← Eesti

1-22-1702/3

1-22-877 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-1702

(22700000009)Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi X taotlus Riigiprokuratuuri
  1. veebruari 2022 määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks Õigusabi taotleja X (ik xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. TAOLTUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS JA MENETLUSE SENINE KÄIK
  2. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
  3. märtsil 2022 X taotluse riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks. X taotleb riigi õigusabi Riigiprokuratuuri
  4. veebruari 2022 määruse vaidlustamiseks. Vaidlusaluseks küsimuseks on kriminaalmenetluse alustamata jätmine kriminaalasjas nr
  5. Taotlusest nähtub, et X pöördus Riigiprokuratuuri poole menetluse alustamiseks kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlenud kohtunike ja prokuröri suhtes, kes on kaebaja hinnangul pannud teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse tegemisega toime üliraskeid ja riigireetmise või 1 1-22-877 terrorikuriteoga sama raskusastmega justiitskuritegusid. X leiab, et kohtunike ja prokuröri toimepandud kuritegusid tõendavad Riigikohtu otsuses nr X-X-X-XX-XX fikseeritud faktid ja asjaolud. Juhtiv riigiprokurör ei ole neid fakte ümber lükanud, kuid on järjekordselt keeldunud kuritegelikul viisil kriminaalmenetluse alustamisest. X leiab, et ringkonnakohtunik saab õigusabi andmisest keelduda vaid juhul, kui suudab põhjendada, miks ei ole Riigikohtu otsuses nr X-X-X-XX-XX kajastatud ja taotluses väljatoodud kohtunike toimingud seadusevastased ja kuritegelikud tegevused. Vastasel korral paneb kohtunik teadlikult korruptiivse ringkaitse korras toime kuriteod KarS § 316, § 311, § 306 või § 307 järgi. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et ta saaks Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Ei ole mõeldav, et riik saaks aktsepteerida I astme justiitskuritegude kinni mätsimist. Ringkonnakohtunik peab andma Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise korralduse. Ilma menetluse alustamiseta ei saa ta nõuda teistmise korras kriminaalasja nr X-XX-XXXX uut läbivaatamist. Riigi õigusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis ja pangakonto väljavõte.
  6. Riigiprokuratuuri esitatud materjalidest nähtub, et
  7. jaanuaril 2022 registreeriti Riigiprokuratuuris X kuriteokaebus, milles taotletakse kriminaalmenetluse alustamist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri C suhtes KarS § 310 ja § 89 järgi ning kõikide X süüdistusasjas õigusemõistmisel osalenud kohtunike suhtes KarS § 311 ja § 89 järgi. Lisaks taotleb X
  8. detsembril 2010 sõiduautole Citroen C3 (reg nr XXXXXX) seatud keelumärke kustutamist. Kaebuses leitakse, et prokurör C arestis
  9. aastal seadusevastaselt auto XXXXXX, kuna auto kuulus X ja tema abikaasa ühisvara hulka. Sellele järgnes
  10. aasta juunis prokurör C poolt teo toimepanek, millel on kõik KarS §-s 310 sätestatud kuriteo tunnused. Nimelt selleks, et esitada X-le näiliselt põhjendatud süüdistus, vaikis prokurör süüdistusaktis teadlikult maha süüdistuse esitamist välistava peamise tõendi ehk äriühingu ja X vahel sõlmitud lepingu. Selleks, et päästa prokurör kriminaalvastutusest, tunnistasid hiljem seitse kohtunikku X süüdimõistmist välistava lepingu kuritegelikult kehtetuks (tühiseks). Sellisel kohtunike tegevusel on KarS §-s 311 sätestatud kuriteo tunnused. Kuna X mõisteti teadvalt vale kolme kohtuotsuse alusel alusetult vangi kahe väidetava kuriteo eest, siis on kohtunike tegevusel kõik KarS §-s 89 ja Rooma statuut art 7 lg 1 „e” järgse inimsusevastase kuriteo tunnused. Prokuröril oli võimalik kuni Riigikohtus kohtuotsuse tegemiseni takistada inimsusevastase kuriteo toimepaneku lõpuleviimist alusetust riiklikust süüdistusest loobumisega, kuid ta ei teinud seda. Seetõttu on ka prokurör KarS § 88 alusel osaline aegumatu inimsusevastase kuriteo toimepanekus.
  11. Riigiprokuratuur koostas
  12. veebruaril 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate. Teatise kohaselt jäeti kriminaalmenetlus alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Riigiprokurör kirjeldas kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtumenetlust, milles jõustus Riigikohtu XX.XX.XXXX otsusega kaebaja suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Prokurör selgitas, miks ei ole kuriteokaebuses esitatud informatsiooni pinnalt võimalik tuvastada 2 1-22-877 ringkonnaprokuröri C, X süüasja arutamisel osalenud kohtunike ega kellegi teise tegevuses KarS §-s 89, §-s 310, §-s 311 kvalifitseeritud kuritegude ega ühegi teise karistusseadustiku eriosas ette nähtud kuriteo tunnuste olemasolu. Riigiprokurör oli seisukohal, et X kuriteokaebus on ajendatud üksnes sellest, et ta ei ole rahul tema suhtes langetatud süüdimõistva kohtuotsusega, mille vaidlustamise (vähemalt riigisisesed) võimalused on praeguseks täielikult ammendunud. Riigiprokurör rõhutas, et süüdimõistev kohtuotsus jõustus ligi üheksa aastat tagasi ja tulemuslikuks ei ole osutunud ka süüdimõistetu kaitsjate teistmisavaldused. Kuriteokaebuses sisaldunud taotluse sõiduautole Citroen C3 seatud keelumärke kustutamiseks jättis riigiprokurör läbi vaatamata. Prokurör selgitas, et sõiduk on arestitud kohtuasjas nr XXX-XXXX tsiviilhagi tagamiseks.
