Obsah (4)
§ 663§ 659§ 178§ 175KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2182 Kohtuasi X
) § 177 lg-ga 4 on hagejad palunud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivise. Hagejate esindaja tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus rahuldas 11.06.2021 määrusega hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus määras, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista menetluskulud 1008 eurot ning hageja II kasuks 1008 eurot. Maakohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal hagejate kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
- Maakohus märkis, et kostja ei ole hagejate menetluskulude osas seisukohta esitanud.
- Maakohus, kontrollinud hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, asus seisukohale, et toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritud määradega kooskõlas.
- Maakohus luges seega lepingulise esindaja kulud põhjendatuks kogu 14 tunni ulatuses, mis hagejate esindaja tunnitasu (144 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2016 eurole, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista, kusjuures kummagi hageja kasuks tuleb tasuda pool nimetatud summast, s.o 1008 eurot. 2
(4)Määruskaebus
- Maakohtu määrusele esitas 28.06.2021 määruskaebuse kostja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
- Määruskaebuse kohaselt on maakohus 22.04.2021 otsusega rahuldanud hagiavalduse osaliselt. Seega oleks maakohus pidanud jagama menetluskulud võrdselt või jaotama kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätma menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seadus ei näe sellises olukorras ette võimalust jätta menetluskulusid täielikult kostja kanda.
- Tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaks hagejate lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kostjal on alust arvata, et hagejate esindaja on koostanud arve ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista kostjalt nende kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Maakohus on ebapiisavalt hinnanud hagejate menetluskulude põhjendatust. Kostjal on raske puue ning tal puudub vara, mille arvelt määrust täita. Menetluse edasine käik
- Hagejad palusid jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas
§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta
§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
Maakohtu määrus jääb muutmata. 14. Ringkonnakohus selgitab, et kostja ei saa vaidlustada menetluskulude jaotust.
§ 178
lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulud jaotati maakohtu 22.04.2021 otsusega. Kostja otsust, sh menetluskulude jaotust, ei vaidlustanud. Harju Maakohtu 11.06.2021 määrusega ei määratud kindlaks menetluskulude jaotus, vaid menetluskulude rahaline suurus. Harju Maakohtu 11.06.2021 määrusele esitatud määruskaebuses saab kostja vaidlustada menetluskulude rahalist suurust, mitte aga menetluskulude jaotust. 15.
§ 175
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata 3
(4)ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
- Määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses välja toonud, millises ulatuses ja milliste menetlustoimingute osas ei ole tema hinnangul hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades menetlustoimingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole ringkonnakohtu arvates alust väita, et hagejate esindaja ajakulu (kokku 14 tundi) on ülemäärane. Hagejate esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist tunnitasu. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei saa maakohtu määruse tühistamise aluseks olla kostja väide, et tema majanduslik seis ei ole hea.
- Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 18.
§ 178
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Iris Kangur-Gontšarov 4
(4)