust. Kell 10.09 saabus X OÜ juhatuse liige Antons Kriškans, kellele tutvustati läbiotsimismäärust ja alustati läbiotsimistoiminguid. Angaari sisenemisel peauksest paremat kätt oli tankimisseade ja kolm 1000-liitrist mahutit kütusega (A. Kriškansi sõnul diislikütus). Visuaalselt vaatlusel mahutites 590L, 790L ja 960L. Kinnistu õuealal vaadeldud X OÜ kasutuses olevaid sõidukeid registreerimise numbriga XXX –kütusejääk ca 100L; reg-nr-ga XXX – kütusejääk ca 100L; xxx- kütusejääk ca 150L; XXX, kütusejääk ca 100L ja reg-nr-ga xxx- visuaalsel vaatlusel paak tühi. Seoses kaitsja väidetega, mille kohaselt järelevalve meetme kohaldamine oli võrdsustatav läbiotsimisega ja väärteomenetluses läbiotsimise lubatavus on küsitav ning vastuolus põhiseadusega, märgib kohus järgmist: Väärteomenetluses läbiotsimist on Riigikohus käsitlenud näiteks lahendis 3-1-1-157-05 ning vastuolu põhiseadusega Riigikohus tuvastanud ei ole. VTMS § 64 ja § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. Kontrolli selle üle, et läbiotsimine toimub põhjendatult, peab tagama VTMS § 35 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt läbiotsimine toimub kohtuvälise menetleja määruse alusel, millel on resolutsioonina kohtuniku luba. Käesoleval juhul on kohtunik oma resolutsiooniga läbiotsimise heaks kiitnud. Kui väärteomenetluses läbiotsimine ei oleks lubatav ja vastuolus Põhiseadusega, ei oleks taoline regulatsioon väärteomenetluse seadustikus põhjendatud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et väärteomenetluses tohib üldjuhul kasutada ka tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses - sh riikliku järelevalve menetluses -, kui seejuures on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke garantiisid ning 5 tõend on paigutatav mõne kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2018. a otsus nr 4-1851/15, p-d 6-7). Muu hulgas võib väärteomenetluses olla iseseisvaks tõendiks riikliku järelevalve käigus tehtud foto- või videosalvestis (VTMS § 31 lg 11). Riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 15), samuti peab toiming olema seadusega kooskõlas. Seda põhjusel, et põhiseadus (PS) lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 esimene lause ja § 11). Täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning menetlusnormid peavad olema seda üksikasjalikumad, mida intensiivsem on põhiõiguste riive (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 41). VKS § 24 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. VKS § 24 lg 1 annab seega korrakaitseorganile seadusliku aluse isikuid küsitleda (KorS § 30), vaadata läbi vallasasju (KorS § 49), siseneda valdusesse (KorS § 50) ning teostada valduse läbivaatusi (KorS § 51). KorS § 51 lg 1 p 3 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. Läbivaatuse protokollimine on kohustuslik vastavalt KorS § 51 lg-le 7. Vastavalt VKS § 20 lg 3 p-le 21, kuulub kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Juhindudes eeltoodust ning arvestades, et 13.09.2019 riikliku järelevalve meetme kohaldamise kohta on koostatud protokoll, on Maksu- ja Tolliametil olnud sisenemiseks seaduslik alus ning sisenemine ja ruumi läbi vaatamine on toimunud kooskõlas seadusega. 04.12.2019 läbiotsimine on teostatud 03.12.2019 läbiotsimismääruse (I kd lk 60) alusel, millel on maakohtuniku luba ning läbiotsimise kohta on koostatud ka protokoll koos fototabeliga (I kd lk 61-73). Seega, oli 04.12.2019 läbiotsimiseks seaduslik alus ning läbiotsimine on toimunud kooskõlas seadusega. Kohtu hinnangul on nimetatud tõendid seega lubatavad. Kütuse ladustamine 13.09.2020 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli kohaselt leiti angaarist xxx kolm ühe tonnist mahutit, milles vedelkütus. Kohalolnud üürnik Kriškans väitis, et mahutites on diislikütus. Kütusest võeti proovid (I kd lk 5-19) ning kütus peeti kinni (I kd lk 2628).Vedelkütuse koguse mõõtmise rapordi kohaselt oli kolmes mahutis vedelikku kokku 2779,1 liitrit (I kd lk 36). 04.12.2019 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti angaarist xxx Tallinn tankimisseade ja 3x1000l mahutit kütusega ca 2340 liitrit. A. Kriškansi sõnade kohaselt oli tegemist diislikütusega. 6 Kütuse mahutitest võeti proovid. Vedelkütuse koguse mõõtmise rapordi kohaselt oli kolmes mahutis vedelikku kokku 2413 liitrit (I kd lk 217). Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt käivad xxx aktsiisikaupade (kütusetaolised ained) järelevalvet tegemas vihjete põhjal. On käinud xxx, Tallinn aadressil tihti. Protokolliliselt fikseeriti üks kord. Detsembris oli läbiotsimismäärus, sellega seoses otsiti läbi mahutipark ja veoautod. Õues oli 5 veoautot. Kütus oli veoautode paagis, olid ainult autode ninad. Laos olid mahutid 3tk 1000-liitrised kütusega. Võtsid proovid mahutitest, milles oli kütuse taoline vedelik ja asjaolude selgitamiseks viisid mahutid oma hoidlasse. Kütuse proovid viisid laborisse. Sjutin oli kohe kohal, Kriškans tuli hiljem. Hoidla uks oli avatud pärani ja Sjutin oli ukse peal. Kriškansil olid ühe auto võtmed, sellest kabiinist said võtta odomeetri näidu. Teistel autodel kabiini siseneda ei saanud. Vaatasid kõikidesse kütusepaakidesse, Kriškans ise näitas ette. Visuaalselt võrdlesid, öeldi paagi suurus ja võrdlesid kas on reaalne ja fikseerisid visuaalselt kütuse jäägi. Paagid olid enamus tühjad. Kõige rohkem 120 liitrit, teistes vähem. Menetlusalune isik Antons Kriškansi ei ole vaidlustanud, et 13.09.2019 ja 04.12.2019 angaaris Leiva 3 olnud kütus kuulub talle. Samuti ei ole vaidlust, et kütus angaarist leiti. Kaitsja on seisukohal, et kütuse ladustamine ei ole tõendatud. Süüdistatav Antons Kriškansi ütluste kohaselt 13.09.2019 ära võetud kütuse tõi talle Paldiski linnast A. P. või P.. Aega ei oska öelda. A. pidi dokumendid tooma, tähtaega ei leppinud kokku. Tõi mikrobussiga, kütus oli kanistrites või 200 liitrites tünnides. Olid vastastiku kasulikud arvestused, otsest tasu ei onud. Kütus toodi talle kui füüsilisele isikule. Kütust oli vaja majandustegevuses, traktori jmt jaoks. Ei jõudnudki kasutada. Tol hetkel ei olnud vajadust kütuse järele. Kütust ei hankinud konkreetseks operatsiooniks. Detsembris äravõetud kütuse tõi ka A. poolt keegi. Dokumente kütuse toomise kohta ei ole toodud. A. ise võttis temaga ühendust. A.l on tema number, temal ei ole A. numbrit. Samuti toodi kanistrites. Plaanis pärast enda isiklikku sõidukisse kütust pumbata või viia vanematele, et nad saaks traktoris kasutada Märjamaa vallas. Traktori marki ja andmeid nimetada ei oska. See ei ole registris. Septembris 2019 ära võetud kütuse päritolu kohta on Antons Kriškans esitanud Rootsi kütusetšekid, kokku 1379,09 liitri eest. Ülejäänud kütuse s.o ca 1400 liitrit kütuse päritolu Antons Kriškans tõendanud ei ole. Ka ei ole Antons Kriškans esitanud ühtegi tõendit 04.12.2019 X OÜ punases angaaris asunud kütuse kohta. Isik selgitas kohtuistungil, et kütuse tõi talle A.-nimeline isik, kes elab Paldiski linnas. OÜ-le kuuluvad sadulveokid, haagised. Numbrid on MTA-l üleskirjutatud. Eestis olles olid autod laadimiskohtades ja ka aadressil Leiva 3. Euroopa Liidu (sh Rootsi), tanklates müüdav kütus peab vastama standardis EVS-EN 590:2013 kehtestatud nõuetele. Vastavalt 24.07.2020 ekspertiisiaktile nr 1-9/250, 13.09.2019 kinnipeetud kütusest (2779,1 liitrit), vastab EVS-EN 590:2013 nõuetele 1014,3 liitrit diislikütust (mahutis nr 3 olnud kütus) ning diislikütus koguses 1764,8 liitrit nimetatud standardile ei vasta. Eeltooduga haakuvad seega ka Antons Kriškansi ütlused, mille kohaselt osaliselt oli kütus pärit Rootsist. X OÜ poolt esitatud kütusetšekid kinnitavad Rootsis tankimist 27.06.2017, 29.06.2017 ning perioodil 01.07.2017-07.07.2017. DFDS A/S Eesti filiaali vastus informatsiooni esitamist kohustavale määrusele kinnitab, et X OÜ-le kuuluvad sõidukid registreerimisnumbritega xxx ja xxx liikusid samal perioodil Eesti ja Rootsi vahel (lk 449-452). Vaatlusprotokolli kohaselt ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel Antons Kriškans või X OÜ maksnud 2017-2019 aastatel Rootsist toodud kütuse eest aktsiisi. A.Kriškans ei ole seda asjaolu 7 vaidlustanud. A. Kriškans on kinnitanud, et kütus kuulub talle. Samuti teadis ta, et kütus on pärit Rootsist ning A. Kriškansi enda poolt esitatud kütusetšekid kinnitavad, et tegemist on tanklas sõidukitesse tangitud kütuse eest saadud tšekkidega. Eeltsiteeritud tõendite ning Antons Kriškansi enda ütlustega on seega leidnud tõendamist, et MTA poolt X OÜ kasutuses olevast punasest angaarist leitud kütus on osaliselt toodud Rootsist, kütus oli tangitud sõidukitesse, mis ühtlasi tähendab seda, et kütusepaagis olnud kütusele rakendus aktsiisivabastus ATKEAS § 69 lg 1 ja 2 järgi. Rootsis