KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number Alustamata jäetud kriminaalasja number 1-22-1684 22700000008 Kohtunik

§ 313järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

1. Riigiprokuratuur jättis
2. jaanuari 2022 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt. Riigiprokurör kirjeldas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kohtuasja X-XXXXXX menetluse käiku, sh seda, millal jõustus X suhtes süüdimõistev kohtuotsus, kuidas X edasikaebused ja riigi õigusabi taotlused teistmisavalduse koostamiseks selles asjas jäid rahuldamata. Erinevate menetlusega seotud isikute tegevuse kohta järjekindlalt kuriteokaebuste esitamist sai riigiprokuröri hinnangul käsitleda kui võimaluse otsimist teistmismenetluseks, 1 olukorras, kus kõik võimalused süüdimõistva otsuse vaidlustamiseks on ammendatud. Järgnevalt tõi riigiprokurör välja, et X esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile
3. novembril,
4. ja
5. detsembril 2021 kuriteokaebused, milles ta leidis, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluse käigus olid erinevad ametnikud avaldaja suhtes toime pannud KarS § 136, § 329, § 306, § 307, §

§ 316järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Riigiprokurör märkis, et sisuliselt oli avaldaja

1. jaanuari 2022 kuriteokaebusega vaidlustanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
2. detsembri 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr
3. Selle peale esitatud kaebus oli lahendatud Riigiprokuratuuri
4. detsembri 2021 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega. Tartu Ringkonnakohtu
5. jaanuari 2022 määrusega (nr 1-21-8908) jäeti rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154 vaidlustamiseks. Ringkonnakohus märkis, et eelnevad menetlejad on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa X kirjeldatud asjaoludel järeldada, et tema kriminaalasja menetlemisel pandi toime kuritegusid ning seda taheti varjata (samuti sellest ei teatatud). Ükski tema taotlustes esitatud teave ei lükka ümber prokuratuuri seisukohti. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX läbiti kõik kolm kohtuastet. Lisaks ei andnud Riigikohus X-le riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, mistõttu pidas tema väiteid perspektiivituks juba siis. Kuna kriminaalmenetluse aluse puudumine on vastavalt KrMS § 199 lg 1 p-le 1 absoluutne menetlustakistus, ei näe ringkonnakohus vähimatki perspektiivi X kaebusel.“ Riigiprokurör selgitas, et seega oli kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154 näol olemas jõustunud menetlusotsus ning kaebajal puudub vajadus üritada seda jätkuvalt vaidlustada erineva sisuga kuriteokaebuste kaudu. Riigiprokurör märkis, et KarS § 306 näeb ette vastutuse teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. Prokurör Q tegevuses nägi X just talle mitte meelepärase menetlusotsuse vastuvõtmist ehk selles, et Q ei näinud erinevate menetlejate suhtes esitatud kuriteokaebuse pinnalt kriminaalmenetluse alust, st kuritegudele viitavaid tunnuseid. Riigiprokurör selgitas, et nimetatud menetlusotsus oli jõustunud ehk ühegi politseiametniku tegevuses seonduvalt kriminaalmenetlusega nr X-XX-XXXX kuritegu ei tuvastatud ning seda nii Q kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsusest kui ka X suhtes jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt. Milles seisnes abiprokurör C kuritegu (kuriteod), ei olnud kuriteokaebuses üldse jälgitav. Seejuures ei olnud kaebusest jälgitav, milles seisnes kuriteokaebuses märgitud prokuröride tegevus seonduvalt KarS §-ga
6. Eeltoodu valguses rõhutas riigiprokurör, et vanemprokurör Q ei omanud mingit puutumust kriminaalmenetlusega nr X-XX-XXXX.
7. jaanuaril 2022 koostas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 22700000007 vastuseks X kuriteokaebusele selles, et abiprokurör C oli kriminaalasja nr X-XXXXXX menetlust juhtinud prokurörina pannud toime kuriteod KarS § 280 lg 1, 299 lg 1, § 310, § 316 lg 1 tunnustel. Riigiprokurör selgitas avaldajale, et kui kellegi suhtes jäetakse kriminaalmenetlus alustamata, tähendab see seda, et otsuse vastuvõtja ei ole tuvastanud viidatud isiku tegevuses mistahes KarS eriosas sätestatud kuriteole viitavaid tunnuseid ning avaldajal puudub vajadus samadel asjaoludel esitada uusi kuriteokaebusi viidetega uutele KarS paragrahvidele, mille sisu ja rakendusala ta ilmselgelt ei mõista.
8. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris
9. veebruaril
10. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
11. Riigiprokuratuur jättis
12. veebruari 2022 määrusega X kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhjendas määruse koostanud juhtiv riigiprokurör järgmiselt. 2 Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154 näol on olemas jõustunud menetlusotsus. Kaebajal puudub vajadus üritada seda jätkuvalt vaidlustada erineva sisuga kuriteokaebuste kaudu. Seetõttu jättis juhtiv riigiprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet nr 21760000154 puudutavad väited tähelepanuta. Lisaks, Riigiprokuratuuri
13. veebruari 2022 määrusega jäeti rahuldamata X kaebus kriminaalmenetluse alustamata teatele nr 22700000007, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist abiprokurör C suhtes KarS § 280, § 299, §

§ 316tunnustel.

