KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-378

) § 1361 lg 1 alusel taotluse saada luba käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale ühisomandi osale kinnisasjal aadressiga XXX, Tallinna linn, registriosa numbriga XXXXXXXX, ning X-le kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001) reg. nr XXXXXX. Maksuhalduri menetluses on Y OÜ maksuvõla sissenõudmine. Y OÜ-l on 14.02.2022 seisuga maksuvõlg 52 198,32 eurot, lisaks arvestuslik intress 2193,13 eurot. Y OÜ maksuvõlad on tekkinud 11.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051120-10 maksustamisperioodi 09.2019‒ 12.2019 kohta täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata maksusummast ning maksustamisperioodil 11.2019‒03.2020 Y OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksusummast ja intressinõuetest. 3-22-378 Äriühingu osanikuks on alates 30.07.2020 OÜ W ning juhatuse liikmeks Q, kelle e-residentsus lõppes 29.09.2021. Maksukohustuste tekkimise ajal, s.o ajavahemikul 10.09.2019‒23.04.2020, oli Y OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks X. Kuna maksuhalduri Y OÜ maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toimingud ei ole viinud nõude rahuldamiseni, algatab MTA käesoleva taotlusega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhaldur kontrollis 03.12.2019 teate nr 12.2-3/051120-1 ja 06.02.2020 korralduse nr 12.23/051120-2 alusel Y OÜ maksustamisperioodi 09.2019–12.2019 käibe-, tulumaksu, töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrollimenetluses tuvastati, et Y OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu E OÜ ja T OÜ alusetute arvete alusel kokku 22 842,20 eurot. Tegelikkuses tehinguid ei toimunud. E OÜ ja T OÜ nimel arvete vormistamise eesmärgiks oli üksnes maksueelise saamine. Samuti puudusid Y OÜ-l maksustamisperioodil 10.2019‒12.2019 deklareeritud, kuid isikustamata sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevad raamatupidamise algdokumendid, mistõttu puudus osaühingul õigus maha arvata sisendkäibemaksu 11 511,84 eurot. Maksuotsusega määratud täiendavaid maksukohustusi Y OÜ ei tasunud. Äriregistri andmetest nähtuvalt on kontrollimenetluse läbiviimise ajal, s.o 23.04.2020, X astunud Y OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning 30.07.2020 võõrandanud Y OÜ osa OÜ-le W. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et X tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. X, olles äriühingu ainus juhatuse liige, omas mõju Y OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele ning ta oli vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Võttes arvesse X tegevust ajavahemikul 09.2019‒12.2019, kus ta Y OÜ ainsa juhatuse liikmena esitas valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone ning deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on vastutav Y OÜ

§-s 8 nimetatud kohustute rikkumise eest, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on X solidaarne vastutus Y OÜ maksuvõla eest, millele lisandub tähtaegselt tasumata maksuvõlalt arvestatud intress. Maksumaksjate registri andmetel olid X

1. a sissetulekud brutosummas 690,64 eurot. Arvestades eeltoodut ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Meetmete mitterakendamise korral võib X tegevuse tõttu olla haldusakti täitmine raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate meetmete rakendamine selle, et maksuhalduril on pärast isikule vastutusotsuse väljastamist ka reaalselt võimalik kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras vähemalt osaliselt sisse nõuda. Maksusumma määramise kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud. Arestimiste tulemusena ei ole maksunõuete katteks laekumisi toimunud. Viimane laekumine Y OÜ maksunõuete katteks on toimunud 17.06.2020 summas 79,71 eurot. Y OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu, samuti puudub muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Lisaks on Y OÜ 06.05.2020 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Äriühing on viimati deklareerinud käivet 03.2020 summas 10 685 eurot. Y OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid. Samuti ei ole äriühing deklareerinud töötasu väljamakseid alates 02.
2. Äriregistri andmetel on Y OÜ viimane majandusaasta aruanne esitatud
3. a kohta. Seega ei ole Y OÜ tegutsev äriühing, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 2

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 46 786,62 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.02.2022 määrusega taotluse ning andis MTA-le loa esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale ühisomandi osale aadressiga XXX, Tallinna linn, registriosa numbriga XXXXXXXX (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata taotluse anda MTA-le luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001, reg. nr XXXXXX). Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel 43 295,10 euro ulatuses.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab ta solidaarselt Y OÜ maksukohustuse täitmise eest. X on tahtlikult jätnud tagamata

-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Puuduvad tõendid, mis andnuks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses

§ 40lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13).

Vastutusotsuse täitmine võib X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab isiku käitumine Y OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel. Y OÜ maksukontrolli toimumise ajal astus X juhatuse liikme kohalt tagasi ning võõrandas äriühingu, millise tegevuse järel äriühingu tegevus lakkas. Ei saa välistada, et isik võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Lisaks ei ole X sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Y OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud Y OÜ-lt sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. Y OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Äriühing ei ole ka ise maksuvõla katteks midagi tasunud. Y OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 3

§ 96lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

Samuti vastutab X taotluses märgitud andmete kohaselt Y OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli Y OÜ juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud (äriseadustiku § 391 lg 4 ja