sõidukitesse tangitud ja Eestisse toodud kütus sai X OÜ poolt renditavas angaaris olevatesse mahutitesse vaid autode kütusepaagist väljavõtmise teel ning antud asjas ei oma tähtsust, kes ja millal kütusepaagist kütuse väljavõtmise protsessi läbi viis, kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A. Kriškansile ette aktsiisivaba kütuse ladustamist. Väärteoasjas kogutud tõendeid ja Antons Kriškansi ütlusi kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et Antons Kriškans teadis, et Rootsist toodud kütus on välja võetud sõiduki kütusepaakidest ning et ta sellist kütust teadlikult oma angaaris ladustas. Puuduvad tõendid, et kütus oli autode kütusepaakidest välja võetud remondi ajaks. Arvestades, et tegemist on 2017 ostetud kütusega, siis arvestades et eespool nimetatud autod on vahepeal sõitnud (piiriületamised kinnitavad seda), siis peaks olema igasugune võimalik remont ka lõppenud ja peale seda kütus autode kütusepaakidesse tagasi pandud. 24.07.2020 ekspertiisiakt nr 1-9/250-1 kinnitab, et 13.09.2019 kinnipeetud kütusest ei vasta EVS-EN 590:2013 nõuetele 1764,8 liitrit kütust. 04.12.2019 asitõendina hoiule võetud kütusest (2413 liitrit) vastab EVS-EN 590:2013 diislikütusele kehtestatud nõuetele 597,60 liitrit kütust ning nimetatud standardile ei vasta üldkogusest 1815,4 liitrit kütust, millest 998, 4 vastab raske kütteõli nõuetele. Euroopa Liidu riikides kehtivatele nõuetele mittevastav kütus on pärit liiduvälisest riigist. Arvestades Eesti geograafilist asukohta ja lähinaabreid ning fakti, et Venemaal on üldteadaolevalt kütus odavam kui Eestis, saab nõuetele mittevastav kütus pärineda Venemaalt. Vastavalt 07.09.2020 vaatlusprotokollile ja selle lisale 9, sisenesid vahetult enne 13.09.2019 Venemaalt Eestisse X OÜ-le kuuluvad sõidukid registreerimismärkidega xxx (12.09.19), xxx (12.09.19). Muuga sadama vabatsoonist (EL tolliseadustiku järgi liiduväline riik) sõiduk registrimärgiga xxx (12.09.19, 13.09.2019 ja 02.09.2019). Vahetult enne 04.12.2019 sisenesid Venemaa Föderatsioonist Eestisse sõidukid registreerimisnumbritega xxx (02.12.2019) ja xxx (25.11.2019). Majandustegevuse registri väljavõte kinnitab, et OÜ X sõidukitele oli väljastatud ühenduse tegevusluba reg. märk XXX alates 25.09.2019, XXX alates 17.04.2018, reg märk xxx 10.04.2018, reg. märk XXX alates 03.04.2017 (lk 319-323). 01.12.2019 tuvastati Eesti piiril tollikontrolli käigus, et sõidukil registrimärgiga xxx, mis sisenes Eestisse 25.11.2019 täispaakidega, (25.11.2019 läbivaatuse akt nr 19LA2127531-1 kohaselt deklareeris juht kütusekoguseks 1410 liitrit), oli väljasõidul Eestist kütusepaakides diislikütust 150 liitrit. Nimetatut kinnitab 01.12.2019 läbivaatuse akt nr 19LA2170561-1, millest nähtub, et võrreldes veoki sisenemisel ja väljumisel paagis asuvat kütusekogust ja hodomeetrinäitu, siis 654 läbitud kilomeetri kohta on kulunud kütust (1410-150 = 1260 liitrit), mis teeb keskmiseks kütusekuluks 192 liitrit 100 kilomeetri kohta. On selge, et nimetatud kütusekulu on ebarealistlik ja sõiduk ei saa kulutada üle ühe tonni kütust, sõites vaid 654 kilomeetrit, mistõttu on ilmselge, et kütus on sõiduki kütusepaagist välja võetud. 26.05.2019 rendilepingu kohaselt oli sõiduk xxx justkui Q OÜ-le renditud, kuid Antons Kriškans selgitas kohtuistungil, et leping oli ühekordne ja lõpetati koheselt kokkuleppel ning ta ei tea, kuskohast selline leping välja ilmus. Kohtu hinnangul nimetatud leping ei kinnita ega lükka ümber ühtegi 8 väärteoprotokollis toodud etteheidet, kuivõrd ka välja renditud sõiduk võis X OÜ kasutuses olevasse angaari kütust transportida ning Antons Kriškansi kohtuistungil antud ütlusi arvestades ei tõenda nimetatud rendileping ka asjaolu, et sõiduk septembris ja detsembris 2019. aastal teisele ettevõttele reaalselt renditud oli, kuivõrd Antons Kriškansi sõnul leping lõpetati. Samuti esitas kaitsja kohtuistungil sõiduki xxx rendilepingu X OÜ ja OOO Y vahel, mis oli sõlmitud üheks aastaks algusega 19.01.2019, kuid vastavalt 04.12.2019 läbiotsimisprotokollile, seisis sõiduk XXX xxx, Tallinn aadressil ning kütusejääk paagis oli ca 100-150 liitrit. Seega, ei kinnita ega lükka eelnimetatud rendileping kuidagi ümber väärteoprotokollis toodud etteheidet. Esmalt seetõttu, et 2017 Rootsist toodud kütuse puhul ei ole nimetatud leping asjakohane ning teisalt seetõttu, et kui sõiduk seisis 04.12.2019 füüsiliselt xxx aadressil, siis ei kinnita sõidukiga seotud rendileping kuidagi väidet, et sõiduk teise ettevõtte valduses või kasutuses oleks olnud. 