Obsah (6)

§ 652§ 232§ 442§ 293§ 238§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2021, Tallinn Kohtuasja n

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. 15.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (

§ 232

lg 1 ja

§ 442lg 8).

Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad 4 2-19-3974 tuvastatud asjaoludega. Maakohus hindas kõiki meditsiinilisi dokumente, neis kajastunud hageja kaebusi ja meditsiinitöötajate tuvastatud leide, tehtud protseduure ja määratud diagnoose. Apellant ei ole selgitanud, milliseid tõendeid maakohus tema arvates ei arvestanud ja milles täpsemalt seisnes tõendite võltsimine, mistõttu piirdub kolleegium tõdemusega, et maakohtu tõendite analüüs on üksikasjalik ja loogiline. Maakohtu väidetavad eksimused hageja kaebuste kajastamisel on nii miniatuursed, et ei saa omada sisulist tähendust otsuse põhjendatuse seisukohast. 18. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Maakohus tuvastas, et kõikidele hageja kaebustele reageeriti viivituseta ning vangla astus mõistlikke samme, et teha kindlaks hageja kaebuste põhjus ja määrata hagejale kohane ravi. Kolleegiumi hinnangul sai maakohus sellise järelduse teha ka arstlikku ekspertiisi määramata. Ekspertiisi määramine on

§ 293järgi kohtu õigus.

Kohus määrab ekspertiisi, kui ta leiab, et tal endal ei ole eriteadmisi mingi asjas tähtsust omava asjaolu selgitamiseks (Riigikohtu

1. juuli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-72-09, p 16;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 30). Ekspertiisi määramine on kohtu diskretsiooniotsus ja praegusel juhul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Hageja väited vajaliku ravi puudumise kohta on üldist laadi ning nende hindamiseks ei olnud vaja spetsiifilisi eriteadmisi.
5. Hageja taotles kohtult ekspertiisi määramist alles apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus jättis hageja taotluse

§ 652lg 3 p-i 2 alusel rahuldamata.

Taotluse rahuldamata jätmisel arvestas kohus, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 2 ja 3 kaitsealas on vangistusasutuses viibiva isiku elu ja tervis ning isiku elu ja tervist ohustava juhtumi korral võib riigiasutusel tekkida konventsioonist tulenev protseduuriline kohustus selgitada välja juhtumi asjaolud. Hageja haigusloo alusel saab järeldada, et hagejal ei ole tekkinud vangistusasutuses viibides sellist akuutset tervisekahjustust, mille korral võiks tekkida kahtlus EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumise osas. Kolleegium osundab, et juulis 2015 diagnoositi hagejal küll infarkti jääknähud (vt dtl 65), kuid seda üksnes hageja kaebuse alusel ning Tartu vanglasse üleviimisel dr. M seda diagnoosi ei toetanud. 20. Kolleegium jätab rahuldamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse nõuda välja andmed Tallinna Vanglas surnud inimeste ja nende surma põhjuste kohta. Maakohus on taotluse põhjendatult rahuldamata jätnud ja seega ei saa hageja esitada seda taotlust uuesti

§ 652lg 2 järgi.

Taotlus ei ole ka asjakohane

§ 238

lg 1 p 1 mõttes, sest soovitud andmed ei oleks saanud kuidagi tõendada hageja väiteid konkreetselt temale tervishoiuteenuse osutamata või õigeaegselt osutamata jätmise kohta. Kolleegium jätab rahuldamata hageja taotluse nõuda perearstilt välja hageja ravikaardi, sest ka selle taotluse on maakohus põhjendatult rahuldamata jätnud, mistõttu hageja ei saa esitada seda taotlust

§ 652lg 2 järgi.

Kolleegium võtab vastu hageja uue tõendi s.o epikriisi nr 65122 (dtl 239), kuid see dokument ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks. Kuigi hageja tervislik seisund on nii epikriisist kui muudest dokumentidest nähtuvalt halvenenud, ei ole alust seostada seda muudatust aastatel 2014–2016 toimunuga ega sel ajal väidetavalt piisava ravi puudumisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.

§ 162lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Et kostjal ei maa- ega ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 5