  13. detsembril 2021 on X esitanud Tartu Maakohtule taotluse sõiduautole seatud käsutuskeelu kustutamiseks. Maakohus jättis X taotluse rahuldamata. Sõiduki aresti tühistamisega seonduvad küsimused lahendatakse kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtulikus määruskaebemenetluses. Välistatud on maakohtu määruse vaidlustamine Riigiprokuratuuris.
  14. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.
  15. Riigiprokuratuur jättis
  16. aprilli 2020 määrusega X kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus täielikult kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates toodud seisukohtade ja järeldustega. Prokurör leidis, et X kaebuses ei ole esitatud argumente, mis annaks alust kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate muutmiseks või tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. X-le riigi õigusabi andmiseks ei ole alust.
  18. KrMS § 41 lg 3 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi RÕS-s ettenähtud korras.
  19. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus leiab, et see tingimus on X puhul täidetud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest kohaselt on X pensionär ja tema kulutused ületavad tema sissetulekuid. Vara, mille arvelt oleks võimalik õigusabi eest tasuda, X-l teatise kohaselt ei ole. 3 1-22-877
  20. RÕS § 7 lg 1 näeb aga ette, et riigi õigusabi andmise otsustamisel tuleb hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui võimaliku kaebuse eduväljavaade on väike. Arvestades argumente, millele tuginedes X kriminaalmenetluse alustamist soovib, on senise menetluse käigus kuriteokaebuses esitatud seisukohad, mida ta kordab ka riigi õigusabi taotluses, on väga ebatõenäoline, et kaebus Riigiprokuratuuri määrusele saaks olla edukas. Esiteks tuleb märkida, et kuigi X on taotlenud kriminaalmenetluse alustamist muu hulgas KarS § 89 (inimsusvastane kuritegu) järgi, puudub tema kirjeldatud tegudel selle kuriteokoosseisuga vähimgi puutumus. Esitatud väidetest ei nähtu ka õigusemõistmisealase kuriteo asjaolusid. Seoses kokkuleppega, mille kohus X arvates ebaseaduslikult tühiseks tunnistas, märgib ringkonnakohus esiteks, et Tartu Ringkonnakohus pidas seda üldse ebausaldusväärseks tõendiks (Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2012 otsuse p 22), st ei lugenud kokkulepet tõendatuks. Kohtul on ilmselgelt õigus tõendeid hinnata, sh lugeda tõend ebausaldusväärseks (see tuleneb KrMS § 61 lg-st 2 ja § 312 p-st 2). Riigikohtu otsusest nähtuvalt lähtus ka Riigikohus sellest, et see kokkulepe ei olnud tõendatud: „Nii näiteks on ringkonnakohus tuvastanud, et mingit kokkulepet Ü raha kasutamiseks Xxxxx X kinnistu parendamiseks X-l ühistu nõukogu esimehe P. U.-ga ei olnud, ühistu nõukogu sellistest kulutustest ei teadnud ega kiitnud neid heaks.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi XX.XX.XXXX kriminaalasjas nr X-X-X-XX-XX tehtud otsuse p 19). Tõsi küll, kuigi Tartu Ringkonnakohus pidas tõendit ebausaldusväärseks, märkis kohus, et isegi kui kokkulepe oleks tõendatud, oleks selline kokkulepe tühine ÄS § 322 lg-st 7 tulenevalt. Väide, nagu poleks ringkonnakohtul olnud õigust sellist järeldust teha, on täiesti alusetu. Selline pädevus tuleneb vahetult õigusemõistmise olemusest – õigusemõistmine eeldab menetluse esemeks olevale olukorrale õigusliku hinnangu andmist. Ilmselgelt alusetu on ka seisukoht, nagu oleks Riigikohus vaikinud maha ühistu nõukogu
  21. märtsi 2008 otsuse. Riigikohtu otsuse kohaselt ei seisnenud kuritegu kinnistu müügis
  22. märtsil
  23. Riigikohus on öelnud otsuse punktis 25 sõnaselgelt: „Selle tehingu seaduslikkust pole süüdistuses kahtluse alla seatud“. X kuritegu seisnes Riigikohtu otsuse p 28 kohaselt selles, et X tellis pärast seda, kui ühistu nõukogu oli
  24. mail 2007 võtnud vastu otsuse müüa kinnistu 900 000 krooni eest talle, ühistu nimel ja arvel kinnistu parendamiseks 565 058 krooni 92 sendi väärtuses kaupu ja teenuseid. St kuritegu seisnes selles, et X, teades, et on tehtud otsus müüa kinnistu talle 900 000 krooni eest, tegi kinnistule müüja arvel rohkem kui 500 000 krooni eest parendusi (st tõstis kinnistu väärtust). Riigikohus leidis, et X toimus ilmselgelt isiklikes huvides ja ühistu seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekalt. On raske selle hinnanguga mitte nõustuda. Riigikohtu hinnangul vastas selline tegu KarS § 2172 lg 1 koosseisule. See tähendab, et ette heidetigi just
  25. mai 2007 tehtud nõukogu otsuse järgset tegevust, on igati põhjendatult viidatud just sellele nõukogu otsusele. Niisiis on kohtuotsustes esitatud seisukohad, mida X peab asjaolude varjamiseks ja moonutamiseks, põhjendatud, loogilised ja õiguslikult asjakohased. See, kui isik ei suuda 4 1-22-877 leppida tema suhtes tehtud kohtuotsusega ega aktsepteeri otsuse põhjendusi, ei tähenda, et kohus oleks pannud kohtuotsuse tegemisega toime kuriteo.
  26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.