02.12.2019 sisenes Venemaalt Eestisse X OÜ-le kuuluv sõiduk registreerimisnumbriga xxx. 04.12.2019 läbiotsimise käigus seisis nimetatud sõiduk aadressil xxx ning sõiduki kütusepaak oli tühi. On eluliselt usutav, et Venemaalt, kus üldteadaolevalt on kütus Eestis müüdavast kütusest oluliselt odavam, Eestisse tulles on veoautode kütusepaagid pigem täis kui tühjad. Venemaalt Eestisse tulekut üldjuhul täis kütuse paagiga kinnitab ka X kasutuses olnud sõidukite pisteline kontroll piiril (lk 331-351). 24.07.2020 ekspertiisiakt nr 1-9/250-1 kinnitab, et 04.12.2019 kinnipeetud kütusest EVS-EN 590:2013 nõuetele ei vasta üldkoguses 1815,4 liitrit kütust, mis kohtu hinnangul viitab asjaolule, et kütus on osaliselt Eestisse toodud liiduvälisest riigist. Hinnates eeltsiteeritud tõendeid kogumis, on selge, et mahutitest leitud Euroopa Liidu standardile mittevastav kütus on pärit liiduvälisest riigist ning ei ole eluliselt usutav, et nimetatud kütus sai angaaris olevatesse mahutitesse muudmoodi kui sõiduki kütusepaakidest. Kohus möönab, et pole võimalik tõsikindlalt väita, et kogu kütus, mis 13.09.2019 ja 04.12.2019 X OÜ angaarist leiti ja ära võeti, oli välja võetud ainult väärteoprotokollis nimetatud sõidukitest. 04.12.2019 läbiotsimisprotokolli kohaselt seisid xxx, Tallinn õuealal mitmed teisedki X OÜ-le kuuluvad sõidukid, mis olid sisenenud Eestisse (nt 25.11.2019 saabus ka sõiduk XXX kui paagis oli 1200 liitrit, mis õuealalt leiti), kuid kontrolli käigus olid kütusepaakides jäägid 100-150L. Kohtu hinnangul aga ei muuda eeltoodu olematuks fakte, et X OÜ sõidukid, mis on väärteoprotokollis nimetatud, tulid vahetult enne 13.09.2019 (XXX) ja 04.12.2019 (xxx ja XXX) liiduvälistest riikidest täis paakidega ning kontrolli käigus leiti angaarist mahutitest nii kütus kui osad piiri ületanud sõidukid, millel kütusepaak kas tühi või 100-150L jäägiga ning sõiduki xxx rikkumine (kütuse väljavõtmine paagist) tuvastati piiripunktis. Antons Kriškans oma süüd ei tunnista ning selgitas, et kütuse tõi talle sama isik, kes tõi Rootsist toodud kütuse. Dokumendid pidi esitama hiljem. Antons Kriškans pole esitanud ühtegi tõendit 04.12.2019 ära võetud kütuse kohta ning 13.09.2019 äravõetud kütuse kohta on ta esitanud tõendid osaliselt. Isik on väitnud nii seda, et tuttav pidi tooma dokumendid hiljem ja pole toonud, kui ka seda, et dokumendid on Lätis. Seega pole isik ise oma ütlustes dokumentide ja sellest tulenevalt kütuse päritolu kohta olnud järjekindel, mistõttu ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed. Ühtegi kontrollitavat tõendit menetlusalune isik ja tema kaitsja oma väidete (A.lt kütuse ostu kohta) kinnitamiseks esitanud ei ole. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav (kohaldub ka väärteomenetluses menetlusalusele isikule) otsustab end kaitsta 9 aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Riigikohus on oma lahendis (N31-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Isiku kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma süüteoasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (3-1-1-77-15). Käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Antons Kriškansile oleks 13.09.19 leitud kütuse osaliselt ja 04.12.2019 leitud kütuse toonud A.-nimeline isik või A. poolt keegi. Samas ei sea nimetatud väide automaatselt kahtluse alla ka Antons Kriškansi süüküsimust, sest väärteoprotokollis etteheidetava teo puhul ei oma tähtust, kes kütuse tõi, vaid fakt, et kütus on välja võetud kütusepaakidest ning et A. Kriškans teadis seda ja ladustas sellist kütust. A. Kriškansi sõnul ta A.lt kütuse päritolu ja kvaliteedi kohta ei uurinud. Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Väites, et tegelikult tõi kütuse A.-nimeline isik või A. poolt keegi ning kütuse päritolu kohta ta ei uurinud, pidanuks Antons Kriškans või tema kaitsja esitama menetlejale isiku kontaktandmed, et menetleja saaks A.