MS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 1, § 25 lg 6, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74, § 75, § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A K
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kohaldades
lg 1 sätteid ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada A Kale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat.
22.02.2021.a. kuni 23.02.2021.a. (2 päeva) ja 17.10.2021.a. kuni 19.11.2021.a. (1 kuu ja 2 päeva), Ku 1 kuu ja 4 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistus 1 aasta 10 luud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus A K suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A K ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 2¹ alusel kohustada A Ka käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada A Ka käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada A Kale määratud 3 aastase aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.01.2022.a. A K määrata Viru Vangla kolmanda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. üksuse kriminaalhooldusosakonna Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud, s.o. sundraha 1635 eurot, ekspertiisitasu Ku summas 4986,48 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses (1530 eurot) ja kohtmenetluses (2635,20), s.o Ku summas 4165,20 eurot. Asitõendid - DVD ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; - kurikas ja kilekott, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel.; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 11. veebruar 2022.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Süüdistus A Ka süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga tappa inimene, ründas 14.02.2021 kella 16:0416:09 paiku Tallinnas, xxx maja ees pesapallikurikaga temale võõrast isikut G Mt ja lõi teda 2 korduvalt kurikaga tugevate, suurt valu põhjustanud löökidega põhiliselt pea piirkonda, aga ka keha muudesse piirkondadesse, kui kannatanu end kätega kaitses või A.Ka jalgadega eemale lükkas. Kannatanu püüdis põgeneda ja karjus appi, kuid kukkus põgenemise käigus korduvalt löökide tagajärjel. Karjumist kuulsid mõned xxx tänava majades elanud isikud ja läksid temale appi, mille tõttu A.K oli sunnitud põgenema ja tema ettekavatsetud tegu jäi tema tahtest sõltumata põhjusel lõpule viimata. Vägivaldse rünnaku tõttu pidi G M tundma suurt hirmu enda elu-ja tervise pärast. Peksmisega tekitati temale tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustus- parema küünarluukeha nihkega murd koos nahaaluse verevalumiga paremal küünarvarre keskmises kolmandikus, nahaalune verevalum paremal pool oimu piirkonnas, nahaalused verevalumid ja turse vasaku käe III sõrme PIP e lähimise ja keskmise sõrmelüli vahelise liigese ning IV sõrme MCP liigese e IV sõrme põhiliigese piirkonnas, nahaalune verevalum vasaku peopesa piirkonnas ja nahamarrastus vasaku käe V sõrmel. Seega, teise inimese tapmise katsega pani A K toime
lg 2 –
A Ka süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt, 14.02.2021 toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, uuesti korduvalt, 17.10.2021 kella 18.30 paiku Tallinnas, xxx asuvas xxx lõi kättemaksuks S Ri ühel korral tooliga vasaku kõrva piirkonda ja ühel korral tooliga kuklapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse – nahaaluse verevalumi vasaku kõrva taha. Seega, A K, olles varem kehalise väärkohtlemise toimepannud isikuks, taas korduvalt pani toime teise inimese tervist kahjustava ja valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, milline käitumine on kvalifitseeritav kuriteona
Poolte seisukohad Kohtuistungil süüdistatav A K andis ütlusi, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas ennast süüdi kurikaga peksmises, aga mitte tapmiskatses, samuti tunnistas, et lõi Si tooliga. A K nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. A K selgitas kohtuistungil, et hakkas ennast vigastama eelmise aasta detsembrist ehk enne kannatanu peksmist kurikaga. Käesoleval ajal on tal emaga head suhte, emaga saab kohtuda kaks korda nädalas turvakodus. Tänaseks on ta mõistnud, kui palju valu ta kannatanule on põhjustanud, kuna vanglas olek avas ta silmad. Arvab, et suudab oma käitumist kontrollida, kuna on saanud ravi. Ta soovib lõpetada gümnaasiumi ja omandada eriala ning tema unistuseks on saada päästjaks. Oma viimases sõnas A K väljendas, et ta kahetseb siiralt oma tegusid ja soovib naasta normaalse elu juurde, kus ta saab õppida ja tööle minna. Kaitsja Leelo Viil leidis, et faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole, tema kaitsealune on ennast süüdi tunnistanud, tõendid on lubatavad, vaidlus on esimese kuriteo episoodi kvalifikatsioonis, kaitsja taotleb selle ümber kvalifitseerimist
või
Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda, kuivõrd tema kaitsealusel puuduvad iseseisvad sissetulekud, arvestada tuleb tema psüühika probleeme ja ei saa eeldada, et tal lähiajal tuleksid sissetulekud. Kaitsja leiab, et emale panna sellist kohustust ei ole õige. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Tapmiskatse avaldatud tõendid: Kannatanu G M ülekuulamise protokolli koos skeemiga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 14.02.2021.a. kella 15:10 ajal läks xxx maja ees nägi äkitselt xxx tänavalt xxx tänavale keeramast meesterahvast. Meesterahval oli käes pikliku kujuga väikeste 3 sangadega kilekoti taoline kott (kilekott valget värvi). Meesterahvas võttis kilekotist kurikataolise eseme välja, mille ülemine osa oli alumiiniumi värvi ja jämedam ja alumine osa peenem. Kilekott kukkus maha või viskas minema. Meesterahvas kõndis kiire sammuga. Ta arvas, et meesterahvas hakkab kurikalaadse esemega lähedal asuvaid sõidukeid lõhkuma. Kuna väljas oli valge, siis nägi ta, et meesterahvas vaatab ainult teda. Ta tajus, et meesterahvas võib teda rünnata, ta pööras ümber ja hakkas jooksma ning nägi veel, et meesterahvas jookseb tema suunas. Ta sai esimese löögi seljatagant vastu paremat õlga. Ta keeras ennast meesterahva poole ja siis sai löögi kurikaga vastu pea paremat poolt – oimu ja kõrva piirkonda. Meesterahvas tabas teda kurika jämedama otsaga. Kuna ta sai aru, et meesterahvas plaanib teda veel lüüa tõstis ta mõlemad käed pea ja näo ette kaitseks ja seejärel sai ta mitu lööki kurikaga vastu randmeid ja küünarluid ja seejärel tabas löök vastu pead. Lööke oli palju ja need olid kiired. Ta hakkas hirmust karjuma ja lootis, et keegi kuuleb. Mingi hetk, kui ta sai taas löögi pähe kurikaga hakkas tal paha ja ta kukkus. Tema arvates meesterahvas hoidis kurikat kahe käega kinni, kui teda lõi. Ta hoidis endiselt käsi pea ja näo kaitseks ja uued hoobid tabasid taas tema mõlema käe randmeid ja küünarvarsi. Ta tundis kätes tugevat valu ja peas kuulis metalli kolinat, mis tekitas meeletu valu. Üks või mitu korda tabas kurika hoop paremat reit, mille peal avastas kodus suure hematoomi ja paistetuse. Ühel hetkel tõusis ta püsti ja üritas eemale joosta, kuid kukkus. Meesterahvas järgnes talle ja lõi kurikaga pähe ja vastu kätt. Ta nägi eemal elanike, kuid meesterahvas endiselt lõi teda. Mingi hetk väljus xxx majast meesterahvas, kes liikus nende poole ja kurikaga meesterahvas hakkas ära jooksma xxx tänava suunas. Kui inimesi tänavale ei oleks tulnud, siis meesterahvas ei oleks tema löömist lõpetanud. Meesterahva eesmärk oli lihtsalt kurikaga peskta mitte midagi varastada. Ta tundis kohutavat surmahirumu. Meesterahvas oli kõhnema kehaehitusega ja tumedates riietes. Näoees oli mingi torusall musta värvi. Ta nägi ainult meesterahva silmi. Peas oli tume kootud müts. Meesterahvas vaikis terve aja. Tal olid seljas õhemad suusapüksid, põlvedeni tumeroheline kapuutsiga paksem sulejope ja peas tumerohelist värvi kahekordselt kootud ja üleskeeratud äärega villane müts. Käes olid kindad ja jalas valget värvi jalanõud. Keegi elanikest kutsus kiirabi ja jooksis ka kurikamehele järgi. EMOS tuvastati tal küünarluumurd (tehakse operatsioon), vasaku labakäe 5 sõrme marrastus, 3 sõrme PIP liiges turses, IV MCP liigeseturse ja hematoom, 5 sõrmel küüs katki ja peopesas hematoom / I kd, tlk 27-31/; Tunnistaja M Ve ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud, et 14.02.2021.a. oli kodus xxx, kui kella 16 ajal kuulis väljast tulevat hüsteerilist röökimist. Ta märkas, et xxx maja pool tumedates riietes meesterahvas, kellel oli käes alumiiniumist kurikas lõi sellega umbes kolm korda naisterahvast, kes oli käpukil tänaval. Nägi ühte lööki naisterahvale, mille ta kätega blokeeris. Ta tegi korteriakna lahti ja karjus kõva häälega, et meesterahvas ehmataks. Seepeale meesterahvas hakkas jooksma xxx tänava suunas. Ta nägi naabrimeest õues seismas ja ütles talle, et jooksku peksjale järgi. Ta pani ka kiiresti riidesse ja jooksis samuti samas suunas kuhu peksja oli läinud. xxx tänaval tuli talle vastu naabrimees, kes oli peksja silmist kaotanud. Kannatanul väliseid vigastusi ei näinud aga ta oli kägaras ja hoidis käest kinni. Ründja oli umbes 20 – 25 aastane ja tumedates riietes /I kd, tlk 126128/; Tunnistaja R R ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta elab xxx 14.02.2021.a oli kodus, kui kuulis kella 16 paiku väljast kostumas karjumist. Ta läks välja. Tänaval nägi lumehanges naisterahvast ja eemale jooksmas meesterahvast. Ta läks naisterahva juurde ja uuris, kas ta vajab kohest abi aga naisterahvas vastas eitavalt ja seejärel otsustas ta jooste meesterahvale järgi. Meesterahvas jooksis xxx tänava poole. Ta kaotas meesterahva silmist. Meesterahval oli seljas tumedad riided. Tagasi jalutades oli xxx ja xxx tänava ristmikul maas kilekott, mille ta võttis ülesse ja pani nende hoovi 4 sissesõidu aia vahele. Kilekott oli pikliku ja kitsa kujuga. Hiljem võttis selle kilekoti politsei ära. / I kd, tlk 129-131/; Tunnistaja K K ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta elab xxx ja tema korteri aknad jäävad xxx tänava poole. 