← Eesti

2-21-4238/35

Obsah (6)§ 163§ 230§ 468§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-4238 Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2022.a., Rakvere Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuasi O. B.i hagi A. B.i vastu elatise nõudes

§ 163lg 1, § 164 lg 1.

  1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
  2. O. B. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi A. B.i vastu elatise nõudes. koos hagiga esitas esindaja kohtule hagi tagamise taoltuse. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid koos alates märtsist 2018.a. Kooselust sündis xxxx tütar O. B.. Alates 05.10.2020.a. kannab kostja karistust xxxx ja tütre ülalpidamises osalenud ei ole ning kõik kulud on hageja seaduslik esindaja kandnud üksinda. Hageja seaduslik esindaja on suhelnud kostjaga telefoni teel ning on palunud kostja toetust lapse kasvatamisel, kuid saanud seepeale ainult sõimata ja kostja on hoopis tema käest raha nõudnud. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on vanemahüvitis summas 752 eurot ja peretoetus summas 60 eurot, kuid vanemahüvitise maksmine lõpeb septembris 2021.a. Kuna kostja lapsevanemana ei täida vabatahtlikult oma lapse ülalpidamiskohustust, soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palub hagi tagamise korras kohustada A. B.it tasuma kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatist O. B.i ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. (tl. 3-13)
  3. Viru Maakohtu 18.03.2021 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning kohustati kostjat A. B.it tsiviilasja nr 2-21-4238 menetluse ajal, st alates hagi esitamisest, tasuma kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatist hageja O. B.i ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus. (tl. 16-17) 18.03.2021 määrusega võeti hagi menetlusse ja anti kostjale tähtaeg vastuse esitamiseks. (tl. 14) KOSTJA VASTUS
  4. Kostja esindaja 09.04.2021 määruskaebuse Viru Maakohtu 18.03.2021 hagi tagamise määrusele, milles palus hagi tagamise määrus tühistada või alternatiivselt määrata ülalpidamise summaks 150 eurot kuus. (28-52, 56-66)
  5. Kostja esindaja esitas 15.04.2021 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud ja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt määrata elatise summaks 150 eurot kuus. Kostja ei nõustu hagiga alljärgnevatel põhjendustel: • Kostja on hageja ees ülalpidamiskohustuse täitnud etteulatuvalt ning elatise nõude alus puudub. Alates 20.03.2020.a. kuni vanglakaristuse kandmisele kutsumiseni töötas kostja xxxx R OÜ-s xxxx tunnipalgaga 13,24 eurot/tund. Töölepingu sõlmimisel andis kostja tööandjale korralduse kanda kostja poolt väljateenitud töötasu hageja seadusliku esindaja 2 T. P.i pangakontole. Keskmiselt oli töötasu R OÜ palgalehtedelt nähtuvalt 1800–2000 eurot. Tööandja maksekorraldustest nähtub selgelt, et perioodil 08.04.2020 kuni 25.08.2020 on kostja tööandja kandnud kostja palga üle hageja seadusliku esindaja T. P.i Xxxx arveldusarvele kokku summas 11 509,34 eurot. Juhul, kui arvestada hageja poolt hagiavalduses soovitud elatise määraga 292 eurot kuus, siis on kostja kandnud ette elatist 3 aasta ja 3 kuu eest. • Kostjale mõisteti Viru Maakohtu 13.01.2020.