-nimelise isiku või kellegi teise, kes väidetavalt A. käest kütust tõi, üle kuulata. Kuivõrd seda tehtud ei ole, puudub alus rääkida põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kui süüdistusversiooni põhjendamiseks on esitatud rida tõendeid, siis võivad süüdistatav ja tema kaitsja esitada omapoolseid tõendeid. See ei tähenda, et süüdistatavat kohustatakse tõendama oma süütust. Nn aktiivse kaitse puhul peaks menetlusosaline oma väiteid tõenduslikult põhistama vähemalt selles ulatuses, milles oleks ta kohustatud tõenduslikku laadi dokumente koguma heauskse või neutraalse käitumise korral. Kui süüdistatav ei esita oma kaitseversiooni kontrollimist võimaldavat infot, ega kutsu ka ise vastavaid isikuid kohtusse ütlusi andma, puudub menetlejal võimalus esitatud teavet kontrollida ja sellisel kujul esitatud kontrollimist mitte võimaldavat infot ei saa lugeda usaldusväärseks. Samuti pole sellisel juhul alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Seega, ei ole A. Kriškans esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks, samuti on esitatud väited kütuse toonud isiku(
2. te)ja dokumentide asukoha osas kohtuistungil erinevad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Antons Kriškansi ütlusi selle kohta, et tõendamata päritoluga kütuse tõi temale A.-nimeline isik või A. poolt keegi ning ta kütuse päritolu kohta ei uurinud, ei saa pidada usaldusväärseks, sest käesoleval juhul puuduvad igasugused A. Kriškansi versiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõsiselt võetavad ei ole Kriškansi väited, et Lätist ei saa dokumente kätte. Kriškansil on Läti kodakondsus, mistõttu ei ole tal probleeme Lätti sõitmisega. Lisaks on isikul olnud alates 2019 aasta sügisest piisavalt aega, et juhul kui kütuse 10 päritolu tõendavad dokumendid tõepoolest oleks olemas olnud, need ka Eestisse tuua ja menetlejale esitada. Kohtu hinnangul saab käesolevas väärteoasjas kaudse tõendina arvestada ka Antons Kriškansi teo toimepanemise viisi (nn modus operandi). Süütegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate süütegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad süüteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). 12. Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida süütegude toimepanemise viisist õiguserikkuja isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Süütegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui süüteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi süüteo enese toimepanemise viisis, vaid nende süütegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 13.09.2019 leitud ja kinnipeetud kütusest vähemalt osa on pärit Rootsist kütusepaakides toodud sõidukitest ning vastavad dokumendid selle kinnitamiseks esitas Antons Kriškans ise. Kui Antons Kriškansi jaoks ei olnud probleem ladustada Rootsist tulnud sõidukite kütusepaakidest välja võetud kütust, siis on kohtul alust arvata, et isiku seisukoht Venemaalt autode kütusepaakides toodud kütuse ladustamises oli sama, st sellise kütuse ladustamine ei olnud isiku jaoks probleem. Võttes arvesse, et Antons Kriškansi ettevõttele kuuluvad sõidukid ületasid piiri pidevalt ning saabusid Eestisse täis kütusepaakidega, sh vahetult enne 13.09.2019 läbivaatust ja 04.12.2019 läbiotsimist, kusjuures tühjade või peaaegu tühjade kütusepaakidega sõidukid seisid samuti õuealal, on ka reaalne ja eluliselt usutav võimalus, et nii 13.09.19 kui 04.12.2019 kütus, mille päritolu Antons Kriškans pole suutnud tõendada, on osaliselt pärit ka hoovis seisnud autode tühjadest kütusepaakidest. Vähem tähtsust ei oma väärteoasjas 01.12.2019 koostatud läbivaatuse akt nr 19LA2170561-1, mis kinnitab, et X OÜ sõidukist oli kütus vahemikus 25.11.2019-01.12.2019 välja võetud ning läbitud kilometraaž 654 kilomeetrit viitab samuti asjaolule, et sõiduk on sõitnud Tallinnasse ja tagasi. Võttes arvesse eeltoodut ning fakti, et Antons Kriškans on esitanud tõendeid vaid väga väikese kütusekoguse päritolu kohta ning needki kinnitavad vaid seda, et kütus on kütusepaakidest välja võetud, pole kohtu hinnangul kahtlust, et tõendamata päritoluga kütus, mis Leiva 3 angaarist 13.09.2019 ja 04.12.2019 leiti, on samuti pärit sõidukite kütusepaakidest. Subjektiivsest küljest eeldab MKS § 1552 lg 1 sõnastus vähemalt tahtlust.