14.02.2021 kella 16 ajal kuulis väljas karjumist. Nägi enda akna all naisterahvast ja teda ründavat isikut, kellel oli kurikas käes. Kurikaga olnud isik lõi naisterahvast seljatagant, ta ei saanud aru, kas löök tabas naisterahvas vastu pead või selga. Seejärel üritas naisterahvas ära joosta, kuid kukkus lumehange. Kurikaga isik lõi maas lamavat naisterahvast paar kolm korda. Naisterahvas hoidis oma käsi pea ees kaitseks ja üritas püsti tõusta. Ühel hetkel sai naisterahvas püsti ja kurikaga isik lõi uuesti naisterahvast ja siis järsku jooksis minema. Ära jooksmine võis olla tingitud sellest, et üks naaber tuli majast välja. Kurikaga isik oli kõhna kehaehitusega, seljas tumedad riided. Ära joostes oli isikul kurikas käes. Kurikas oli alumiinium värvi ja läikiv. Meesterahvas jooksis xxx tänava suunas. Tema väljus majast, kui oli politsei juba kohal /I kd, tlk 132-134/; Tunnistaja S Se ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta elab xxx. 14.02.2021 kella 16:10 vaatas ta aknast välja suunaga xxx tänava poole ja nägi kahte isikut omavahel kaklemas. Tänaval oli naisterahvas ja meesterahvas. Meesterahvas lõi pika kaika taolise esemega naisterahvast. Naisterahvas oli seljaga vastu maad ja meesterahvas lõi teda kaika taolise esemega. Meesterahvas lõi väga tihedalt, lööke võis olla 5 –
Kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefon Samsung ja pruuni värvi talvesaapad. Isik vabastati 23.02.2021.a /II kd, tlk 46-53/; Süüdistatava A Ka 22.02.2021.a ülekuulamise protokolli, milles A K tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et ta elab xxx, koos emaga A T. 14.02.2021.a kella 12 ajal sai Ku oma sõbraga G A Piga tema maja juures xxx ja jalutasid xxx ja sealt xxx. G ostis ka poest õlut. Peale seda jalutasid tema juurde ja mängisid arvutimänge. Purjus ta ei olnud võttis paar lonkus õlut. Kuskil kella 16 ajal võttis ta kurika ja mõtles, et läheb annab kellegile peksa. Kurikas oli tal kapis kilekotis, mis on valget värvi millel kiri peal. Ta ütles Gile, et ta läheb annab kellegile peksa. Tal oli seljas musta värvi kapuutsiga jope, jalas pruuni värvi saapad ja musta värvi dressipüksid. Tal oli ees musta värvi särgist tehtud suusamask. Liikus mööda xxx tänavat xxx tänavani, xxx tänavalt liikus xxx tänavani ja nägi seal vastu tulevat naisterahvast. Naisterahvas oli esimene inimene, kes talle vastu tuli. Ta võttis kilekotist kurika ja kilekoti viskas tänavale. Kurikas on metallist umbes 75 cm pikk, kurika peal on mingi kiri, kurikas on alt poolt kitsam ja ülevalt laiem. Kurika ostis xxx peale 2020 jaanipäeva. Kurika ostis sellepärast, et kui tal tuleb soov peksta kedagi, siis on kurikas olemas. Käes arvab, et olid musta värvi sõrmkindad. Naisterahvas sai vist aru, et ta tahab teda rünnata, sest kui ta kiirendas sammu siis naisterahvas tõstis käed enda kaitseks üles ja ta lõi kurikaga käte või pea vastu. Kurikas oli tal kahes käes. Ta lõi naisterahvast korduvalt. Naisterahvas kukkus maha ja karjus. Kui naisterahvas oli maas pikali, siis lõi ta teda veel paar korda. Kui ta oli naisterahvast piisavalt löönud otsustas ta lahkuda, samuti oli 8 tänavapeal mingi rahvas. Naisterahvas surma ei soovinud, vaid soovis lihtsalt valu tekitada. Ta jooksis sama teed pidi tagasi koju. Jooksmise ajal oli tal kurikas käes. Ta rääkis Gile mis ta tegi ja ütles, et ta peksis kurikaga suvalist naisterahvast tänaval. Kurika pani toas olevasse kappi. G läks minema. Ta jäi koju ja mängis arvutimänge edasi. Ta sai rahulduse, et sai naisterahvast peksta. Talle meeldib teistele inimestele valu tegemine. Emale ta sellest situatsioonist ei rääkinud midagi. Tal on teo pärast häbi ja kannatanust kahju. 27.05.2021.a. ütlustes A K selgitas, et on teo toime pannud aga mitte tapmiskatse vaid peksis lihtsalt kurikaga aga inimest ära tappa ei tahtnud. Kurika soetas sellepärast, kuna tema endisel tüdruksõbral oli probleeme ühe poisiga, siis plaanis ta selle poisi kurikaga läbi peksta. Leiab, et kurikas ei ole tappev vaid lihtsalt tümitamiseks. Ta küll mõistab, et kurikaga võib tappa aga see ei ole kurikaga lihtne, sest noa või kirvega tapaks kohe ära. Kurikaga peksa andes oli soov teha seda näkku ja kätesse. Kuna ta oli see moment psühhoosis, siis oleks ta peksnud ka vanemat inimest, last või invaliidi. Viimati kutsuti talle kiirabi 26.05.2021.a. xxx kuna tal tekkis psühhoos. Psühhoose põhjustab ärevus või võib ka niisama tulla. Tal olid peas hääled, et ta tapaks selle tüdruku ära kellega tal konflikt oli / II kd, tlk 54-61/; Süüdistatava A K omakäeline puhtsüdamlik ülestunnistust, milles A K kirjutas, et 14.02.2021.a käis tal külas sõber ja mängisid koos arvutis ja tal tuli mõte kedagi ära tappa. Ta oli seda eelnevalt ka planeerinud aga otsustas asja ära teha. Ta võttis kurika kapist koos kilekotiga. Astus kodunt välja ja liikus mööda xxx tänavat, oodates, et keegi vastu tuleb, et ta ära tappa. xxx tänaval kõndis talle vastu naine ja ta võttis kurika kotist välja ja hakkas teda peksma, nii et ta kukkus. Ta lõi naisterahvast korduvalt, kui ta maas oli ja karjus. Kui mingi mees karjus, otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. Jooksis koju ja pani kurika kappi. Külas oli tal G, kellele enne rääkis, et läheb tapab kellegi ära. Tagasi tulles rääkis ta G enda teost. Ta ei kahetse enda tegu /II kd, tlk 62-63/; Kehalises väärkohtlemise episoodis avaldatud tõendid Kannatanu S R ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 17.10.2021.a sõi xxx (xxx) sööklas kella 18:20 ajal, kui järsku tundis lööki vastu vasakut kõrva, millele järgnes teine löök vastu kukalt. Vaatas üle õla ja temast vasakul seisis A K, kellel oli käes taburet, mis oli üles tõstetud nagu hakkaks teda sellega lööma. A K üritas teda taburetiga lüüa aga ta jõudis käe ette panna ja taburet kukkus Ae käest maha. Ta tõusis püsti ja tõukas Ae endast eemale. Siis tulid kasvatajad ja viisid Ae eemale. A hüüdis, et nii juhtub, kui sa paned minu naisega ila ja ta lubas teda mõrvata. Löökide ajal tundis ta nõrka valu, mis hiljem läks tugevamaks. Varasemalt tal Aega konflikte ei ole olnud /III kd, tlk 13/; isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga ja SA Tallinna Lastehaigla tervisekaardi väljavõte, mille kohaselt tuvastati S Ril kukla piirkonnas vasakul pool muhk. 17.10.2021 kell 18:57 fikseeriti SA Tallinna Lastehaiglas S Ril pea muude osade pindmine vigastus, mis on tekitatud visatud, heidetud või kukkuva eseme löögist. Tuvastati väike nahaalune verevalum vasaku kõrva taga, neuroloogiliste sümptomiteta /III kd, tlk 5-10/; väljatrükk helisalvestuse edastamise kohta, millest nähtub, et 17.10.2021 kell 18:32:52 on tehtud 112 kõne numbrilt xxx /III kd, tlk 14/; teabesalvestise vaatlusprotokolli koos Sogrammi ja CD-plaadiga, vaadeldavaks objektiks on helisalvestis, mis tehti 17.10.2021 telefoninumbrilt xxx kell 08:14. Salvestise kohaselt helistatakse xxx ja antakse teada, et üks noormess ründas teist taburetiga. Isikul on muhk 9 peas ja kõrv paistes ja vaja on vigastused fikseerida. Selgub, et ohver on S R sünd xxx.a ja ründaja A K /III kd, tlk 15-16, plaat toimiku taga kaanel kinnises ümbrikus/; asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD-R-plaat, vaadeldavaks objektiks on politseipatrulli vormikaamera videosalvestus, mis on filmitud 17.10.2021.a patrullpolitseinike poolt, kes käisid sündmuskohal aadressil xxx. Salvestus filmitud 17.10.2021.a algusega kell 18:46:30 ning kestab 2 min ja 46 sekundit, mille jooksul politsei küsitleb kannatanut S Rit, kes ütleb, et teda löödi tooli jalaga kaks korda vastu pead ja korraks läks tal silmade eest mustaks. Samuti kannatanu ütles politseile, et ründaja ähvardas teda mõrvata, kui kätte saab ja kannatanu saadetakse meedikutega ära. A K lamab voodis ja ütleb politseiametnikele, et nii juhtus, et peksis venda tooliga ja selgitas, et konflikt oli selles, et kannatanu oli tema tüdrukuga amelenud ja see talle ei meeldinud. A K ütles, et ta oli tüdrukuga rääkinud ja öelnud, et S saab peksa ja tal oli ükskõik, et ta läheb niikuinii vangi. A K soovis, et teda vahistatakse. Politsei küsis A Kalt kas ta mõtles mõrvaga ähvardamist tõsiselt ja Aivar K vastas jah absoluutselt / III kd, tlk 17-19, plaat toimiku taga kaanel kinnises ümbrikus/; tunnistaja T S ülekuulamise protokolli milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 17.10.2021.a kell 08:30 alustas tööd xxx I poste osakonna sotsiaalpedagoogina ja hommikul toodi osakonda A K, kes oli käinud eelmisel päeval kodukülastusel ja ei ilmunud välja ning toodi joobes olekus turvakeskusesse öisel ajal. 17.10. käis A K ainult söömas ja muul ajal magas. Õhtusöögist loobus ja jõi ainult teiste poistega teed. Nad istusid ka teiste pedagoogidega söögisaalis, kui kella 18:30 ajal nägi, et A K hoidis enda pea kohal käte vahel tooli ja lõi sellega Si peapiirkonda vähemalt kahel korral. Peale seda viskas ta tooli Si suunas ja lõi rusikaga Si peapiirkonda. Ta võttis Ae haardesse ja viis Sist eemale. A ütles Sile, et nii juhtub kui sa mu tüdruksõbraga tatti paned. Ae viisid nad eraldusruumi rahunema. E U läks kannatanu juurde ja võttis politseiga ühendust. A on korduvalt olnud psühhiaatriakliinikus ravil. Turvakeskuse tüdrukute osakonnas on tütarlaps kellega Ael on lähedasemad suhted. Keegi oli Aele rääkinud, et S oli tütarlast suudelnud ja see vihastas teda ja seepärast lõigi tooliga Si. A on turvakeskuses olles oma randmepiirkonda lõikunud, tal on soov olla xxx haiglas. Varasemalt ei ole A vägivaldselt käitunud, pigem hoiab omaette ja suhtleb vähesel määral teistega / III kd, tl 21-23/; tunnistaja M S P ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta viibib turvakeskuses alates 24.08.2021 ja seal sai ta tuttavaks A Ka ja S Riga. 05.09.2021.a leppisid nad A Ku, et nad on paar aga mingi ajapärast sai aru, et ta meeldib Sile. Ta ei rääkinud suhtest Siga midagi Aele, sest ta teadis, et A võib selle peale ägestuda. A ütles talle, et kui tema ja Si vahel midagi juhtub, siis annab ta Sile peksa või tapab ta ära. 16.10.2021.a. läks tema ja A kodukülastusele ja nad said ka Aega Ku. Tema tuli keskusesse tagasi haiglast 18.10.2021.a ja ta ei tea mis 17.10.2021 Ae ja Si vahel juhtus. Ta ütles Aele, et ta ei teeks midagi, sest tal niigi palju jamasid aga A ütles, et vahet ei ole läheb niikuinii vanglasse /III kd, tlk 24-26/; kahtlustatava A K kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et A K peeti kinni 17.10.2021.a. kell 19:02 xxx kahtlustuses
Kinnipidamisest teavitati A Ka ema A T /III kd, tlk 29-32/ kohtumääruseid A K vahi all pidamise kohta 19.10.2021.a-19.11.2021.a, 19.10.2021.a. Harju Maakohtu kohtumääruse alusel vahistati A K 2 kuuks, s.o. alates 17.10.2021.a. 17.11.2021.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 19.10.2021.a. määrus A Ka vahistamise osas /III kd, tlk 41-44, 50-58/; A K kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et S R on teda häirinud kolm nädalat või kuu, seoses sellega, et ta käperdas tema tüdruksõpra S P. Tema sai Si käitumisest teada 16.10.2021.a, kui talle tema tüdruksõber rääkis. Ta ütles S, et ta annab peksa Sile. Laupäeval kodukülastuse päeval olid nad koos S 10 ja ei ilmunud õigeks ajaks xxx. Trammis pidas politsei neid kinni ja teda viidi turvakeskusesse ja S haiglasse. 17.10.2021.a oli ta närviline ja õhtusöögi ajal tekkis tal laua taga istudes viha, kurbus ja mõte, et ta lööb Si tooliga. Ta võttis kõrval asetseva tooli ja lõi selle tooliga kahel korral Si peapiirkonda. Tal läks peale seda silme ees pilt uduseks. Ta ütles Sile, et see on selle eest, et tema tüdruksõbraga ameles ja ma mõrvan su ära sitapea. Tal sellist plaani ei olnud vaid pigem ähvardas. Ta sooviks minna psühhiaatriakliinikusse, et saada enesetunne ja raviskeem paika. Kodukülastused tekitavad väga suuri kiusatusi. Ta väga kahetseb ja ei soovi vangi minna, soovib oma elu korda saada /III kd, tl 33-36/. Iseloomustav materjal: Statsionaarset kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi akti nr 7.1-3/252, 27.04.2021,a, milles ekspert on andnud arvamuse, et A Kal esinneb xxx. A K on pigem kuvanud seaduskuulekust, on pidanud sotsiaalseid norm asjakohasteks. A Ka seisund ravi foonil on seni olnud tasakaalukas ja agressioonivaba, mistõttu võib prognoosida, et tema ohtlikkus endale ja teistele stabiilseskeskkonnas ja sobiva medikamentoosse raviga on vähene. A K on võimeline kohtus osalema, ta ei vaja psühhiaatrilist sundravi vaid vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni raames sobivaid terapeutilisi sekkumisi, turvalist stabiilset keskkonda ning kindlat psühhiaatrilist meeskonda /I kd, tlk 87-125/; xxx iseloomustust, milles iseloomustatakse A Ka positiivselt. Õppeedukus on A Kal väga hea ja suhtumine õppetöösse hea. Klassikaaslastega on omavahelised suhted väga positiivsed. Tegemist on viisaka ja abivalmis õpilasega /II kd, tlk 3-4/; xxx ja klassijuhataja iseloomustused A Ka kohta, klassijuhataja (7 – 9 klass) iseloomustab A Ka positiivselt. Klassi poisid said omavahel hästi läbi, A K oli klassikaaslaste suhtes sõbralik ja pigem oli tegemist tagasihodliku poisiga. Põhikooli lõputunnistusel olid 4 ja 5 ja käitumine eeskujulik. Õpetajatega hea läbisaamine ja koolis korrarikumisi ei olnud. 1 – 6 klassi klassijuhataja iseloomustab samuti A Ka positiivselt – õppimisega probleeme ei olnud. A K oli pigem tagasihoidlik ja vähese jutuga aga tuli ette ka arusaamatusi või ütlemisi vahetundidel. Kakleja tüüp ei olnud aga mõnikord tuli ette kiiret ärritumist. Ärritus võis olla ka lihtsate asjade peale ja selle peale võis ta seda isikut tõugata, kes ärritas teda. Ema ja vanaemaga oli klassijuhatajal hea koostöö / II kd, tlk 7-10/; PERH Psühhiaatriakliiniku vastust, mille kohaselt A K viibis SA PERH psühhiaatriakliinikus alates 02.03.2021 kuni käesoleva ajani, kaasa arvatud ajavahemikul 13.03 kuni 14.03.2021.a / II kd, tlk 17-18/; xxx vastus nõudekirjale, milles välja toodud A Ka tervise mured ja pöördumised arsti poole alates sünnist kuni 2021.a Ms / II kd, tkl 21-30/; xxx vastus nõudekirjale, mille kohaselt xxx sotsiaalhoolekande osakonnal puudub varasem informatsioon ja kontakt alaealise A Ka ja tema perekonnaga, tema suhtes ei ole rakendatud mõjutusvahendeid / II kd, tlk 33-34/; xxx infoteade, mille kohaselt sai xxx teada PPA-lt kriminaalasja algatamise kohta 02.03.2021.a. ja peale seda on lastekaitsetöötajad suhelnud nii A Kaga, tema emaga ja onuga. A Ka ema oli nõus, et tema poeg suunatakse xxx mitte xxx. 12.04.esitas xxxHarju Maakohtule avalduse A Ka suunamiseks kinnisesse lasteasutusse teenusele ja 21.04.2021.a tegi Harju Maakohus määruse, mille kohaselt paigutada A K üheks aastaks alates 19.04.2021 kuni 21.04.2022 xxx / II kd, tlk 35-37/; Harju Maakohtu 21.04.2021 määrus nr 2-21-5727, mille kohaselt paigutati A K kinnise lasteasutuse teenusele üheks aastaks, s.o kuni 21.04.2022.a /II kd, tlk 38-43/; Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et A K ei ole registrisse kantud / II kd, tlk 45/; 11 xxx iseloomustused, xxx poiste üksuse juhi V A 30.06.2021 iseloomustuse kohaselt oli A Kal algul suured kohanemisraskused, tal tekkisid ärevushood ja kui ravimid ei aidanud kaasati kiirabi. A K rääkis, et kuuleb peas hääli, mis ei ole arsti poolt kinnitust saanud. A Kal olid enesetapumõtted. Tegemist on kinnise poisiga. Asi on paremuse poole läinud ja A K on käinud kodukülastustel ja õigeaegselt tagasi tulnud. Õppimisega saab A K hästi hakkama. 25.08.2021.a. iseloomustuse kohaselt A K lõpetas 10 klassi. On olnud perioode, kus A väidab, et hääled tema peas käsivad rünnata teist sotsiaalprogrammis viibivat last või töötajat. A on korduvalt ennast vigastanud: lõikas ennast, peksis peaga vastu seina, tegi tätoveeringuid. 17.
lg 1 - § 25 lg 2 (tapmiskatse) järgi Käesoleval istungil uuritud tõendid kinnitavad üheselt A Ka süüd
Tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud kohtueelses menetluses kogutud ning istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul puudub kõnealuse kriminaalasja kirjalike tõendite, samuti kohtus uuritud kannatanu ja tunnistajate poolt antud ütluste uurimise järgselt igasugune kahtlus süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemises A Ka poolt süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil. Kuivõrd A Kale on esitatud süüdistus teise inimese tapmise katses, siis tuleb erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustada süüteokatse koosseisu tuvastamist mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest (RKKK 3-1-1-41-14 p 12).
lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (
Subjektiivsest küljest eeldab seega tapmiskatse tahtlust. Süüteokatse subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (nt lahendid 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Vaidlust selles osas ei ole, et A K ründas 14.02.2021.a. kella 16:04 – 16:09 paiku Tallinnas xxx maja ees pesapallikurikaga temale võõrast isikut G Mt ja lõi teda korduvalt kurikaga tugevate, suurt valu põhjustanud löökidega pea piirkonda ja ka kehasse, tekitades kannatanule tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused ning lisaks hirmu elu – ja tervise pärast. Käesolevas asjas seisneb vaidlus A Ka käitumise subjektiivsele küljele hinnangu andmises ning A Kale etteheidetavas kuriteo kvalifikatsioonis. Puutuvalt tehiolude kogumisse on Riigikohus lahendis 3-1-1-128-06 märkinud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Kohus on märkinud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda eelkõige siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest. Kohtuistungil A K ise tunnistas, et ta peksis kannatanut kurikaga, kuid ei soovinud kannatanut tappa. Kohtueelsel menetluse on A K andnud ütlusi, et 14.02.2021.a xxx tänava ründas ta esimest vastu tulevat naisterahvast. Ta lõi naisterahvast korduvalt kurikaga käte ja pea piirkonda. Naisterahvas tõstis käed enda kaitseks üles ja ta lõi kurikaga käte või pea vastu. Kui naisterahvas kukkus maha, siis lõi ta teda veel paar korda. Kui ta oli naisterahvast piisavalt löönud otsustas ta lahkuda, samuti oli tänavapeal mingi rahvas. Naisterahvas surma ei soovinud, vaid soovis lihtsalt valu tekitada. 13 Kannatanu G M ütlustest nähtub, et süüdistatav otsejoones tuli tema poole ning ta sai aru, kui süüdistatav oli kurika kilekotist väljavõtnud, et ta hakkab teda ründama. Esimese löögi sai kurikaga vastu pea paremat poolt – oimu ja kõrva piirkonda. Kuna ta sai aru, et meesterahvas plaanib teda veel lüüa tõstis ta mõlemad käed pea ja näo ette kaitseks ja seejärel sai ta mitu lööki kurikaga vastu randmeid ja küünarluid ja seejärel tabas löök vastu pead. Lööke oli palju ja need olid kiired. Ta tundis tugevat valu kohutavat surmahirmu. Ühel hetkel tõusis ta püsti ja üritas eemale joosta, kuid kukkus. Meesterahvas järgnes talle ja lõi kurikaga pähe ja vastu kätt. Hetkel kui väljus xxx majast meesterahvas, kes liikus nende poole, siis süüdistatav jooksis minemad. Kannatanu ütlused on kattuvad tunnistajate V, R, K, S ja L ütlustega, kes olid xxx maja elanikud, kes tulid tänavale või kes nägi antud situatsiooni pealt toast akendest. Tunnistaja M V ütluste kohaselt 14.02.2021.a kella 16 ajal kuulis väljast tulevat hüsteerilist röökimist. Ta märkas xxx maja juures tumedates riietes meesterahvast, kes alumiiniumist kurikaga lõi naisterahvast, kes oli käpukil tänaval, umbes kolm korda, naiserahvas kätega blokeeris lööke. Ta tegi korteriakna lahti ja karjus kõva häälega, et meesterahvas ehmataks. Seepeale meesterahvas hakkas jooksma xxx tänava suunas. Tunnistaja K K ütluste kohaselt 14.02.2021 kella 16 ajal kuulis väljas karjumist. Nägi enda akna all naisterahvast ja teda ründavat isikut kurikaga. Kurikaga olnud isik lõi naisterahvast seljatagant ja seejärel üritas naisterahvas ära joosta, kuid kukkus lumehange. Kurikaga isik lõi maas lamavat naisterahvast paar korda, naisterahvas hoidis oma käsi pea ees kaitseks ja üritas püsti tõusta. Ühel hetkel sai naisterahvas püsti ja kurikaga isik lõi uuesti naisterahvast ja siis järsku jooksis minema. Ära jooksmine võis olla tingitud sellest, et üks naaber tuli majast välja. Tunnistaja S S ütluste kohaselt 14.02.2021 kella 16:10 nägi ta tänaval oli naisterahvas ja meesterahvas. Naisterahvas oli seljaga vastu maad ja meesterahvas lõi teda kaika taolise esemega. Meesterahvas lõi väga tihedalt, lööke võis olla 5 –
§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal 15 kui
Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (RK otsus nr 3-1-1-128-06 ja RK otsus nr 3-1-1-142-05). Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A Ka poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning A K tuleb süüdi mõista
A K süüdistuses
