← Eesti

3-21-1898/19

Obsah (6)§ 187§ 181§ 71§ 150§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1898 Haldu

§ 187lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 01.06.2021 otsuse nr TA210073341 ja 19.07.2021 vaideotsuse nr 2072 tühistamiseks.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 3-21-1898
  3. X esitas 02.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsuse peale.
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.03.2022 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning määras apellandile 15-päevase tähtaja apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamiseks
  5. X esitas 16.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Apellant märgib, et ta polnud teadlik halduskohtumenetluses kehtivast erisusest, mille kohaselt algab edasikaebetähtaeg otsuse kuulutamisest, ning eeldas, et tähtaeg hakkab kulgema otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, nagu haldusmenetluses. Apellant hilines apellatsioonkaebuse esitamisega üksnes ühe päeva võrra. Lisaks oli apellant sisuliselt kogu veebruarikuu töövõimetu ja viibis haigena kodus. Apellandil on varasemalt diagnoositud
  6. tüüpi diabeet, mida võimendanud stressi tõttu oli apellant voodirežiimil. Apellandil ei ole võimalik oma terviseseisundit puudutavate väidete kinnituseks esitada haigusloo väljavõtet, kuna tal puudub töötuna arveloleku lõpetamise tõttu ravikindlustus ja rahalised vahendid arsti visiidile minemiseks. Menetlusökonoomiast lähtudes oleks mõistlik lahendada vaidlus poolelioleva menetluse raames, arvestades, et apellandil on võimalik esitada vastustajale uus taotlus töötuna arvele võtmiseks ning võimalik keeldumine kohtus vaidlustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise (

§ 187lg 1).

Kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle määrusega esitajale läbivaatamatult (

§ 187lg 2 ja lg 3 p 2).

7. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (

§ 181lg 1 esimese lause).

Apellatsioonitähtaega arvestatakse kohtuotsuse kättesaamisest arvates, kui menetlusosalisi ei ole kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast teavitatud (

§ 181lg 1 teine lause).

  1. Halduskohus tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks 28.01.
  2. Halduskohus teavitas menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise ajast 22.11.2021 määrusega, mis toimetati apellandile elektrooniliselt kätte 31.12.
  3. Seega tuli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega lugeda otsuse avalikult teatavakstegemisest, mitte kättetoimetamisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli kuupäeva täpsusega välja toodud ka halduskohtu otsuses märgitud selgitustes edasikaebamise korra kohta.

§ 181

lg-s 1 sätestatut arvestades oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 28.02.

  1. Apellant esitas apellatsioonkaebuse 02.03.2022, järelikult seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
  2. Apellatsioonitähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebuse saab sisuliselt läbi vaadata, kui ringkonnakohus ennistab

§-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja (

§ 181lg 3 ja § 187 lg 3 p 2).

Tähtaja ennistamine on

§ 71

lg 1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse hilinenult esitamiseks mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu 13.10.2009 otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvateks on peetud eelkõige

§ 150lg-s 1 nimetatud põhjuseid.

Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Selline takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenägematu ning vältimatu ja/või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui apellatsioonkaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu 2

(3)3-21-1898 (Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks võtta arvesse ka isikuga seotud subjektiivseid asjaolusid, kuid seda juhul, kui isik on olnud piisavalt hoolikas vajalike protsessitoimingute väljaselgitamisel (Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna taotluses toodud asjaolud alust ennistada apellatsioonitähtaeg. Arvestades, et halduskohtu otsuses oli selgitatud edasikaebamise korda ning toodud ära ka apellatsioonkaebuse esitamise hiliseim tähtaeg, ei saa apellatsioonitähtaja ületamine olla vabandatav apellandi eksliku arvamusega, et edasikaebetähtaeg hakkab kulgema lahendi kättetoimetamisest. Apellandi väitel oli ta suurema osa veebruarikuust haige, kuid taotlusest nähtuvalt ei ole apellandil esitada tõendeid haigestumise kohta, sest ta ei käinud arsti visiidil. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole juurdepääsu tervise infosüsteemis sisalduvatele isikuandmetele, mistõttu ei saa ringkonnakohus kontrollida apellandi väidet, et tal on diagnoositud
  2. tüüpi diabeet. Samas ka juhul, kui eeldada, et see väide vastab tõele, ei saa praegusel juhul olla tegemist ootamatu ega ka sedavõrd raske haigusega, mis oleks püsivalt takistanud apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Väide, et tervist halvendas stressiseisund, on paljasõnaline. Apellant pole taotluses väitnud hospitaliseerimist, kiirabi kutsumist ega erakorralise meditsiinilise abi osakonda pöördumist. Haiguse tõttu võis apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine olla apellandi jaoks ebamugav, kuid ringkonnakohtule ei nähtu, et see oleks olnud objektiivselt võimatu.
  3. Kokkuvõttes ei olnud apellandil mõjuvaid põhjuseid ületada apellatsioonitähtaega ning tema taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohus tagastab

§ 187lg 2 ja lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse kaebajale läbivaatamatult.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 12. Apellant tasus 02.03.2022 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb tagastada (

§ 104lg 5 p 2 ja lg 8).

Riigilõiv tagastatakse määruse jõustumisel maksekorraldusest nähtuvale pangakontole (XXXXXXXXXXXXXXX). 13.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses apellandi nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.