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Rootsist pärit kütuse osas A. Kriškans väitis, et kütus toodi A. nimelise isiku poolt ja esitas ise kütusetšekid, mis kinnitavad, et kütus oli tangitud sõidukitesse, seega, oli isik kütuse päritolust teadlik. Ka juhul kui lähtuda A. Kriškansi esitatud versioonist, mille kohaselt oli osaliselt kütus pärit Rootsist ning esitas ka Rootsi kütusetšekid (tšekid, mida 11 väljastatakse tanklas kütuse tankimisel sõidukisse), ei ole kohtul võimalik asuda muule seisukohale, kui et isik teadis, et tegemist on kütusepaakidest välja võetud kütusega. Samuti pole isik eitanud, et ta teadis, et see kütus tal angaaris mahutites on. Seega, on Antons Kriškans Rootsist toodud kütust ladustanud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kui lähtuda A. Kriškansi esitatud versioonist, mille kohaselt oli ka ülejäänud 13.09.19 ja 04.12.19 äravõetud kütuse talle toonud A. nimeline isik või tema poolt keegi ja hinnates väärteoasjas kohtu poolt tuvastatud fakte – sõidukite piiriületused Venemaale, sealt vahetult enne läbiotsimist tühjade paakidega naasnud sõidukid Leiva 3 hoovis, angaarist leitud EL standardile mittevastav kütus, sõiduki xxx rikkumine, mis piiril tuvastati ning kütuse päritolu kinnitava dokumentatsiooni puudumine – on kohus seisukohal, et Antons Kriškans ladustas kolmandast riigist Venemaalt toodud kütust kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud asjaolu, et Antons Kriškans ladustas tahtlikult menetluses tuvastamata ajast kuni 13.09.2019 ATKEAS § 5 mõttes aktsiisivaba kütust koguses 2779, 1 liitrit, mis oli välja võetud sõidukite muu hulgas ka registreerimisnumbritega xxx, xxx kütusepaakidest, ja menetluses tuvastamata ajast kuni 04.12.2019 ladustas Antons Kriškans ATKEAS § 5 mõistes aktsiisivaba kütust koguses 2413 liitrit, mis oli välja võetud sõidukite muu hulgas ka registrinumbritega xxx ja xxx kütusepaakidest. Nimetatud tegevusega rikkus Antons Kriškans ATKEAS § 68 lg-s 6 ning § 69 lg-s 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1552 lg-s 1 kirjeldatud väärteo, s.o mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega tahtlikult ebaseadusliku toimingu tegemine, s.o aktsiisivaba kütuse ladustamine. Kütuse müük Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Antons Kriškansile ja Igor Sjutinile ette ilma vastava tegevusloata kütuse müügiga tegelemist ühiselt ja kooskõlastatult, s.o

§ 372lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

Menetlusalune isik Antons Kriškans selgitas kohtuistungil, et arvesti on pumba lahutamatu osa. Ei ole võõrastele kütust andnud ega müünud. Tegeles varuosade müügiga. Ostavaruosad.ee poe kaudu müüs. Interneti poes oli ära toodud kogu olemasolev sortiment. Remontis ja tegi hooldust enda ja teiste sõidukitele. Võttis lahti ja demonteeris agregaate vanametalliks. Võibolla osa inimesi saigi aru, et käidi kütust võtmast ja mitte hooldusel. Autod olid varuosade järjekorras angaari ukse taga. Ühe auto hooldusele kulunud aeg sõltus sellest, mida on vaja teha. 1 minutist (klaasipuhastaja vahetus) 8,5 tunnini. Varuosasid ladustati Leiva 3 angaaris sees. Vahel on osad varuosade karbid olnud õues. X OÜ tegeleb kaubavedude logistikaga, vanametalli sorteerimine, varuosade müük. On X OÜ ainuke osanik. OÜ-le kuuluvad sadulveokid, haagised. Numbrid on MTA-l üleskirjutatud. 2019 töötasid Sjutin, G.i ja Kriškans ise. Eestis olles olid autod laadimiskohtades ja ka aadressil Leiva 3. Menetlusalune isik Igor Sjutin keeldus istungil ütluste andmisest. Kohtueelses menetluses selgitas, et töötab X OÜ-s umbes 2 aastat laotöölisena. Teeb seda, mida ülemus Antons Kriškans ütleb, et on vaja teha. Väike hooldus-remont sõidukitele, kaubaväljastus jmt. Kütuse ladustamisest ja müügist ei tea midagi. Ei tea, milleks on angaaris kütuse arvestid. Järjekorrad on angaari juures, sest tehakse hooldusi, samuti tullakse kaubale järele. 12 Tunnistaja G. ütluste kohaselt töötab OÜ-s X. Vedas angaari juurest kaupa klientidele. Seal oli ka veokite park. Mahutites olnud kütuse kohta ei tea midagi. Ise tankis autot tanklas ja kütuse kompenseeris tööandja. Tunnistaja R. R.i ütluste kohaselt on tema töökoht kõrvuti xxx asuva X OÜ poolt renditava angaariga. Tunnistaja teab, et angaaris tegeletakse autodega, midagi varuosadega. Seal on autobuss, millel on varuosade reklaam, sellest järeldab. Isikutega ise rääkinud ei ole. On näinud autosid kõrval angaari sõitmas. On kuulnud, et sealt saab kütust odavamalt, kinnitada ei saa. Angaaris käivad nii suured kui väikesed autod. Võib olla on käinud taksotunnustega autosid. Vahel seisab tolliauto angaari juures pool päeva. Natuke eemal, aga neil on kõik näha. Neid kordi on olnud üle kümne. Kui tolli auto on kohal on ka autod angaaris käinud. Toll on inimesi kinni pidanud ja nendega vestelnud. Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt on xxx kõrval töökoht. Kriškansit ja Sjutinit on seal kandis näinud. xxx on palju äriühinguid. xxx kohta on kuulnud, et sõiduautod käivad kütust tankimas. Seal võib olla hind odavam. Naabritega rääkisid, et seal tangitakse. On näinud garaaži juures järjekorda. On kuulnud, et xxx tegeletakse ka sõiduki varuosade müügiga. Ei oska nimetada isikute nimesid, kellelt on kuulnud, et tegeletakse kütuse müügiga angaaris. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt käivad xxx aktsiisikaupade (kütusetaolised ained) järelevalvet tegemas vihjete põhjal. On käinud xxx, Tallinn aadressil tihti. Protokolliliselt fikseeriti üks kord. Sjutin oli kohe kohal, Kriškans tuli hiljem. Hoidla uks oli avatud pärani ja Sjutin oli ukse peal. Kriškansil olid ühe auto võtmed, sellest kabiinist said võtta odomeetri näidu. Teistel autodel kabiini siseneda ei saanud. Vaatasid kõikidesse kütusepaakidesse, Kriškans ise näitas ette. Tunnistajale annab tööülesandeid peainspektor. Konkreetsete vihjete kohta ise ei tea. Suunati xxx aadressile vihjega, et seal toimub kütuse müük. Seal olid tankurpüstoliga statsionaarne pump, voolikute süsteem, tööriistad, tühjad mahutid, vanametall, töölauad. On seisnud õues ja peatanud autosid, mis on väljunud angaarist. Enne septembrit käisid seal kuid. Vestlesid autojuhtidega, vaatasid sõiduauto pagasiruumi ja vahel võtsid ka süsteemist proove. Vahel fikseerisid isiku, kuid ütlusi ei võtnud. Nende isikute kontakte edasi ei andnud ja neid isikuid tunnistajatena üle ei kuulatud. Tsiteeritud tunnistajate S., R. ja S. ütlused ei kinnita ümberlükkamatult, et Sjutin ja Kriškans müüsid angaaris kütust. R. ja S. olid kuulnud jutte, kuid nad ei oska isegi öelda, kes seda rääkis, seega nende ütlused ei kinnita kütuse müüki Sjutini ja Kriškansi poolt. Tunnistaja S. teadis, et menetlejale on laekunud vihjeid, kuid millal ja kelle poolt ei oska öelda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kordagi ei ole üle kuulatud autojuhte, kes väljusid angaarist, seega ei ole menetleja poolt kogutud tõendeid, mis kinnitaks, et angaaris xxx müüdi kütust. Hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid ning arvestades kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ning menetlusaluste isikute ütlusi, ei ole kütuse müük Anton Kriškansi ja Igor Sjutini poolt väärteoasjas tõendatud. Antons Kriškans ja Igor Sjutin süüd ei tunnistanud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et angaari juures olid järjekorrad ja toimus mingisugune tegevus. Sama kinnitavad ka 18.03.2020, 19.03.2020, 20.03.2020, 23.03.2020, 24.03.2020, 25.03.2020, 26.03.2020, 27.03.2020, 30.03.2020 vaatlusprotokollid. Kuid tunnistajate ütlused ja nimetatud vaatlusprotokollid ei kinnita ega lükka ümber väidet, et angaaris toimus kütuse müük. Ekspertiisiakti nr 20E-IV0002 kohaselt videofailide halb visuaalne kvaliteet ning kaamera vaatenurk ei võimalda tuvastada andmeid ühegi sõiduki registreerimismärgil. Seega ei ole 13 võimalik kuulata tunnistajana üle ühtegi garaažis käinud isikut. Tunnistajate R. R.i ja T. S. ütluste kohaselt on nad kuulnud, et xxx, Tallinn punasest angaarist saab kütust odavamalt osta ning on näinud järjekordi angaari juures, kuid samuti on mõlemad tunnistajad kuulnud, et tegeletakse varuosade müügiga. Samuti selgitas R. R. ning seda kinnitas ka tunnistaja A. S., et tolliautod seisid angaari juures pidevalt. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tegevus ja järjekorrad angaari juures jätkusid ka siis kui Maksu- ja Tolliamet angaari juures seisid. Maksu- ja Tolliamet ei ole üle kuulanud ühtegi tunnistajat, kellega A. S. ütluste kohaselt angaari juures vesteldi. Ükski kohtuistungile kutsutud tunnistaja ei kinnitanud, et on nimetatud angaarist kütust ostnud. On vaid kuulnud jutte. A. S. ütluste kohaselt oli angaaris küll kõik vajalik kütuse müügiks, s.o tankurpüstoli ja arvestiga statsionaarne pump, voolikute süsteem ja mahutid kütusega, kuid kohtu hinnangul ainult kuulujuttude ja vajaliku varustuse olemasolu pinnalt ei saa teha tõsikindlat järeldust, et Antons Kriškans ja Igor Sjutin tegelesid kindlasti kütuse müügiga. Antons Kriškans on kohtuistungil selgitanud, et kütuse tankimiseks vajalik atribuutika oli