Obsah (5)

§ 424§ 69§ 65§ 50§ 57

1-22-872 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-872 Kohtukoosseis Kohtunikud Inna Ombler, Orvi Koik

§ 424lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.

veebruari 2022 otsus lühimenetluses Süüdistatav Jevgeni Kostov – ik 38406180264, ek XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, kriminaalkorras karistatud 21.07.2021 Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 5 kuud,

§ 69

alusel asendatud üldkasuliku tööga 509 tundi tähtajaga 1 aasta ja 8 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, karistus kustumata Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Pilt Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jevgeni Kostovi kaitsja Toomas Pilti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Lawoja makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jevgeni Kostovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 79,80 eurot, sh käibemaks 13,30 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Kostovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 79,80 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. 1 1-22-872 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Jevgeni Kostovit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on 21.07.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt karistatud

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 08.02.2022.a kella 21:40 paiku Tallinnas Punane tn 16 juures suunaga Punane tn 14 mootorsõidukit Toyota Prius registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – etanoolisisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,90 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Seega Jevgeni Kostov pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Jevgeni Kostovi süüdi ja mõistis talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati J. Kostovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.07.2021.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistuse – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. J. Kostovi suhtes kohaldati kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 08.02.2022.a. Vastavalt

§ 50lg 1 p 1 võeti J.

Kostovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. LS § 127 alusel kohustati J. Kostov 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON: 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Toomas Pilt. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 10.02.2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-872 süüdistatav J. Kostovile mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ja teha uus otsus ning mõista J. Kostovile kergem karistus. 3.1 Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 10.02.2022 otsus ei ole piisavalt põhjendatud mõistetud karistuse määra osas. J. Kostovi seisukohtadest lähtuvalt leiab kaitsja, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus, vaid karistus on liiga range. Tegemist on ühe joobes juhtimise episoodiga. Kohus leidis, et vaatamata hilisele kellaajale ja lühikesele sõidule 2 1-22-872 parklast tanklasse ja tagasi, tuleb sellist tegevust pidada kaasliiklejatele ohtlikuks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuna isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu endale ja teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale ning kohus leidis et need asjaolud süüd ei vähenda. Kaitsja sellega ei nõustu, sest läheduses ei olnud kaasliiklejaid, sest tegu oli hilise ajaga ja sõitmine toimus parklast kaupluseni ja tagasi ja teiste isikute vara ei olnud samuti ohustatud. 3.2 Kaitsja märgib, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennast-õigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis tähendab puhtsüdamlikku kahetsust. J. Kostov on oma kahetsust kohtuistungil sõnaliselt väljendanud. Tema käitumine oma süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. 3.3 Lähtudes J. Kostovi seisukohtadest, palub kaitsja vähendada karistust ja mõista karistus, mis jääks karistuse alammäära lähedale. Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime pannud pärast Harju Maakohtu 21.07.2021 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja mõistetud karistus saab igal juhul olema piisavalt pikk, et J. Kostov sellest oma järeldused teeks ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Samuti on J. Kostov seisukohal, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks on samuti liiga karm karistus, kuna ta töötab taksokullerina ja lisakaristus tähendab talle vanglast vabanemise järgselt täiendava sissetuleku puudumist. 3.4 Kaitsja palub arvestada J. Kostovi kohtuistungil öeldut, et alkohol on aidanud süüdistataval paanikahoogudest ja magamatuse probleemidest üle saada. Ta on depressiooniga pöördunud psühhiaatriahaiglasse, terviseprobleeme tuleks arvesse võtta süü suuruse hindamisel. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu 3 1-22-872 apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
2. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
3. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega J. Kostovile lühemaajalise vangistuse ja lisakaristuse mõistmiseks. J. Kostovile on esitatud süüdistus

§ 424

järgi, mis näeb ette mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimise eest vangistuse kuni neli aastat.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Maakohus on süüdistuses ette heidetud teo eest J. Kostovit karistanud 10 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt J. Kostovile mõistetud karistus jääb seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on arvestanud, et J. Kostov on varem Harju Maakohtu 21.07.2021 otsusega karistatud

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude (teod pandud toime 03.06.2020 ja 03.01.2021) eest vangistusega 1 aasta ja 5 kuud, mis

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 509 tundi tähtajaga 1 aasta ja 8 kuud.

Kohus leidis õigesti, et eelnev karistus ei ole saavutanud oma eesmärki – J. Kostov pani analoogse teo toime üldkasuliku töö tegemise ajal ning seda vähem kui 7 kuu möödudes eelmisest otsusest. 6.1 Kolleegium leiab, et käsitletavas asjas ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on ammendavalt ning jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud süüdistatava süü suurust ning tema poolt kahetsuse avaldamist kohtueelses menetluses ja kohtuistungil ning lugenud selle kergendavaks asjaoluks

§ 57tähenduses.

Kohus osutas, et varem samaliigiliste tegude eest karistatud süüdistatav oli teadlik, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega ning et üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemisel tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täies ulatuses. Paraku ei hoidnud see teadmine süüdistatavat tagasi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisest. Kohus arvestas raskendavate asjaolude puudumise ja kergendava asjaolu esinemisega ning pidas siiski võimalikuks süüdistatavale mõista põhikaristus oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra proportsioonis süü suurusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et samas ei saa praegusel juhul pidada põhjendatuks kohelda süüdistatavat võrreldes eelmise otsusega karistuslikus mõttes leebemalt. 6.2 Kolleegium nõustub maakohtu kaalutluse ja seisukohaga ka lisakaristuse mõistmise osas.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldas maakohus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 3 kohaselt kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus arvestas lisakaristuse kohaldamisel, et süüdistatava süü suurus on alla keskmise ning pidas proportsionaalseks toimepandud teoga võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks, mis on alla lisakaristuse keskmise määra. 6.3 Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on põhi- ja lisakaristuse määra mõistmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, millele osutatakse apellatsioonis karistuse kergendamise taotluses ning on piisavalt põhjendanud mõistetud karistusmäärasid. Järelikult puuduvad 4 1-22-872 praeguses asjas seaduslikud alused J. Kostovile mõistetud põhi- ja lisakaristuse määra vähendamiseks.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on J. Kostovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. J. Kostovi kaitsja Toomas Pilt esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse resolutsiooni tutvustamiseks ja apellatsiooni arutamiseks süüdistatavaga Tallinna Vanglas 35 minutit, apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 36 minutit, millele lisandub ½ sõidukulu 10 kilomeetrit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 66,50 eurot, millele lisandub käibemaks 13,30 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 66,50 eurot, millele lisandub käibemaks 13,30 eurot ning Advokaadibüroo Lawoja kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 79,
2. eurot. Kõnealune summa tuleb J. Kostovilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
3. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5