Obsah (9)

§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-115356 Tsiviilasi PRÜGIABI24

§ 367

alusel alates 17.06.2020 seadusjärgses määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 23.

1. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 17.06.2020 viivise põhinõudelt 3190 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 ls 2 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
2. Menetluskulud 24.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

24.

1. Hageja 10.03.2021 taotluse kohaselt on hagi esitamiseks tasutud riigilõivu 300 eurot, tõlkekulusid 145,37 eurot ja õigusabi eest 1150 eurot, kokku 1595,37 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 11 tundi ja 30 minutit, hinnaga 100 eurot tund (käbemaksuta). 24.
2. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. 24.
3. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukuludeks on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Vastavalt

§ 143punktile 1 on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv 300 eurot ja tõlkekulud 145,37 eurot (kokku 445,37 eurot) kui menetluskulu kostjalt välja mõista. 7 24.5. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. 24.6. Kohus leiab, et hagejale osutatud kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostjal tuleb hüvitada hageja õigusabikuluna 1150 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku peab kostja hüvitama 1595,37 eurot (445,37 + 1150). 24.7. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 24.8.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik