Obsah (4)

§ 155§ 152§ 108§ 109

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 21. märts 2022, Tallinn 3-22-173 Haldusasi OÜ Rail Baltic Estonia k

§ 155lg 5, §-d 203—204).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Rae Vallavalitsuse 25.10.2021 korralduse nr 1566 ja sellega väljastatud ehitusloa ning Rae Vallavalitsuse 21.12.2021 korralduse nr 1831 tühistamise nõudes. 18.03.2022 esitas kaebaja avalduse kaebusest loobumiseks, märkides, et ei nõustu vastustaja ja kolmandate isikute I ja II vastuväidetega, ent loobub kaebusest põhjusel, et maatükid, kus vaidlustatud ehitusloa kohane kraav Rail Balticu trassikoridori läbima peaks, on omandanud riik, kes omanikuna kõnealuse kraavi ehitamist oma maale ei luba. Kaebaja palub vastustaja menetluskulud jätta vastustaja 1 kanda ning kolmandate isikute kasuks kulude väljamõistmise korral neid oluliselt vähendada seoses menetluskulude ebamõistliku suurusega.
2. Kolmas isik II, kellel oli menetluses ühine esindaja kolmanda isikuga I, on 28.2.2022 esitanud taotluse mõista kaebajalt välja menetluskulu 1999,50 eurot.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 27 lg 2 punkti 2 ja §-i 153 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda. Kaebusest loobumise vastu võtmine toob kaasa menetluse lõpetamise vastavalt

§ 152lg 1 punktile 3.

Kaebaja on kinnitanud, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Neil asjaoludel tuleb kaebusest loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kaebaja motiivid kaebusest loobumiseks ei ole menetluse lõpetamise seisukohast olulised ning loobumise vastuvõtmine sellest ei sõltu. Loobumise avalduses esitatud seisukoha, et kaebaja ei nõustu sisuliselt vastustaja ja kolmandate isikute poolt käesolevas menetluses esitatud seisukohtadega ja eeskätt õiguslike käsitlustega, saavad teised menetlusosalised teadmiseks võtta. Menetluse lõpetamist kaebaja kaebusest loobumise tõttu ei saa käsitada nii, nagu oleks kaebaja möönnud kaebuse põhjendamatust või menetluse käigus teiste menetlusosaliste poolt esitatud vastuväidete õigsust. Kohus menetluse lõpetamise korral poolte sisulisi väiteid hinnata ei saa. 4.

§ 108

lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja.

§ 109

lõikest 6 ja väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt on kaebajalt haldusorganist vastustaja kasuks õigusabiteenuse kulude väljamõistmine põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel, kui vaidlus väljub haldusorgani tavapärase tegevuse piiridest. Käesoleval juhul vastustaja kasuks õigusabikulu välja mõistmist õigustavaid asjaolusid ilmselgelt ei esine, mistõttu ei ole vajalik anda vastustajale ka täiendavat võimalust menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks. 5.

§ 108

lõikes 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesolevas menetluses on kolmandatest isikutest aktiivselt osalenud kolmas isik I ja kolmas isik II, ülejäänud kolmandate isikutena kaasatud isikud ei ole kaebusele vastanud ega muid menetlustoiminguid teinud. Seega on ilmne, et ülejäänud kolmandatel isikutel ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille välja mõistmine saaks kõne alla tulla. Kuna kolmas isik I ja kolmas isik II osalesid menetluses ühiselt ühise esindaja kaudu, saab nende 28.02.2022 menetlusdokumendist järeldada, et kolmas isik I menetluskulusid kandnud ei ole. 6. Kolmas isik II on taotlenud 1999,50 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Kaebus oli suunatud eeskätt kolmanda isiku II huvide realiseerimiseks antud ehitusloa tühistamisele. Selles olukorras tuleb kolmandat isikut menetluskulude välja mõistmise kontekstis käsitada nagu isikut, kelle vastu on nõue esitatud. Seega oli kolmanda isiku II poolt menetluses aktiivne osalemine, selleks õigusabi kasutamine ja kulude tegemine põhimõtteliselt vajalik. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt vastab kolmanda isiku II õigusabikulu ca 13 tunnisele töömahule, millest 8 tundi on seotud esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega, 4 tundi kaebusele vastuse koostamsega ning 1 tund muude menetlusdokumentidega (määrusega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine). Leian, et sellist menetluskulu ei saa pidada ülemäära suureks. Esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks 8 tunnine ajakulu on usutav, pidades silmas, et ehituslubasid puudutavate vaidluste puhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohast oluline tähtsus kaebuse eduväljavaadetel, mistõttu pidi kolmas isik kujundama juba selles etapis seisukoha kaebuse sisuliste väidete kohta. On tõsi, et kaebuse kohta koostatud hilisemas vastuses esitatud seisukohad kattuvad suuresti esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses esitatuga, ent arvestades esialgse õiguskaitse taotlusele vastamise lühikest tähtaega, on loogiline, et kaebusele sisulise vastuse koostamise raames oli esindajal vaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisel kujundatud seisukohad sel määral põhjalikumalt läbi mõelda, et vastuse koostamisele 4 töötunni kulumist ei saa pidada ülemääraseks. Sedalaadi vaidlustes saab 10-15 tunnisele ajakulule vastavat õigusabikulu, mis 2 seondub menetlusosalise esindamisega esialgse õiguskaitse taotluse menetluses ja kaebusele kirjaliku vastuse koostamisel, pidada tavapäraseks. Kolmandate isikute esindaja tunnihinne on õigusabiturul samuti tavapärane. Seega tuleb kolmanda isiku II kasuks menetluskulu kaebajalt täies ulatuses välja mõista. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 3