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. xxxx karistuseks vangistus, Viru Maakohtu 01.09.2020 kirjaga nr. xxxx kutsuti kostja vangistust kandma. Hageja sündimise ajaks oli kostjale ettenähtav, et ees seisab kahe aasta pikkune aeg, mil ta ei saa anda lapsele vahetut ülalpidamist ega teenida ülalpidamise andmiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega on kostja tasunud enne vanglakaristuse kandmisele asumist hageja jaoks vajalikud rahalised vahendid hageja seadusliku esindaja arvelduskontole vastavalt hageja esindajaga sõlmitud suulisele kokkuleppele ( PKS § 100 lg 1 ja 3) ning hageja on pöördunud kohtusse alusetu hagiavaldusega. • Hageja ei ole seadusliku esindaja kaudu kordagi varem kostjalt ülalpidamise kohustuse täitmist nõudnud ja seda just põhjusel, et vastav kohustus on täidetud kostja töötasu hageja seadusliku esindaja arvelduskontole kandmisega ning kohustust tunduvalt ületavas määras. • Kostjal on põhjust arvata, et hagiavalduse tegelikuks esitamise põhjuseks oli asjaolu, et PHS § 48 lg 1 p 1 alusel on elatisabi saama õigustatud isik alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja saaks kaevatava määruse alusel kohtumenetluse aegse elatisabi suuruses 100 eurot kalendrikuus, 150 päeva eest hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Hageja puhul ei ole täidetud PHS § 49 lg-te 1- 3 eeldused, kuna kostja hageja lahuselava vanemana on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja esitas alternatiivselt taotluse hagis nõutud elatise määra vähendamiseks, kuna tema puhul esinevad selleks kõik alused. Kostja viibib vanglas ega saa täita tööülesandeid ning teenida töötasu ega oma sellel ajal muid sissetulekuid, samuti on kostjal varasemast kooselust xxxx tütar J. B., sündinud xxxx, kes samuti on õigustatud saama kostjalt võrdselt hagejaga ülalpidamist. Kostjal on laenukohustus AS Xxxx ees laenuleping nr xxxx alusel, igakuise maksega 70 eurot kuus. Peale vanglast vabanemist peab kostja oma igapäevaseks elementaarseks eluspüsimiseks tegema kulutusi ja kostjal ei ole teada, kas ja millise sissetulekuga saab ta tööd alustada. Täiendavalt hagejale igas kuus 292 euro tasumise tagajärjel jääks kostja täielikult maksejõuetuks ning tekiks võlgnevused, mida kostja ei suudaks täita ka tulevikus. Kostja suudaks lähisugulaste abiga tasuda kuus 150 eurot. (Kostja õigusabi eest tasub kolmanda isikuna R. B.). Kostja palub kostja õigusabi kulud mõista välja hageja seaduslikult esindajalt. (tl. 67-95) ASJA KÄIK
  6. Hageja lepinguline esindaja esitas 20.04.2021 seisukoha määruskaebusele, milles palus jätta määruskaebus rahuldamata. Esindaja arvamuse kohaselt puudub alus selle tühistamiseks ja või elatise summa muutmiseks. (tl. 97-103)
  7. Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrusega tühistati Viru Maakohtu 18.03.2021 hagi tagamise määrus osaliselt ning kohustati A. B.it tasuma elatist 150 eurot kuus (tl. 106-107).
  8. Hageja lepinguline esindaja esitas 08.06.2021 seisukoha kostja 15.04.2021 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja poolt toodud väidetega alljärgnevatel põhjendustel: • Hageja ei vaidle vastu, et kostja töötas alates 20.03.2020 kuni augustini 2020 xxxx R OÜ-s ning perioodil 08.04.2020 kuni 25.08.2020 on kostja tööandja poolt hageja seadusliku esindaja arvelduskontole kantud kostja töötasu kokku summas 11 509,34 eurot. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nimetatud summasid saab käsitleda ülalpidamiskohustuse ettemaksena, ka ei ole lapsevanemad omavahel sõlminud suulist kokkulepet PKS § 100 lg 3 3 kohaselt selliselt, et kostja tööandja poolt makstud palka tuleb käsitleda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena; • Lapsevanemad elasid koos ühise perena kuni 05.10.2020, mil kostja asus kandma karistust xxxx. Kostja töötasu laekus hageja seadusliku esindaja arvelduskontole põhjusel, et kostja enda arved olid kohtutäituri poolt arestitud. Kostja töötasu arvelt maksis hageja seaduslik esindaja kõik pere ühised arved ning igapäevased majandus- ja kommunaalkulud, samuti sai oma töötasu sularahas väljavõetult kasutada kostja ise. Nimetatud raha arvelt rahuldati suures osas kostja enda vajadusi ja kanti tema kohustusi, sh tehti kostja tütrele J. B.ile jaanuarist 2020 kuni novembrini 2020 ülekandeid kokku summas 740 eurot ja tasuti kostja advokaadi arveid OÜ Maria Mägi Advokaadibüroole juunis 2020 kolme arve eest kokku summas 2520 eurot. Kostja kodus viibimise ajal käidi koos poes ja osteti kõik perele vajalik hageja seadusliku esindaja arvele laekunud raha eest, samuti sai ostetud kostjale kogu xxxx kaasa võetav toidukraam ning arvelt võeti välja xxxx kulude kandmiseks sularaha; • Hageja seaduslik esindaja on telefonivestlustes kostjaga korduvalt avaldanud, et soovib hageja ülalpidamiseks elatist saada; • Kostja on viidanud PKS §-le 102 lg 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuid kostja on jätnud tähelepanuta sama paragrahvi lõike 2, mis näeb ette, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; • Asjaolu, et kostjal on laenukohustus AS Xxxx ees, ei saa olla põhjuseks, et vähendada või jätta väljamõistmata hageja ülalpidamiseks elatist; • Kostja väide, et ainuüksi vanglas viibimise tõttu tuleks ta vabastada ülalpidamiskohustusest, ei ole asjakohane. Vanglas viibimine ei ole iseseisev alus, mis välistaks elatise tasumise seadusjärgse kohustuse. Hageja soovib omakorda rõhutada, et vanglasse on kostja sattunud oma ebaseadusliku käitumise tulemusena ning sellega peavad kaasnema ebameeldivad tagajärjed üksnes temale mitte aga hagejale. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt viibib kostja käesoleval ajal avavanglas, kus tema enda seletuse põhjal on tal võimalik ka tööd teha. Samuti lubasid kostja lähedased juba mitmeid kuid tagasi kostjat hageja ülalpidamisel abistada, kuid ei ole seda teinud. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. (tl. 114-119)
  9. Kostja esindaja esitas 15.06.2021 kohtule kompromissettepaneku, mille kohaselt: kostja kohustub tasuma hagejale elatist iga kuu
  10. päevaks järgmise kuu eest summas 160 eurot vanglakaristuse kandmise ajal ja kahe kuu jooksul peale vabanemist. Lugeda vastavad maksed T. P.i arvelduskontol hoitavast kostja rahast maha. Kostja kohustub tasuma hagejale elatist 183 eurot kuus alates vanglast vabanemisest kolmandast kuust arvates. Kostja tasub vastava elatise iga kuu
  11. päevaks järgneva kuu eest T. P.i arvelduskontole. Hageja eest makstavad toetused laekuvad T. P.i arvelduskontole. Kohtukulud jätta kompromissi korral poolte kanda. (tl. 123-124)
  12. Hageja lepinguline esindaja esitas 21.06.2021 teate, et hageja ei nõustu kostja poolt pakutud kompromissiga. (tl. 126) KOHTUISTUNG
  13. 26.10.2021 kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja hagis esitatud nõude juurde. esindaja palus arvestada, et kostja poolt tasutud summad laekusid siis, kui pooled elasid koos ühise perena ning need olid kostja töötasud, kuna kostja kontod olid arestitud. sellest rahast kanti perekonna ühised kulutused, sh kostja enda kulud. Hageja seaduslik esindaja ei nõua midagi tagasiulatuvalt, hagi on esitatud 18.03.2021, mingit raha elatise ettemaksuks ei jäänud. Kostjal on teine alaealine 4 laps, kuid hageja seaduslik esindaja ei tea, kui suures osas ta selle lapse ülalpidamises osaleb, sest ka nendest rahadest, mida siin kostja esindaja pidas elatise ettemakseks, kandis hageja seaduslik esindaja kostja teisele lapsele, tegi aeg-ajalt ülekandeid. Need kanded olid tehtud kokkuleppel isaga. Esindaja on seisukohal, et praegusel juhul ainult sellest ei piisa, et kostjal lihtsalt on teine laps, vaid kostja peaks siis ka tõendama, et kui suures summas ta sellele lapsele elatist maksab, sest esindajale teadaolevalt ei maksa ta tegelikult sellele teisele lapsele mitte sentigi. Kostja läks vangi pärast kohtuotsuse jõustumist. Peale seda ei ole mingit maksmist toimunud ja hagi esitati peaaegu 6 kuud peale vanglasse minekut. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest. Hageja seaduslik esindaja ei tunnista sellist kokkulepet, et kostja palk laekub tulevase elatise katteks, poolte vahel ei ole sellist kokkulepet olnud. Kui jagada see summa, mis järgi jäi, so summa 8 249 eurot ja 6 kuu peale, see teeb 1 330 eurot kuus 3 liikmelisel perele, kus kostja käis Xxxx tööl, kus elu on tunduvalt kallim ja ta elas seal kuu aega. 1 333 eurot kolme peale veel ära jagada, kostja sai siis tõenäoliselt hakkama kuskil 440 euroga Xxxx, esindaja arvab, et ei saanud. Esindaja palub teatada, missugustest vahenditest kostja ennast üleval pidas, esitada selle kohta tõendid. Kas tal oli mingi teine sissetulek kuskilt, millest ta ise majandas, kui ta kogu oma sissetuleku kandis hageja esindajale. Hageja ei ole nõus 15.06.2021 pakutud kompromissiga. Hageja ei ole eelneva 5 ja poole kuu eest elatist küsinud, isegi kui rahast jäi midagi järgi, siis selle aja eest moodustaks elatis 1 606 eurot. Väikese lapse kõrvalt ei ole võimalik hagejal tööle asuda. Kostja lepinguline esindaja hagiga ei nõustunud, märkides, et kostja on elatise etteulatuvalt hageja seaduslikule esindajale maksnud. Esindaja märkis, et kui hageja nõustuks 15.06.2021 kompromissiga, siis saaks asja lahendada kompromissiga. Kostja on valmis maksma ja võtma osa hageja elust ja talle ülalpidamist pakkuma. Praegusel ajal miinimum elatise maksmine käib ilmselgelt kostjale üle jõu ja tal puudub võimalus sellist töötasu endale teenida, et seda elatist praegu, sellises suuruses nagu hageja seda nõuab, tasuda. Kostja tunnistab hagi summas 150 eurot kuus, see oleks praegu tema võimekus, ka mingil ajal tema vanglast vabanemisel, on see tema maksimaalne võimekus elatist tasuda. Võttes arvesse tema muid kohustusi, teist alaealist last, see on parim, mis ta suudab vähemalt mingi perioodil ja vähemalt vangistuses viibimise ajal saaks hagejale elatiseks tasuda. Fakt on see, et inimene on praegu vangistuses. Esindaja ei näe, et kostja hakkaks kuidagi kõrvale hiilima ülalpidamiskohustusest, ta on ikkagi hagejale ülalpidamist pakkunud, ta ei ole sellest kõrvale hoidunud. Pärast vangistusest vabastamist on kostjal tahe ja soov pöörduda seaduslikule teele, käia tööl, täita enda kohustusi, ülalpidamiskohustus on üks neist. Praegu ei ole asjas selliseid asju näha, et kostja hakkaks kõrval hoiduma ülalpidamiskohustusest. Kostjal lõpeb karistus 2023.a. Kohus teatas, et hagejal on aega esitada tõendeid 7 päeva, kostjal 14 päeva. Kohus selgitas, et hagi ei ole alusetult esitatud, see on elatise hagi, see on õigesti esitatud, küsimus on raha summas. Kohus jätkab menetlust kirjalikus menetluses. (tl. 136-139) ASJA EDASINE KÄIK
  14. Hageja esindaja esitas 02.11.2021 täiendavad tõendid, so hageja konto väljavõtte, millest nähtub raha kasutamine kostja Xxxx töötamise perioodil 8ostud toidupoes, kostjale laevapiletite ost, kommunaalteenuste eest tasumine, lapsele ostude tegemine, jne). Koos tõenditega esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid hageja menetluskulud kokku 575 eurot, 5,75 tundi, tunnihinnaga 100 eurot tund ilma käibemaksuta (tl 140-154).
  15. Kostja esindaja esitas 09.11.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 2 992 eurot, ca 15,5 tundi, tunnihinnaga 192 eurot tund (koos käibemaksuga) ja Xxxx 03.11.2021 vastuse, millest nähtub, et A. B. viibis avavanglas perioodil 15.04.2021-23.07.2021, karistusaja lõpp saabub 01.09.
  16. (tl. 155-160) 5
  17. Hageja esindaja esitas 11.11.2021 vastuväite kostja menetluskulude osas, esindaja seisukohalt on menetluskulud ebareaalselt suured ja ei vasta tsiviilasja raskusele. Esindaja palus jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. (tl. 161-164) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  18. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (

) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtub, et T. P. ja A. B. on alaealise lapse O. B.i vanemad, seega on T. P. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

  1. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär
  2. aastal, so hagi esitamise ajal, moodustas 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot.
  3. Kostja esindaja märkis 26.10.2021 kohtuistungil, et kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 150 eurot kuus. Esindaja märkis, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ning tal on tütar J. B.i, sündinud xxxx, kes samuti on õigustatud saama kostjalt võrdselt hagejaga ülalpidamist. Kuigi kostja väitel tegi ta Xxxx töötades hageja seadusliku esindaja kontole elatise ettemaksu enda vangistuses viibimise ajaks, siis on kohtul põhjendatud kahtlus nende ütluste õigsuses, kuna hageja seadusliku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub (tl. 147-153), et nimetatud vahendeid on kasutatud nii hageja, tema seadusliku esindaja kui ka kostja vajaduste/kulutuste katteks. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli lisaks Xxxxt saadud palgale ka muu sissetulek, mida ta kasutas iseenda ülalpidamiseks. 17.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud registritesse.

  1. Kohus tuvastas, et sõidukid ja kinnisvara pooltel puuduvad. Kuigi hageja esindaja märkis 26.10.2021 kohtuistungil, et nii väikese lapse kõrvalt ei ole võimalik tööle asuda, siis nähtub Maksu- ja Tolliameti (TÖR) andmetest, et hageja tootmise peatamine on lõpetatud 31.10.2021, hageja tööandjaks on K OÜ.
  2. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui 6 vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
  9. märtsi
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
  11. a uuring).“
  12. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  13. Tartu Ringkonnakohus on 04.05.2021 määruse nr. 2-21-4238 p 9 märkinud, et: „Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vanglas viibimine ei ole iseseisev alus, mis välistaks elatise tasumise seadusjärgse kohustuse. Samas on tegemist hindamisele kuuluva faktilise asjaoluga. Kostja tõi määruskaebuses esile oma kohustuste suuruse ning kostja väited, et elatise tasumisel kohtu poolt määratud summas võib tal tekkida võlgnevused, on usutav. Kostja pakkus alternatiivselt välja, et ta saaks tasuda 150 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras kostjat elatise tasumiseks kohustamisel saab analoogia alusel lähtuda

§ 468

lg-st 3, mille kohaselt kohus võib tunnistada viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et 150 eurot kuus täidab hageja vajadused hädavajalikus ulatuses.“

  1. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et laenu tasumise kohustus ei ole seadusest tulenevalt selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks vähendada väljamõistmisele kuuluva elatise summat. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus ja/või teise alaealise lapse olemasolu. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal lisaks hagejale veel üks alaealine laps, J. B., sündinud xxxx. Hageja esindaja ei ole antud fakti vaidlustanud. Seega on olemas seadusest tulenev alus elatise vähendamiseks/väljamõistmiseks väiksemas, kui hagi esitamise ajal kehtinud Perekonnaseadusega ettenähtud määras. Hageja ütlustest ja tema poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et J. B.i ülalpidamiseks on tehtud makseid summas 150 eurot kuus. Käesoleva vaidluse teemaks ei ole elatise maksmine J. B.i ülalpidamiseks kostja vangistuses viibimise ajal, 7 kuid lähtudes sellest, et kostja peab mõlemale lapsele andma elatist ühetaoliselt, on põhjendatud mõista hageja kasuks välja elatis summas 150 eurot kuus. Kohus lähtub antud juhul ka Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2021 seisukohast, et elatis summas 150 eurot kuus tagab hageja vajadused hädavajalikus ulatuses. Antud summaga on kostja ka nõustunud. Kohus arvestab ka sellega, et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetusega, samuti sellega, et ka hageja seaduslik esindaja peab andma hagejale ülalpidamist vähemalt sama summa ulatuses, mis kostjagi, seega moodustaks hageja ülalpidamisele kuluv summa 360 eurot kuus (150+150+60). Kohus leiab, et antud summa on piisav lapse ülalpidamiseks.
  2. Kohus mõistab kostjalt A. B.ilt hageja O. B.i kasuks välja elatise alates 18.03.2021 summas 150 eurot kuus kuni O. B.i (sünd. xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 164lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja esindaja taotluse kohaselt moodustasid hageja menetluskulud 575 eurot, kostja menetluskulud vastavalt taotlusele moodustasid 2992 eurot. 25. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (õigusabikulud)

§ 163lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis ei anna kohus hinnangut nende menetluskulude põhjendatusele. Küll aga nõustub kohus hageja esindaja seisukohaga kostja menetluskulude osas, et need on ebamõistlikult suured ja ei vasta tsiviilasja raskusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.