Esimene aruanne esitada 01.10.2022, järgnev 01.04.2023 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
3 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 01.10.
lg 2 p 1) Pankrotimenetluses on pankrotivaraks võlgniku II pensionisambast laekunud rahalised vahendid summas 5180,66 eurot ja võlgnikule kuuluud mudelautode müügist 300 eurot (mudelautod realiseeriti 5.ndal enampakkumisel) ja arvelduskontol raha 6,
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) 2.1.Vara välistamine - vara välistamise taotlusi pankrotihaldur Sirje Taelale ei ole esitatud. 2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest - tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole. 2.
lg 1 p 3 ja 4 alusel) Pankrotimenetluse kulud: Pankrotivarast on kantud ajutine tasu summas 324 eurot. Panga ülekandetasud 4 eurot. Pankrotimenetlust on peetud halduri vahenditest. 2.
lg 2 p 3) ja andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
oktoober 2021, millega kinnitati jaotusettepanek ja jaotised. Võlausaldajatele tehti väljamakse summas 4 184 eurot. Võlausaldajate rahuldatud ja rahuldamata nõuded on: VÕLAUSALDAJA nimi Kxxxx Pxxxx Jxxxxxx Pxxxxxx Kaxxxx Vxxxxx Themis Õigusbüroo OÜ Axxx Pxxx Rixxx Sxxx Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Eesti Energia AS Aktiva Finants OÜ NÕUDE Jaotis tähtaegsete Võlausaldajale Rahuldamata SUURUS nõuete hulgas rahuldatud nõue nõue 276,16 1,64 68,80 207,36 90 0,54 22,42 67,58 415,5 2,47 103,52 311,98 5074,7 30,22 1 264,33 3 810,37 79,46 0,47 19,80 59,66 123,26 0,73 30,71 92,55 847 5,04 211,02 635,98 3633,37 835,24 5418,86 16793,55 21,64 4,97 32,27 100,00 905,23 208,09 1 350,07 4 184,00 2 728,14 627,15 4 068,79 12 609,55 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
lg 2 p 8) Hagisid antud menetluses ei esitatud, sest ei esinenud tagasivõitmise aluseid. 7. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) Võlgniku võlausaldaja rahuldamata nõuded on tulenenud võlgniku tasuva töö kaotamisest. Kui võlgnik töötas suutis ta tasuda ka enda kohustusi. Samas on võlgniku tervis ka halvenenud ja tal on takistused teha tervislikel põhjustel teatud töid. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna Txxxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 25.01.2022. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul avaldas võlgnik, et tal oli esialgselt kavatsus sõlmida võlausaldajatega kompromiss ja tasuda kohustused pensionifondist saadu arvel. Läbirääkimised ebaõnnestusid ja seetõttu käsitleb võlgnik kompromissi kavatsust ka kohustustest vabastamise avaldusena ja on teadlik menetluse tagajärgedest. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta 5 kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja selles menetluses võlgniku enda usaldusisikuks määramist. 14.03.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku taotluse kohustustest vabastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.01.2021. Kohus leiab, et on põhjendatud ennistada võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitamise tähtaeg. Võlgnik on menetluse jooksul otsinud võimalusi võlausaldajatega kompromissi sõlmimiseks, kuid ebaõnnestunult (võlgnik ei arvestanud algselt Aktiva Finants OÜ nõudega; sissetuleku teenimist mõjutas Covid ja võlgniku tervise halvenemine). Võlgnik lootis, et pankrotimenetlus on võimalik lõpetada kompromissi sõlmimisega ja seega ei oleks tal olnud vajadust kohustustest vabastamise avaldust esitada. Kohus leiab, et avalduse esitamise tähtaeg tuleb ennistada ja lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt. Avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Txxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Txxxx Lxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 6
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 06.04.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on loobunud varasemast plaanist minna tööle välisriiki, jääb Eestisse. Võlgnik avaldas valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi, teha eraldisi võlausaldajate tarbeks ja neid välja maksta. Võlgnik on aru saanud toimuva menetluse sisust. Lisaks on kohtule esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Txxxx Lxxxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Txxxx Lxxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Txxxx Lxxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime.
Kohus kohustab Txxxx Lxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist 7 menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Txxxx Lxxxxxx tööandjale) teatama.
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (Txxxx Lxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Vastavalt
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse on laekunud 5486,94 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 enne 01.02.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.