tal isiklikuks otstarbeks ning selle väite ümberlükkamiseks puuduvad väärteoasjas tõendid. Lisaks kinnitab 19.09.2019 analüüsiakt nr KT19000167, et autost proovimärgistusega ET0051726 võetud kütuse proov ei pärine proovidega KT19000164 (mahutist nr 1 võetud proov), KT19000165 (mahutist nr 2 võetud proov) ja KT19000166 (mahutist nr 3 võetud proov) ühest kogumist, kuna proov erineb tiheduse, FAME sisalduse ja väävlisisalduse poolest. Seega ei ole autost võetud proov seostatav angaarist leitud kütusega. Eeltoodud arvestades puuduvad väärteoasjas igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Antons Kriškans ja Igor Sjutin on pannud toime

§ 372lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kuna vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, siis ei või kohus väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest, sõltumata sellest, milline on kohtu poolt tuvastatud asjaolude kogum. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 loetletakse asjaolud, mille esinemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 tuleb väärteomenetlus lõpetada kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasjas tõendatud süüteokoosseisule vastava asjaoluna kütuse müügiga tegelemise fakt, mistõttu tuleb Antons Kriškansi ja Igor Sjutini suhtes väärteomenetlus

§ 372lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kuivõrd kohus tuvastas, et Antons Kriškansi poolt kütuse ladustamine on väärteoasjas tõendamist leidnud, tuleb A. Kriškansit vastavalt toimepandule karistada. MKS § 1552 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus

§ 56lg-st 1, mille kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus 3-1-1113-12). 14 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Samuti arvestatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ja võimalusest hoida Antons Kriškansit edaspidi süütegusid toimepanemast. Karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisel on põhjendatud määrata Antons Kriškansile karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata Antons Kriškansile MKS § 1552 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus põhjendatuks määrata rahatrahvi tasumine täitmisele ositi

§ 66

lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama sätte lõike 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ning lõike 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Sama sätte lõike 6 kohaselt väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Juhindudes eeltoodust ning arvestades, et Antons Kriškans ladustas kütust, mida seaduse järgi ladustada ei tohi, konfiskeerib kohus

§ 83lg 1,5 6 alusel 13.09.2019 kinni peetud ja 04.12.2019 aadressil Leiva 3 äravõetud kütuse. Kr

MS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas olevad DVD-plaadid, mis asuvad väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. Arvestades, et kohus lõpetab väärteomenetluse Igor Sjutini ja Antons Kriškansi suhtes

§ 372

lg 1 järgi, on vastavalt VTMS §-le 23 põhjendatud jätta osaliselt Antons Kriškansi õigusabikulud riigi kanda. Arvestades, et kohus ei lõpeta menetlust Antons Kriškansi suhtes MKS § 1552 lg 1 järgi, puudub alus ka kogu kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse väärteoprotokolli teokirjelduses toodud ühes episoodis ja mõistab isiku süüdi ühes episoodis, mõistab kohus Antons Kriškansi kasuks välja poole õigusabi kuludest. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus Antons Kriškansi kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 600 eurot riigi eelarve vahenditest ning õigusabikulud summas 600 eurot tuleb jätta Antons Kriškansi enda kanda. VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub Antons Kriškansilt väljamõistmisele ka ekspertiisikulu kui menetluskulu summas 1900, 80 eurot (II kd lk 219). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kindlaks, millise ainega on tegemist, kas on tegemist kütusega ja ka see vastab kehtestatud nõuetele, on oluliseks tõendiks käesolevas väärteoasjas, mistõttu nimetatud 15 ekspertiisitasu kuulub Antons Kriškansilt väljamõistmisele. Ekspertiisikulu ekspertiisiakti nr 20E-IV0002 eest summas 761 eurot, mis puudutas kütuse müügi episoodi ning mille osas kohus väärteomenetluse lõpetas, jätab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Liina Pohlak Kohtunik Muudetud Rkk 30.09.21 ja RK 21.04.22 otsusega 16