Kuivõrd

1. veebruari 2022 kaebuses sisalduvatele etteheidetele eelnimetatud sätete osas on kaebajale juba varem vastatud ning abiprokuröri tegevuses kuriteotunnuste puudumise osas seisukoht võetud, siis kaebaja korduvate samasisuliste etteheidete osas uuesti seisukohta ei võeta. Seonduvalt kaebaja etteheidetega tema kinnipidamise ja kainenemisele toimetamisega on menetlust juhtinud abiprokurör C kaebajale
2. oktoobri 2021 nr LÕRP-9/21/89-13 vastuses selgitanud, et X-lt ei võetud ebaseaduslikult vabadust ning X kinnipidamise protokolli ei ole võltsitud. Eelnimetatut on kaebajale ka Riigiprokuratuuri poolt varasemalt selgitatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates nr
3. Kaebaja pretensioonidele seoses kriminaalasja toimiku materjaliga tutvumisega on kaebajale vastatud ja ammendavaid selgitusi antud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja poolt
4. oktoobril 2021 koostatud vastuses nr LÕRP-9/21/8912, milles leiti, et X seaduslikke huve ja õiguseid ei ole kuidagi piiratud. Juhtiv riigiprokurör nõustub täielikult põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ega pea vajalikuks üle korrata asjaolusid selle kohta, miks antud juhul pole võimalik sedastada kuriteokaebuses ning sellele järgnevas kaebuses abiprokurör C ja vanemprokurör Q tegevuses kuriteotunnuste esinemist. Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest ei ole taaskord jälgitav ega tuvastatav, milles seisnevad abiprokuröri ja vanemprokuröri poolt väidetavalt toime pandud kuriteod. Sarnaselt riigiprokuröri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates selgitatule, kordab siinkirjutaja, et kui kellegi suhtes jäetakse kriminaalmenetlus alustamata, tähendab see seda, et nimetatud menetlusotsuse vastuvõtja on kontrollinud ega ole seeläbi tuvastanud viidatud isiku tegevuses mistahes KarS-i eriosas sätestatud kuriteole viitavaid tunnuseid, millest tulenevalt puudub kaebajal vajadus samadel asjaoludel esitada uusi kuriteokaebusi viidetega uutele KarS paragrahvidele, mille sisu ja rakendusala kaebaja ei mõista. RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
6. märtsil 2022 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X riigi õigusabi taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, et vaidlustada advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri
7. veebruari 2022 määrust. Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi muu hulgas selleks, et lõpetada valetamine ja selguks tõde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
9. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks analüüsida X majandusliku seisundi teatist, kuivõrd on selge, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmiseks keeldumiseks. Nimelt, asjaoludest tulenevalt on X võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Nagu selgub X
10. jaanuari 2022 kuriteokaebusest ja ringkonnakohtule esitatud X
11. märtsi 2022 avaldusest, leiab taotleja jätkuvalt, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel ei teinud erinevad menetlusosalised X nägemuse kohaselt oma tööd nõuetekohaselt. X avaldustest kumab läbi arusaam, et need asjaolud viisid ebaõiglaselt tema süüdimõistmiseni viidatud kriminaalasjas. Seejuures sooritasid prokurörid, politseinikud X suhtes kriminaalmenetluses 3 koguni kuritegusid. Ringkonnakohtunik märgib, et X sellesisulisi väiteid on prokuratuur korduvalt hinnanud ja koostanud selles osas tänaseks koguni kolm kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet (21760000154, 22700000007, 22700000008). Neist viimase vaidlustamine on X-l hetkel käsil. Selle vaidlustamiseks Tallinna Ringkonnakohtus soovibki taotleja ka riigi õigusabi. Ringkonnakohtuniku hinnangul on X väiteid sellest, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel pandi tema suhtes toime kuritegusid, korduvalt ja tänaseks ammendavalt hinnatud. Muu hulgas jättis Tartu Ringkonnakohus
12. jaanuari 2022 määrusega rahuldamata X riigi õigusabi taotluse, milles ta soovis advokaadi vahendusel vaidlustada prokuratuuri otsustust keelduda kriminaalmenetluse nr 21760000154 alustamisest. Juba viidatud määruses on X-le ammendavalt selgitatud, miks tema väited on kriminaalmenetluse alustamiseks ebapiisavad. Ühtlasi on Tartu Ringkonnakohus määruses selgitatud Xl-e, et kuivõrd tema tegelik soov on vaidlustada enda süüdimõistmist kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mis võimalused tal selleks on. Vaidlustades kriminaalmenetluse nr 22700000008 alustamata jätmist sisuliselt samadel asjaoludel, on Riigiprokuratuur
13. jaanuari ja
14. veebruari 2022 määrustes selgitanud X-le veelkord, miks tema väited ei sisalda viiteid kuriteo tunnustele ja kriminaalmenetlused on jäetud alustamata. Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks neid seisukohti taas üle korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuuri määruste argumendid asjakohased, ammendavad ja järeldus kriminaalmenetluse alustamata jätmisest vääramatu. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4