lg 2 p 3 (kehaline väärkohtlemine) järgi Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu S R viibisid 17.10.2021.a. õhtusel ajal kella 18:30 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx sööklas, kus süüdistatav A K lõi kättemaksuks S Rit ootamatult ühel korral tooliga vasaku kõrva piirkonda ja ühel korral tooliga kuklapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse ehk nahaaluse verevalumi vasaku kõrva taha. Kannatanu S R on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et 17.10.2021.a. sõi xxx sööklas kella 18:20 ajal, kui järsku tundis lööki vastu vasakut kõrva, millele järgnes teine löök vastu kukalt. Vaatas üle õla ja temast vasakul seisis A K, kellel oli käes taburet, mis oli üles tõstetud nagu ta hakkaks teda sellega lööma. A K üritas teda taburetiga lüüa aga ta jõudis käe ette panna ja taburet kukkus Ae käest maha. Ta tõusis püsti ja tõukas Ae endast eemale. Siis tulid kasvatajad ja viisid Ae eemale. A hüüdis, et nii juhtub, kui sa paned minu naisega ila ja ta lubas ära mõrvata teda. Löökide ajal tundis ta nõrka valu, mis hiljem läks tugevamaks. Süüdistatav A K on kohtueelses menetluses oma süüd selles episoodis tunnistanud ja samuti ka kohtumenetluses ja andnud ütlusi, et S R on teda häirinud kolm nädalat või kuu, seoses sellega, et ta käperdas tema tüdruksõpra S P. Tema sai Si käitumisest teada 16.10.2021, kui talle tema tüdruksõber rääkis. Ta ütles S, et ta annab peksa Sile. Laupäeval kodukülastuse päeval olid nad koos S ja ei ilmunud õigeks ajaks xxx. Trammis pidas politsei neid kinni ja teda viidi turvakeskusesse ja S haiglasse. 17.10.2021.a. oli ta närviline ja õhtusöögi ajal tekkis tal laua taga istudes viha, kurbus ja mõte, et ta lööb Si tooliga. Ta võttis kõrval asetseva tooli ja lõi selle tooliga kahel korral Si peapiirkonda. Tal läks peale seda silme ees pilt uduseks. Ta ütles Sile, et see on selle eest, et tema tüdruksõbraga ameles ja ma mõrvan su ära sitapea. Ta väga kahetseb ja ei soovi vangi minna, soovib oma elu korda saada. Kannatanu ja süüdistatava ütlused riimuvad ka tunnistaja T Se ütlustega, et 17.10.2021.a olles tööl xxx I poiste osakonna sotsiaalpedagoogina nägi kuidas kella 18:30 ajal A K hoidis enda pea kohal käte vahel tooli ja lõi sellega Si peapiirkonda vähemalt kahel korral. Peale seda viskas ta tooli Si suunas ja lõi rusikaga Si peapiirkonda. Ta võttis Ae haardesse ja viis Sist eemale. S Ri tervisekahjustused, mis olid saadud 17.10.2021.a kella 18.20 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx, on tõendatud SA Tallinna Lastehaigla tervisekaardi väljavõttega, millest nähtuvalt 17.10.2021 kell 18:57 fikseeriti SA Tallinna Lastehaiglas S Ril pea muude osade pindmine vigastus, mis on 16 tekitatud visatud, heidetud või kukkuva eseme löögist. Samuti tuvastati väike nahaalune verevalum vasaku kõrva taga, neuroloogiliste sümptomiteta ja isiku läbivaatuse protokolloga koos fototabeliga mille kohaselt tuvastati S Ril kukla piirkonnas vasakul pool muhk.
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu tervisekaardist nähtuvalt tuvastati kannatanul S Ril pea muude osade pindmine vigastus tömptrauma ja väike nahaalune verevalum vasaku kõrva taga, mis on põhjustatud seoses ründega. On ilmselge, et taburetiga (tooliga) pea piirkonda (vasaku kõrva pihta ja kukla piirkonda) löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekaardis kirjeldatud tervisekahjustused. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa (A K ütluste kohaselt oli see päev närviline ja tekkis viha ja tekkis mõte lüüa kannatanut). Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Käesolevas kriminaalasjas on A Kale esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi s.o korduv teise inimesele valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses kriminaalasjas nr 1-19-5146 jõudnud seisukohale, et korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (
lg 1).
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9). Paljud karistusseadustiku eriosa kuriteokoosseisud sisaldavad ühe tunnusena vägivalda, mille all mõistetakse muu hulgas sellist tegu, mis vastab kehalise väärkohtlemise koosseisule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 1-18-5540/50, p 14). Samuti täidab kehalise väärkohtlemise korduvuse tunnuse varem toime pandud tapmine (
) või mõrv (
).
kaitseb teise inimese tervist ehk kehalist ja vaimset heaolu (vt otsus nr 1-18-5540/50, p 14). Inimese tervis on olemuslikult seotud elu kui õigushüvega. Elu kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisud on suunatud sisuliselt inimese kehalise puutumatuse kõige intensiivsema ründe vastu. Kuna elu on tervisest õigushüvena kaalukam ehk siis seda kaitsvad koosseisud ületavad oma raskusastmelt kehalise väärkohtlemise koosseisu, siis seda enam täidab kehalise väärkohtlemise korduvuse tunnuse ka varem toime pandud tapmine või mõrv. Kui isik paneb toime kehalise väärkohtlemise ja ta on varem süüdi mõistetud näiteks mõrva eest, näitab seegi tema retsidiivsust
Seega leiab kohus, et A K pani
sätestatud teo toime korduvalt, mis on tõendatud käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusega
17 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A Ka poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning A K tuleb süüdi mõista
Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-11, p 9). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Karistuse mõistmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).
lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud 6 – 15 aastat vangistust ( alaealise puhul kuni 10 aastat) ja
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuivõrd
lg 2 p 3 järgi on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliiga, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. A Ka puhul on tegemist alaealise isikuga, ta ei oma töökohta (sissetulekut) vaid õpib ning kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et EMTA andmetel puudub A Kal sissetulek 2020.a., on kohus seisukohal, et isegi kui karistusseadustik võimaldab rahalise karistuse mõistmist konkreetsete kuriteokoosseisude puhul, siis see ei ole piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatava isikut. A K on pannud toime eriliigisi kuritegusid, riivates selliselt ka erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Rahalise karistuse määramise võimalikkuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatavad karistada rahalise karistusega, siis karistada saaksid n.ö alaealise vanemad, kelle kanda see kohustus jääks, mistõttu on kaheldav kas A Kal oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kohus tuvastas, et A K tegu jäi katsestaadiumisse.
lg 6 võimaldab kohtul kohaldada
Kohus peab
alusel karistuse kergendamist võimalikuks, kuna tegemist on alaealisega, kellele on diagnoositud autismi spektri häire, mis on käsitletav muu raske psüühikahäirena, mille tõttu on
(piiratud süüdivus) ja 34 p 5 järgi tegu oluliselt piiratud süüdivusega isikuga, kelle suhtes võib kohaldada
18 Esmalt märgi kohus, et A Ka karistust kergendavaks asjaoludeks võib lugeda
lg 1 p 3 kohaselt süü täielikult tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsust, mis süüdistatav on nii kohtueelses menetluse kui ka kohtuistungil väljendanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnatakse tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-11-76-12, p 7). Antud juhul tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest ja vägivalla intensiivsusest. A K ründas päevasel ajal talle võõrast isikut. Kannatanule põhjustati füüsilist valu ja tekitati pikaajalise tervisekahjustused (kannatanu ei ole siiani paranenud, ootab uut operatsiooni, kuna liigeseliikuvus ei ole taastunud). Seega kohus leiab, et süüdistatava süü on hinnatav keskmiseks. Samuti kohus arvestab sellega, et ta on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, samuti seda, et A. Ka näol on tegemist isikuga, kellel on diagnoositud autismi spektri häire, mis on käsitletav muu raske psüühikahäirena, mille tõttu on tegu oluliselt piiratud süüdivusega isikuga. Ka tuleb arvestada karistuse mõistmisel kuriteo raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol. Kohus peab võimalikuks mõista A Kale vangistuse alla sanktsiooni alammäära ja mõistab A. Kale karistuseks
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kohaldades
Hinnates A Ka süü suurust
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Antud juhul tegemist teise astme kuriteoga, mis on oma olemuselt vägivaldne, millega rikutakse kannatanu kehalist puutumatust. Kuriteo tagajärjel ei tekkinud kannatanul tõsisemaid tagajärgi. Kannatanul ei tekkinud olulisi tervisekahjustusi, samuti ei olnud valu tundmine pikaajaline. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Liitkaristuse mõistmisel
lg 2 p 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistuste liitmise kergemat viisi lugedes
lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistab kohus süüdistatavale 3 aastat vangistust. Seoses kohtuasja menetlemisega lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel A Kale mõistetud 3 aastast vangistust vähendada 1/3 võrra ja mõistes A. Kale lõplikuks karisuseks 2aastat vangistust.
22.02.2021.a. kuni 23.02.2021.a. (2 päeva) ja 17.10.2021.a. kuni 19.11.2021.a. (1 kuu ja 2 päeva), mis on Ku 1 kuu ja 4 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 1 aasta 10 luud ja 26 päeva vangistust. Riigikohus on väljendanud oma seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka isiku tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3 -1- 1 -99 -06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK otsus nr 3-1-1-40-04). 19 Vastupidiselt prokuröri ja kannatanu esindaja seisukohale, ei ole kohtu hinnangul vajalik A Ka karistada reaalse vangistusega. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud kriminaalasjas tuleb arvesse võtta A K psüühilist seisundit, seda, et tegemist on alaealisega, ta on varasemalt karistama. Samuti kohus leiab, et vangistus ei täida oma eesmärki (n.ö šokivangistus), seda on märkinud ka Ringkonnakohus oma määruses, et ühest kuust, mis A K oli vahi all oli piisav. A Ka iseloomustatakse positiivselt, kelle hinded on valdavalt head ja käitumine eeskujulik ja koolis korrarikumisi ei olnud. A K oli pigem tagasihoidlik ja vähese jutuga, kakleja tüüp ei olnud. A K on alaealine, tegemist on intellektuaalsete võimete ja õpihuviga isikuga, kes soovib ka ise õpinguid jätkata, lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima ja omandada eriala. Ekspertiisi aktis nr 7.1-3/252, 27.04.2021.a on ekspert andnud aramuse, et A Kal kontrollimatuid suuri agressivsushooge enda ja teiste suhtes ei ole senise statsionaarse jälgimisperioodi vältel avaldunud. A K on pigem kuvanud seaduskuulekust, on pidanud sotsiaalseid norm asjakohasteks. A Ka seisund ravi foonil on seni olnud tasakaalukas ja agressioonivaba, mistõttu võib prognoosida, et tema ohtlikkus endale ja teistele stabiilseskeskkonnas ja sobiva medikamentoosse raviga on vähene. Seega jätab kohus
lg 1 ja lg 3 alusel vangistuse A Ka suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrab, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A K ei pane 3 pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kuivõrd A Ka tarvitab alkoholi ja narkootilisi aineid (ka tapmiskatse episoodis oli alkoholijoobes), siis kohus paneb A Kale kohustuseks käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2 ja 2¹ alusel mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti kohustub A K
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada A Kale määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.01.2022.a. Menetluskulud Kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks sundraha. Süüdistatav mõisteti süüdi I astme (
lg 1 - § 25 lg 2) ja II astme (
MS § 179 lg 2 alusel tuleb isikul maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele juhul, kui tema suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi. Kooskõlas KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a. määruse nr 116 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates
MS § 126 lg 3 p 4 alusel.; /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.