§ 35

). Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X suhtes, kui ta esitab tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 46 786,62 eurot. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning maksuhalduri märgitud täitekulude suurus on põhjendatud. Arvestades X tulevast võimalikku vastutuskohustust 41 671,62 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 5100 eurot ning isikule kuuluva kinnisasja väärtust, mis on hinnanguliselt 200 000 eurot (sh tegemist on ühisomandiga ning korterile on seatud kaks hüpoteeki OÜ L kasuks kokku summas 100 000 eurot), on põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X-le kuuluvale ühisomandi osale. Loa andmine käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C200 (ehitusaasta 2001, reg. nr XXXXXX) ei ole põhjendatud, kuivõrd kinnistust saadav tulu katab võimaliku maksukohustuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X palub 21.03.2022 määruskaebuses halduskohtu 15.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja jätta uue määrusega MTA taotlus rahuldamata. MTA taotluses esitatud andmed ei vasta vähemalt osaliselt tõele ja on esitatud kohtu eksitamiseks. Määruskaebuse esitaja esitab süüdistusakti kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, mille menetlemine on Harju Maakohtus pooleli ning millest nähtub, et 03.11.2020 N elukoha aadressil XXX, läbiotsimisel võeti mh ära pitsat kirjaga „Y OÜ“. Y OÜ e-maksuametisse logimiseks on mh kasutatud Z-ga seotud IP-aadresse ja internetiühendus on loodud N kasutuses oleva telefoninumbriga. Süüdistusaktist nähtub, et N valduses olid ka variäriühingute D OÜ, W OÜ, Y OÜ jt raamatupidamisdokumendid. Lisaks on süüdistusaktis toodud, et Y OÜ näol on tegemist variäriühingu tunnustega äriühinguga, mille juhatuse liige ja osanik X tegelikult äriühingu tegevust ei juhtinud, vaid oli loovutanud kontrolli äriühingu üle N-le. Järelikult on MTA väited määruskaebuse esitaja ainuisikulisest mõjust Y OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele väärad ning võivad tingida olukorra, kus vastutusotsuse tegemine tema suhtes on välistatud juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise ebatõenäolisusest tulenevalt. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine ei ole põhjendatud. MTA väited võimaliku vastutusotsuse ja selle rahalise suuruse osas põhinevad oletustel nagu ka väide, et 4

§ 1361

lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid (sh

§ 130lg 1 p-s 1 sätestatud 5

§ 1361

lg 1 alusel kaaluma, kas:

1. a)maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust;
2. b)kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine;
3. c)kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;
4. d)sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest;
5. e)ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise;

1. f)isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest;
2. g)maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud;
3. h)maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot;
4. i)maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud. 7. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Praegusel juhul algatas maksuhaldur vastutusotsuse koostamise menetluse 14.02.2022 taotluse esitamisega, mistõttu ei saa maksuhalduril olla veel kujunenud lõplikku seisukohta ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust omavate asjaolude kohta ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Määruskaebuse esitaja väidete osas seonduvalt tulevase võimaliku vastutusotsuse õiguspärasusega peab esmalt seisukoha kujundama maksuhaldur vastutusotsuse menetluses ning võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel. Seetõttu ei ole täitetoiminguks loa andmise menetluses asjakohane määruskaebuse esitaja väide enda variisikuks olemisest. Ka see, millises vormis esineb juhatuse liikme süü, ning kas juhatuse liige vastutab tasumise eest solidaarselt äriühinguga, kuulub tõendamisele ja selgub lõplikult vastutusotsuse menetluses (vt nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Hetkel saab kohus kontrollida eelkõige seda, et kavandatava vastutusotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. 8.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla

§ 6

lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või raske hooletuse

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 9). Maksuhaldur on 14.02.2022 taotluses põhjendanud kahtlust, et X on tahtlikult rikkunud

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustusi ning vastutab Y OÜ maksukohustuse täitmise eest.

MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine Xle oleks välistatud või ilmselgelt võimatu ning

§ 96lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.

Seega on täidetud

§ 1361lg-st 1 tulenev nõue, et maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks peab olema rahalise nõude või kohustuse määramine. Asjaolu, et maksupettuse organiseerijaks 6

§ 1361

lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

§ 1361

lg 2 p 1 järgi tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul on see eeldus täitmata. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 33-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on viidanud X kui Y OÜ ainsa juhatuse liikme tegevusele ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamisel, samuti kontrollimenetluse toimumise ajal juhatuse liikme kohalt tagasiastumisele ning äriühingu võõrandamisele, mille tulemusel äriühingu tegevus lõppes. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et X käitumine iseloomustab tema suhtumist maksukohustustesse ning on kantud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Seetõttu on tõenäoline, et isik võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Et X oma vara seni võõrandanud ei ole, ei anna alust pidada sellist kahtlust põhjendamatuks. Sundtäitmist tagavate toimingute eesmärgiks ongi sellist käitumist ennetada. Samuti ei olnud määruskaebuse esitajale äriühingu kontrolli ajal tema suhtes vastutusmenetluse alustamine veel teada. Maksuhalduri viide X 2021. a sissetulekule kokku brutosummas 690,64 on põhjendatud ja ilmestab tema varalist seisu. Määruskaebuse vastuses on maksuhaldur välja toonud ka isiku 2022. a sissetuleku, mis on seni olnud 59 senti. Seega ei piisa X sissetulekutest vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Eeltoodu kogumis annab põhjendatud aluse kahtluseks, et määruskaebuse esitaja suhtes tehtava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskemaks või isegi võimatuks. 10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.02.2022 määrus resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7